Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-5080
Kohtuasi
M.C avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2015/1524
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
B.S määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) M.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Philippe Hint Puudutatud isik (sissenõudja) B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 12.06.2025 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta B.S kanda. Määrata kindlaks M.C määruskaebemenetluse menetluskulude rahaline suurus ning mõista B.S-ilt M.C kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 52,67 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-25-5080
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.M.C (avaldaja, võlgnik) esitas 02.04.2025 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/1524 (täiteasi) lõpetamiseks aegumise tõttu.
1.1.Avalduse kohaselt oli täiteasjas täitedokumendiks Harju Maakohtu 09.08.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-07-13265. Harju piirkonna kohtutäitur Elin Vilippus alustas B.S (sissenõudja) avalduse alusel täitemenetlust 12.03.2015. Võlgniku hinnangul aegus nõude täitmine 13.03.2025 (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 157 lg 1, § 159 lg 1).
1.2.Võlgnik esitas 25.03.2025 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu ja tasus kohtutäituri tasu. Kohtutäitur esitas võlgniku avalduse sissenõudjale menetluse lõpetamise nõusoleku saamiseks. Sissenõudja ei andnud nõusolekut menetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur jättis seetõttu menetluse lõpetamata (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1).
1.3.Eeltoodust tulenevalt esitas võlgnik avalduse TMS § 2231 alusel sundtäitmise lõpetamiseks, kuna nõude täitmine on aegunud.
1.4.Menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda, kuna võlgnikul menetluskulude tekkimine on tingitud sissenõudjast. Puudutatud isikute seisukohad
2.Sissenõudja avalduse kohta seisukohta ei esitanud.
3.Kohtutäitur Elin Vilippus selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 09.08.2012 määrus (jõustunud 19.10.2012) tsiviilasjas nr 2-07-13265 ja sissenõudja 11.03.2015 täitmisavaldus. Täitemenetluse kestel ei ole kohtutäitur võlgnikuga maksegraafikut sõlminud ning kohtutäiturile teadaolevalt ei ole täitemenetluse ajal toimunud kohtumenetlusi võlgniku vara üle. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 12.06.2025 määrusega avalduse ning lõpetas täitemenetluse täiteasjas põhinõude täitmise aegumise tõttu. Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda ning mõistis sissenõudjalt võlgniku kasuks välja menetluskulude hüvitise 158 eurot.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud alates 11.03.2025 (TsÜS § 157 lg 1), mistõttu kuulub avaldus rahuldamisele ja täitemenetlus täiteasjas tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohtule ei ole teatavaks saanud aegumise katkemise ega peatamise aluseid täiteasjas. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
4.2.Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel. Avalduse kohaselt ei andnud sissenõudja luba täitemenetluse lõpetamiseks, põhjustades võlgnikule vajaduse kohtusse pöördumiseks. Kohtumenetluses ei ole sissenõudja siiski täitemenetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud, jäädes kohtumenetluse kestel passiivseks. Kohus peab vastuväiteid esitamata täitemenetluse
2
2-25-5080 lõpetamise takistamist põhjendamatuks, mis on tekitanud võlgnikule sissenõudja poolt välditavaid menetluskulusid.
4.3.Sissenõudjalt tuleb võlgniku kasuks menetluskuluna (lepingulise esindaja kulu) välja mõista 158 eurot (2 h × 79 eurot/h). Kliendiga suhtlemiseks, dokumentidega tutvumiseks ja avalduse koostamiseks kulunud aeg (2 h) vastab tehtud toimingute mahule ja keerukusele ning on seetõttu põhjendatud ja vajalik ajakulu. Lepingulise esindaja tunnitasu jääb kohtupraktikat arvestades tavapärasesse suurusesse. Määruskaebus
5.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus välja selgitamata, kas aegumine võib olla katkenud, st millised toimingud on kohtutäitur teinud aegumise vältimiseks. Samuti, kas ja kuidas on nõuet rahuldatud. Nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamine tähendaks, et võlgniku poolt ei ole mingeid makseid tehtud. Maakohus jättis ka menetluskulud ebaõigesti sissenõudja kanda. Menetlusosaliste seisukohad
6.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda.
6.1.Kohtutäituri ülesanne ei ole aegumist vältida ega otsida ise tõendeid aegumise katkemise kohta. Sissenõudja ei ole esitanud ühtegi asjaomast tõendit. TsÜS § 158 lg 3 järgi ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega.
