X OÜ (likvideerimisel) hagi YY vastu osakapitali sissemakse ning viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) X OÜ (likvideerimisel) (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Lepmets ja advokaat Tauri Tigasson Kompromissiga endale kohustusi W OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja CC võtvad isikud Q OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-1912666 ja Harju Maakohtu 20. oktoobri 2020. a otsus samas tsiviilasjas.
2.Lõpetada asja menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.1.YY või tema poolt määratud kolmas isik tasub kompromissi korras W OÜ pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX või Q OÜ pangakontole (konto täpsustatakse kompromissi väliselt) kokku 10 000 eurot vastavalt maksegraafikule. Esimene osamakse summas 5000 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava lahendi jõustumisest. Makse selgituseks tuleb märkida „kompromiss tsiviilasjas: 2-19-12666“.
2.2.Kompromissis kokku lepitud kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kohustub YY alluma kohesele sundtäitmisele X OÜ (likvideerimisel) ja/või W OÜ nõude rahuldamiseks. X OÜ-l (likvideerimisel) ja/või W OÜ-l tekib õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks kohe, kui YY või tema poolt määratud kolmas isik hilineb punktis 2.1 sätestatud summa tasumisega üle viie tööpäeva, millisel juhul muutuvad sissenõutavaks punktis
2.1 nimetatud kõik rahalised kohustused YY poolt tasumata summade (ka nende, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud) ulatuses. Kuni nõude rahuldamiseni kohaldub viivitusintress määras 0,06 % iga võla tasumisega viivitatud päeva eest. Pooled on teadlikud, et X OÜ (likvideerimisel) ja Q OÜ on punktist 2.1 tulenevad nõuded loovutanud W OÜ-le.
2.3.Pooled loobuvad kõigist poolte vahel sõlmitud kompromissides nimetamata nõuetest teineteise suhtes ega esita tulevikus teineteise suhtes kompromissides nimetamata nõudeid, mis tulenevad või on mistahes kujul ja/või määral seotud X OÜ (likvideerimisel) endise juhatuse liikme ja osaniku YY vaheliste õigussuhtega. Kõik sellised nõuded loetakse poolte kokkuleppel lõppenuks.
2.4.Juhul, kui YY vastu esitatakse tulevikus poolte vahel sõlmitud kompromissides nimetamata nõudeid X OÜ (likvideerimisel) poolt või esitab nõudeid kolmas isik, kes on nõude omandanud mistahes tehingu või muu juriidilise sündmuse alusel X OÜ-lt (likvideerimisel) või temaga seotud isikult, siis kohustuvad X OÜ (likvideerimisel) ja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) tasuma YY-le solidaarselt leppetrahvi summas, mis vastab YY vastu esitatud nõude summale (sh kõrvalnõuded).
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Asendada avaldatavas määruses poolte nimi tähemärgiga ning jätta avalikustamata nende isiku- ja registrikoodid.
5.Tagastada X OÜ-le (likvideerimisel) apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 325 eurot, ja kanda see W OÜ pangakontole
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Tagastada X OÜ-le (likvideerimisel) menetluskulude katteks antud tagatis 840 eurot ja kanda see W OÜ pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
7.Tagastada X OÜ-le (likvideerimisel) hagi tagamise tagatis 750 eurot ja kanda see W OÜ pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
8.Jätta rahuldamata X OÜ (likvideerimisel) taotlus poole maakohtu menetluses tasutud riigilõivu 325 eurot tagastamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punkti 8 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Ülejäänud osas ei saa määrusele määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X OÜ (likvideerimisel) (hageja) esitas 26. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista osakapitali sissemakse 10 000 eurot,
26.augusti 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1955,07 eurot ja viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates 27. augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni.
