lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-10703/5

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-10703/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1390
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pöide Maaviljeluse Ühistu12938326(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Siret Siilbek

Kohtukoosseis

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-10703

Tsiviilasi

OÜ Mäe Talu PL ja FIE Mutsi talu hagiavaldus Pöide Maaviljelus Ühistu 21.03.2026 üldkoosoleku otsuse punkti nr 3 kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.06.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Mäe Talu PL ja FIE Mutsi talu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I OÜ Mäe Talu PL (registrikood 11423254) Hageja II FIE Mutsi talu (registrikood 10083932) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Kostja Pöide Maaviljelus Ühistu (registrikood 12938326)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde OÜ Mäe Talu PL ja FIE Mutsi talu poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 09.06.2026 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Rahuldada OÜ Mäe Talu PL ja FIE Mutsi talu määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Asjaolud
1.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 31.07.20262-26-11286/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 03.07.20262-26-1008/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
OÜ Mäe Talu PL (hageja I) ja FIE Mutsi talu (hageja II) esitasid 14.05.2026 Pärnu Maakohtule hagi Pöide Maaviljelus Ühistu (kostja) 21.03.2026 üldkoosoleku otsuse punkti nr 3 kehtetuks tunnistamiseks.
1.1.Hagi asjaolude kohaselt on hagejad kostja liikmed. 04.05.2025 toimus kostja erakorraline üldkoosolek, kus osalesid kõik liikmed. Koosolekul otsustati ühistu tegevus lõpetada ja ühistu likvideerida, müüa väetisekülvik ja taimekaitseprits hagejale I ning kombain võõrandada hagejale I koos liisingukohustuse ülevõtmisega. Pärast seda ühistu liikmete omavahelised suhted halvenesid. Juhatus müüs ilma vastava otsuseta kombaini AS-ile Tatoil. Ühistu liikmete erimeelsuste lahendamiseks on korduvalt tellitud õigusteenust Martin Krupilt läbi õigusbüroo Cavere OÜ. Teenusega seotud kulud on jäetud ühistu kanda ilma, et eelnevalt oleks seda üldkoosolekul heaks kiidetud. M. Krupp on alates liikmete vahel suhete halvenemisest pidevalt sekkunud liikmete omavahelistesse suhetesse, osalenud üldkoosolekutel, pressinud seal läbi oma seisukohti, pidanud halvustavaid kõnesid osade ühistu liikmete kohta ning igal võimalikul muul moel püüdnud sekkuda ühistu tegevusse.
1.2.06.03.2026 said hagejad kutse ühistu üldkoosolekule, mille päevakorras oli valida ühistu likvideerijaks M. Krupp. Hagejad esitasid 09.03.2026 avalduse 21.03.2026 toimuva üldkoosoleku osas. Hagejad tegid ettepaneku muuta üldkoosoleku päevakorda ja mitte panna hääletusele ettepanekut valida likvideerijaks M. Kruppi ning panna päevakorda punkt ettepanekuga, et ühistu juhatus esitab likvideerija määramiseks sellekohase avalduse kohtule ja palub kohtul määrata likvideerija. Hagejad märkisid ka, et juhul kui juhatus eeltoodud nõuet ei rahulda, paluvad hagejad tulenevalt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 52 lg-st 3 vastuväite protokollimist 21.03.2026 üldkoosoleku protokollis.
1.3.21.03.2026 toimus üldkoosolek, kus valiti kolme poolt- ja kahe vastuhäälega likvideerijaks M. Krupp. Üldkoosoleku otsust liikmetele ei edastatud, mistõttu tegi hageja I 30.03.2026 sellekohase järelpärimise juhatusele. Juhatus edastas 06.04.2026 hagejale I 21.03.2026 üldkoosoleku protokolli, millest nähtus, et eriarvamusele jäänud liikmete seisukohad on jäetud kajastamata. Hageja I palus oma 10.04.2026 e-kirjaga juhatusel täiendada protokolli eriarvamusele jäänud liikmete seisukohtadega, kuid juhatus sellele reageerinud ei ole.
1.4.M. Krupp ei ole huvide konflikti tõttu sobiv isik likvideerijaks ning tema valimine oli seadusega (eelkõige TÜS § 79 lg-ga 1 ja sellest tulenevalt TÜS § 62 lg-ga 1) vastuolus. M. Krupp on juhatuse liige järgmiste kostjaga samal tegevusalal tegutsevate ühingutega: Osaühing Väljaküla, MTÜ Saaremaa Laiu, Sandla Karjamõis OÜ ning Osaühing HISMET. Kuna ühistu üldkoosolek ei ole andnud nõusolekut, et M. Krupp võib ühistu likvideerijana olla edasi ka ühistu tegevusalal tegutseva ühingu juhtorgani liige, ei ole tema likvideerijaks määramine seadusega kooskõlas.