6.2.Menetluskulud tuleb jätta sissenõudja kanda. Sissenõudja tegeleb teadlikult ja tahtlikult menetluse lõpetamise venitamisega, mis on menetlusõiguste kuritarvitamine. Sissenõudja ei andnud nõusolekut lõpetada täitemenetlus kohtutäituri poolt ning esitab vastuväiteid ka kohtumenetluses, kuigi on olemas õigusik alus ja kohtupraktika, mis annavad aluse täitemenetluse lõpetada. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust 3
2-25-5080 täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 09.08.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-07-13265. Kuna sissenõudja esitas täitedokumendi täitmiseks 11.03.2015, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegus 11.03.2025. Seetõttu tuleb täitemenetlus põhinõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada.
10.Sissenõudja heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas nõude täitmise aegumine võis olla katkenud. Samas ei ole sissenõudja määruskaebuses konkreetselt esile toonud, mille tõttu ta leiab, et nõude täitmise aegumine oli katkenud ning ei ole esile toonud, millal konkreetselt nõude täitmise aegumine katkes ja uuesti algas. Lisaks on maakohus 03.04.2025 kirjaga palunud kohtutäituril esitada andmed asjaolude kohta, mis võisid tingida täitmise peatumise või katkemise. Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt nõude täitmise aegumise peatumise ega katkemise aluseks olevaid asjaolusid ei esine.
11.Sissenõudja märgib määruskaebuses samuti, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas ja kuidas on nõuet rahuldatud. Seega võib sissenõudja seisukohast järeldada, et tema hinnangul võib olla nõude täitmise aegumine katkenud võlgniku poolt maksete tegemisega (TsÜS § 158 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 158 lg 3 järgi ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Erialakirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et nõude tunnustamist täitemenetluses ei loeta täitmise aegumise katkemise aluseks nagu muude nõuete puhul, kuna täitedokumendiga on nõue nagunii juba tituleeritud ja täitemenetluse jaoks formaalselt tunnustatud (vt TsÜS komm (2023), § 158, p 3.3; TlnRnKm 15.01.2024, 2-229760, p 14.2; TlnRnKm 18.08.2023, 2-22-9761, p 13.2.3). Olukorras, kus täitemenetluse käigus võlgniku poolt nõude osalist tasumist loetaks samuti nõude tunnustamiseks aegumise katkemise tähenduses, viiks selline tõlgendus olukorrani, kus iga sundtäitmise käigus tehtava maksega nõude täitmise aegumine justkui katkeb ja algab uuesti makse tegemisele (nõude tunnustamisele) järgnevast päevast tervikuna. Selline tõlgendus venitaks nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks ning kaob igasugune ettenähtavus nõude sundtäidetavuse tähtaja kohta (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE) seletuskiri, lk 12).
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega TsMS § 172 lg 1 alusel maakohtus kantud menetluskulud sissenõudja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas muuta.
13.1.TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist 4
2-25-5080 erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (vt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).
13.2.Praeguses asjas tehti lahend küll võlgniku huvides, kuid kuna võlgnik ei esitanud põhjendamatut avaldust, siis tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Võlgnik kaitses kohtusse pöördumisega oma seadusest tulenevat õigust taotleda kohtult aegumise kohaldamist, kuna nõude täitmine oli aegunud. Sissenõudja ei andnud kohtutäiturile luba täitemenetluse lõpetamiseks ning põhjustas selliselt võlgnikule vajaduse kohtusse pöördumiseks. Praeguses olukorras on õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda (vt ka RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 14; TlnRnKm 22.06.2022, 2-22-1734, p 11).
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud sissenõudja kanda (TsMS § 171 lg 1).
15.Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka võlgniku menetluskulude (lepingulise esindaja kulu) suuruse 158 eurot (2 h × 79 eurot/h). Sissenõudja on palunud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuid ei ole määruskaebuses menetluskulude rahalise suuruse kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
16.Kuna maakohus määras vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb ringkonnakohus seda ka määruskaebemenetluses kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3).
17.Võlgnik palub 22.08.2025 taotluses mõista sissenõudjalt võlgniku kasuks välja määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu kokku 52,67 eurot. Võlgniku lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: 28.07.2025 määruskaebusega tutvumine (10 minutit) ning seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine (30 minutit). Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 79 eurot. Sissenõudja võlgniku menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.
18.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Arvestades võlgniku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (jurist) ja tehtud toiminguid, saab lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 79 eurot. Võlgniku esindaja poolt määruskaebemenetluses tehtud toiminguid kokku mahus 40 minutit peab ringkonnakohus põhjendatuks. Võlgniku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 52,67 eurot (40 minutit × 79 eurot/h). Nimetatud summa kuulub sissenõudjalt võlgniku kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
19.Siinse määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3, TMS § 2231 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.