30.augustil 2019 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt palus hageja võlgnevuse väljamõistmist solidaarselt hageja ja Q OÜ kasuks. 28. mail 2020 teavitas hageja kohut 2 (4)
hagiavalduses esitatud nõude loovutamisest Q OÜ-le ja palus võlgnevus välja mõista Q OÜ kasuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18. märtsil 2015 hageja (endise nimega L OÜ) asutamislepingu. Kostja võttis endale põhikirjaga kohustuse tasuda osakapitali sissemakse kahe aasta jooksul, s.o hiljemalt 18. märtsil 2017, kuid mitte hiljem kui äriseadustiku § 1401 lg-tes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Kostja ei ole hagiavalduse esitamiseni sissemakset tasunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, kuivõrd hagejal on nõue ZZ vastu. Osakapitali sissemakse tasumise kohustus läks
10.detsembril 2015 sõlmitud osa müügilepingu alusel üle uueks osanikuks saanud ZZ-le. Lepingu p 2.2 järgi pidi osa eest tasuma sissemakse ZZ. Osa müügilepingu sõlmimise hetkel juhatuse liikmeks olnud kostja kinnitas vastuses hagile, et andis enne lepingu sõlmimist juhatuse liikmena nõusoleku osakapitali sissemakse tasumise kohustuse üleminekuks ZZ-le. Tuleb eeldada, et kostja soovis kohustuse kehtivat üleminekut ZZ-le. Kui tahet ei saa eeldada, siis tuleb see tuletada osa müügilepingust (eelkõige p-d 1.2, 1.4.4 ja 4.1).
3.Harju Maakohus jättis 20. oktoobri 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurust kohus kindlaks ei määranud.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja või Q OÜ kasuks välja põhivõlg 10 000 eurot, viivis 26. augusti 2019. a seisuga 1955,07 eurot ja viivis põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates
27.augustist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20. jaanuari 2021. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 20. oktoobri 2020. a otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu ning mõistis kostjalt Q OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 10 000 eurot, viivise 3075,07 eurot ja viivise alates 21. jaanuarist 2021 põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.
6.Pooled esitasid ringkonnakohtule 28. jaanuaril 2021 kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 670 lg 4 esimese lause kohaselt, kui pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas kassatsioonkaebuse esitamist esitatakse taotlus asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, lahendab taotluse lahendi teinud ringkonnakohus. Pooled esitasid kompromisslepingu enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Seega lahendab kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise taotluse ringkonnakohus.
8.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium TsMS § 431 lg 2 alusel asjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu lahendid ning lõpetab TsMS § 430 lg 1, § 670 lg 4 teise lause ja § 657 lg 1 p 4 alusel asja menetluse.
9.Pooled on kompromissilepingus kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 430 lg 5 järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. TsMS § 430 lg 6 järgi asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalselt tõestamist.
10.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning 3 (4)
ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
11.Kompromissleping sisaldas taotlust maakohtu ja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu osaliselt, summas 650 eurot, tagastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega tuleb maakohtu menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldab ringkonnakohus taotluse osaliselt, s.o poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (325 eurot) tagastamiseks. Kompromisslepingus on palutud see kanda W OÜ pangakontole. Riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot (TsMS § 150 lg 8).
12.Samuti sisaldas kompromissleping taotlusi hagi tagamise tagatise (750 eurot) ja kostja eeldatavate menetluskulude katteks antud tagatise (840 eurot) tagastamiseks. Taotlused kuuluvad TsMS § 195 lg 1 alusel rahuldamisele, kuivõrd tagatiste andmise põhjused on ära langenud. Kompromisslepingus on palutud need kanda W OÜ pangakontole.
13.Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise (TsMS § 168 lg 3).
14.Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale välistanud (TsMS § 661 lg 4).
15.Poolte taotlus jõustunud kohtumääruses asendada poolte nimed tähemärkidega ning jätta avalikustamata isiku- ja registrikoodid kuulub TsMS § 462 lg 2 alusel rahuldamisele. Avaldatavas määruses asendatakse poolte nimed tähemärgiga ning jäetakse avalikustamata isiku- ja registrikoodid. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.