Maakohtu määrus

2.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sooviti sisuliselt 21.03.2026 üldkoosoleku protokolli parandamist ehk täiendada seda eriarvamusele jäänud liikmete seisukohtadega. Koosolekul valiti kolme poolthääle ja kahe vastuhäälega ühistu likvideerijaks M. Krupp. TÜS § 47 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hagiavalduse kohaselt osalesid koosolekul kõik viis ühistu liiget. TÜS § 79 lg 1 kohaselt on ühistu lõpetamisel likvideerijateks reeglina senised juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. 21.03.2026 üldkoosolek otsustas häälteenamusega määrata likvideerijaks M. Krupi, mistõttu on esitatud avaldus selles välja toodud faktilistele asjaoludele tuginedes õiguslikult perspektiivitu. Avalduses ei väideta, et kostja põhikiri näinuks otsuse vastuvõtmiseks ette suuremat häälteenamust kui seaduses sätestatud. Hagiavaldusest ei nähtu, et ühistu oleks vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega rikkunud ühtegi seadusesätet või põhikirja. Kui protokolli jäetakse kandmata otsuse suhtes esitatud eriarvamus (TÜS § 51 lg 1 p 6), ei tähenda see seaduse või põhikirja sätete rikkumist, mis otsuse enda kehtetuse kaasa tooks.
2.2.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. Määruskaebus
3.Hageja esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.1.Hagejad ei esitanud hagiavaldust põhjusel, et kostja jättis üldkoosoleku protokolli parandamata. Hagejad teatasid kostja juhatusele juba enne üldkoosolekut, et nõuavad likvideerija määramist kohtu poolt ning esitasid seetõttu vastuväite M. Krupi likvideerijaks määramisele. Vastuväite esitamise tingis ka asjaolu, et M. Krupp ei ole erapooletu. Lisaks esineb otsene huvide konflikt ning likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks (TÜS § 79 lg 1). Maakohtul tuleb hagi lahendamisel kontrollida, kas M. Krupp võib seaduse kohaselt olla ühistu likvideerija.
3.2.Lisaks esitasid kostja juhatuse liikmed 31.03.2026 kohtule avalduse kostjale likvideerija määramiseks, kuid varjasid seda infot hagejate eest. Seega on juhatus tekitanud olukorra, kus kostjale on likvideerija määratud üldkoosoleku otsusega ning lisaks on esitatud vastav avaldus kohtule. Hagejad ei oleks käesolevat hagiavaldust esitanud, kui juhatus oleks käitunud heauskselt ja andnud neile teada, et maakohtule on juba 31.03.2026 avaldus likvideerija määramiseks esitatud. Kostja üldkoosoleku otsus tuleks kehtetuks tunnistada, kuna paralleelselt ei saa kehtida kaks erineva sisuga dokumenti, mis lubavad likvideerijaks olla erinevatel isikutel. Käesoleva asja menetlus tuleks peatada kuni tsiviilasjas nr 2-26-7315 tehtava likvideerija määramise lahendi jõustumiseni.
3.3.Kostja juhatus on rikkunud TsÜS § 138 lg-t 2, mis sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ühistu juhatus on pikema aja vältel oma õigusi kuritarvitanud ja ei ole käitunud heas usus ega kohelnud liikmeid võrdselt. Oma tegevuses on kostja juhatus mh

tuginenud M. Krupi poolt osutatud õigusteenusele ja koostatud dokumentidele. Samuti rikuvad kostja juhatuse liikmed TsÜS §-s 35 sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega on vaidlustatav otsus ka nende normidega vastuolus. Menetluse edasine käik

4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Ringkonnakohus võtab TsMS § määruskaebemenetluses esitatud tõendi.

lg

alusel

vastu

hagejate

poolt

7.Maakohus jättis põhjendamatult hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kohus saab keelduda viidatud sätte alusel hagi menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei saaks hageja nõuet rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul see nii ei ole. Hagejad tuginevad mh asjaolule, et M. Kruppi ei oleks tohtinud seaduse kohaselt ühistu likvideerijaks määrata mh põhjusel, et see on vastuolus TÜS § 79 lg 1 teise lause ja sellest tulenevalt ka TÜS § 62 lg-ga 1. Hagejad on välja toonud, et M. Krupp on ühtlasi juhatuse liige kostjaga samal tegevusalal tegutsevate ühingutega, kuigi tal puudub selleks TÜS § 62 lgs 1 nimetatud üldkoosoleku nõusolek. Seega tuginevad hagejad otsuse vaidlustamisel TÜS § 52 lg-le 1, mille kohaselt saab kohus kehtetuks tunnistada otsuse, mis on seadusega vastuolus. Järelikult ei saa ka hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis asuda seisukohale, et hagejate nõuet ei oleks võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada, siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Olukorras, kus hageja ei ole hagis lisaks otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele esitanud selgelt ka otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, saab kohus ise otsuse tühisuse tuvastada (vt RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017, p 17.1). Seega saab maakohus asja lahendamisel anda hinnangu ka sellele, kas hagejate esitatud asjaoludel saab vaidlustatud otsust pidada TÜS § 521 alusel ühiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-25-8670/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-25-21902/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium