Osaühing Aktiva Finants hagi V. R. vastu põhivõlgnevuse 360 euro, intressi 6 euro ja viiviste väljamõistmiseks 443,97 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: A. Ž., XXX; e-post XXX Kostja: V. R. , isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX
Kirjalik menetlus
lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostja V. R. lt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot 39 senti BB Finance OÜ ja V. R. vahel 9.10.2019. a sõlmitud laenulepingust nr 920195330, 20.09.2019. a sõlmitud laenulepingust nr 920194376, 10.09.2019. a sõlmitud laenulepingust nr 920193730 ja 1.10.2019. a sõlmitud laenulepingust nr 920194856 tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas 360 eurot põhivõlgnevuse katteks, 6 eurot intressivõlgnevuse katteks ja 24,39 eurot viivise katteks kuni kohtuotsuse tegemiseni 2.02.2021. a (kaasa arvatud).
3.Mõista kostja V. R. lt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlgnevuselt (360 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,022% päevas) alates 3.02.2021. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks ajavahemiku 31.03.2020-20.07.2020. a eest summas 40,38 eurot.
5.Jätta menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ning 3% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista V. R. lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 504 (viissada neli) eurot 40 senti. Menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
1.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 5, 6, 7, 9 ja 10 kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.
Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ja realiseerida TsMS § 405 lg 2 sätestatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud.
2.Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võla väljamõistmiseks on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohtuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
3.Kostja on esitanud hagile vastuväite, et temaga laenulepingud sõlminud BB Finance ei oleks tohtinud temale laenu pakkuda, kuna kostjal oli selleks ajaks võetud juba üle kuue laenu. Laenuandja ei kontrollinud tema sissetulekuid ja väljaminekuid, rikkudes sellega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisaks on kostja hinnangul lepingujärgne intressimäär 0,12% päevas tühine, sest ületab peaaegu viiekordset seadusjärgset intressimäära. Kostja on olnud valmis sõlmima kompromissi, milles ta tunnistaks põhivõlgnevust 360 eurot, intresse 12,20 eurot ja nõustuks hüvitama poole hageja poolt tasutud riigilõivust summas 50 eurot 20-euroste kuumaksetana. Pooled ei ole siiski kompromissini jõudnud.
4.Hageja nõustub, et krediidiandjal on KAVS § 49 alusel kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses, kuid antud juhul on seda ka tehtud. Analüüsi tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks- kostja on märkinud oma igakuiseks netosissetulekuks 1400 eurot ning igakuisteks kohustusteks 750 eurot. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Hageja on esitanud kohtule ka vastavad tõendid, mille põhjal kostja maksevõimekust on kontrollitud. Riigikohus on 31.01.2018. a kohtuotsuses nr 2-14-21710 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Seega, kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt.
5.Hageja poolt esitatud tõendite alusel leiab kohus, et laenuandja ei ole kostjaga laenulepinguid sõlmides rikkunud VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuid rõhutada tuleb, et isegi juhul, kui oleks tuvastatav nimetatud põhimõtte rikkumine, tooks see tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 kaasa vaid intressimäära alandamise VÕS § 94 sätestatud määrani ning muude tasude äralangemise. Laenusumma tagastamise kohustus sellega ära ei lange. Osundatud lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbijana lepingu sõlminud isik on tahtlikult jätnud esitamata tema krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe või võltsinud esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
6.Hinnates kostjaga sõlmitud laenulepingutes kokku lepitud intressimäära - 44,63% aastas, kui tüüptingimust VÕS § 42 alusel on kohus seisukohal, et tegemist on VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestatud ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Antud juhul on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingutes kohaselt viivise määr 44,63% aastas ehk 0,12% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, mis ületab seadusjärgset viivisemäära üle 5 korra. Sellist viivise määra kokkulepet tuleb lugeda tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks, mistõttu on tegemist tühise tüüptingimusega. Kohtule esitatud asjaolude alusel võib eeldada, et viivisemäära ei ole pooled eraldi läbi rääkinud. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 8,79 eurot (360 x 0,022% x 111 päeva). Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Kohus on arvestanud välja viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 21.07.2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 2.02.2021. a summas 15,60 eurot ning edasiselt 0,022% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täitmiseni.
7.Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 360 eurot, intressi 6 eurot, viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 24,39 eurot ning viivise põhivõla summalt alates 3.02.2021. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 100 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 1260 eurot (käibemaksuta). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kostjal ei ole eeldatavalt menetluskulusid esinenud, kuna ta ei osalenud menetluses esindaja vahendusel. Arvestades hagi osalist rahuldamist jaotab kohus käesolevas asjas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk jätab menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda.
10.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas asjas hagejat esindanud lepingulise esindajana jurist A. Ž., osutades õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot. Nimetatud lepingulise esindaja tasumäära on peetud kohtupraktikas põhjendatuks. Esindaja ajakulu õigusteenuse osutamisel on olnud 10,5 tundi, sealhulgas 1 tund maksekäsu kiirmenetluses dokumentidega tutvumiseks ja avalduse koostamiseks, 4 tundi hagiavalduse koostamiseks, 0,5 tundi kostja vastusega tutvumiseks ja 5 tundi kostja vastusele arvamuse koostamiseks. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ajakulu käesolevas menetluses olnud põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus arvestab, et kohtuvaidluse asjaolud ei olnud keerukad ega mahukad. Tegemist on n.ö masshagiga, milliseid hageja on esitanud kohtutele hulgaliselt. Arvestada tuleb ka sellega, et lepingulise esindaja kulu võiks üksnes erandlikel asjaoludel ületada hagi hinda, milliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 520 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 100 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 420 eurot.
11.Kuivõrd kohus jättis otsusega 97% hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 504,40 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu – 504,40 eurot, on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (käesoleval ajal 0,022% päevas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
12.Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.