Maaelu Edendamise Sihtasutuse avaldus Alatfar OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245), volitatud esindaja A. L. Võlgnik: Alatfar OÜ (registrikood 12185080), seaduslik esindaja juhatuse liige juhatuse liige M.W Ajutine pankrotihaldur: P.I
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Alatfar OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Alatfar OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
Määrata Alatfar OÜ dokumentide hoidjaks M.W (isikukood XXX).
Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Määrata ajutise halduri P.I tasuks 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 436 eurot 80 senti, s.o kokku 2256 eurot 80 senti.
6.Maksta määruse resolutsiooni p-s 5 märgitud ajutise halduri tasust 1500 eurot välja kohtu deposiitkontolt sinna Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 28. novembril 2024 kantud Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a määruse alusel CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS), mille kaudu haldur tegutseb. 1
7.Mõista ülejäänud ajutise halduri tasu 756 eurot 80 senti välja Alatfar OÜ-lt, mis kanda CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS), mille kaudu haldur tegutseb.
8.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maaelu Edendamise Sihtasutus (võlausaldaja) esitas 20. mail 2024 Viru Maakohtule avalduse Alatfar OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Samal päeval saatis Viru Maakohus asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule. Avalduse kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule laenulepingute alusel laenu kokku 990 000 eurot. Vaatamata kokkulepitule ei täitnud võlgnik laenulepingutega võetud kohustusi ning oli rohkem kui ühe laenumaksega viivituses kauem kui 90 kalendripäeva. Võlausaldaja saatis 2. novembril 2022 ning 30. mail 2023 võlgnikule hoiatused, millega andis võimaluse tasuda lepingutest tulenev võlg hiljemalt 20. juuniks 2023 (kaasa arvatud). Võlgnik ei tasunud võlga ettenähtud tähtajaks. Võlausaldaja ütles lepingud erakorraliselt üles 11. septembril 2023. Võlausaldaja algatas 26. oktoobril 2023 laenulepingutest tulenevate nõuete tagatiseks seatud hüpoteegi (ühiselt viis kinnistut asukohaga XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) realiseerimiseks täitemenetluse. Võlausaldaja nõude suurus täitemenetluses oli 1 055 130,93 eurot. Laenulepingu tagatiseks olev kinnistu õnnestus täitemenetluse raames toimunud enampakkumisel müüa 700 000 euroga, millest võlausaldajale laekus 694 445,36 eurot. Võlgniku vara müügist saadud summast ei piisanud nõude täielikuks rahuldamiseks, mistõttu on laenu põhiosa nõue võlgniku vastu 358 440,94 eurot. Kinnisasja müügist laekunud ostuhinna jaotuskava järgi oli lisaks võlausaldajale täitemenetluses veel teisi võlausaldajaid (nt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Scandagra Eesti Aktsiaselts, OÜ GS Core, aktsiaselts Olerex), mistõttu võib neil jätkuvalt olla nõue võlgniku vastu. Lisaks on võlgnikul maksuvõlg.
2
Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgniku suhtes läbiviidud täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
2.Kohus nimetas 19. detsembri 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks P.I (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusala 2011–2019 muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine, alates 2020 piimakarjakasvatus. Võlgnikule on kuulunud seitse kinnisasja, mis on võõrandatud. Praegu on võlgniku nimel haagis Palmse Trailer (2015), reg. märk xxxxx, kuid see ei ole võlgniku kinnitusel säilinud, sattus avariisse; kaubik CITROEN Berlingo (2013), reg. märk xxxxx, mis on võlgniku kinnitusel müüdud varuosadeks; haagis RESPO 750M302L150, madel (2019), reg.märk xxxxx, mis on võlgniku kinnitusel xxxxxxxxx juhatuse liikme valduses, tehniline ülevaatus lõppes 30. novembril 2023 (portaaliauto24.ee analoogne sõiduk puudub, ajutine haldur pakub sõiduki hinnaks kuni 500 eurot); ratastraktori haagis STRAUTMANN Super Vitesse 2H (2005), mis on olemas, kuid ei ole kasutatav ning väärtust ei oma. Võlgnikule kuuluvad ka erinevad vallasasjad, kui need on väheväärtuslikud või isegi väärtusetud. Kuigi kommertspant MES-i kasuks on registrisse kantud, siis puuduvad igasugused andmed, et kohtutäitur MES-i avalduse alusel oleks püüdnud vallasvara võõrandada või seda isegi arestinud. Kohtutäitur selgitas, et MES ei esitanud selles osas mingit avaldust ning puudus igasugune huvi kommertspandi arvel oma nõuet rahuldada. Võlgniku kontol on raha 9 eurot 14 senti. Pangakontol on võlgnik lõpetanud arveldamise 2022. a kevadel. Pärast maikuud igasugused tehingud kontol puuduvad. Ajutise halduri hinnangul ei saa välistada, et võlgnik on kontolt teinud makseid otseselt ettevõttega mitteseotud makseteks. MES-il on kommertspandiga tagatud nõue 358 440 eurot 94 senti. Pandiga tagamata nõudeid on 78 190 eurot 71 senti. Seega on kohustusi kokku vähemalt 436 631 eurot 65 senti. Esitatud andmete kohaselt ja võlgniku kinnitusel lõppes võlgniku majandustegevus juba 2022. a-l. Võlgnikul puudub võlgnikul likviidne vara, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2021. a lõpuks. Maksejõuetuse põhjuseks oli ennekõike käibevahendite puudus jooksvate arvete tasumiseks, kuid ka mittetõene info ostetava vara kohta; tegevusetus ostetud vara tehingu tagasipööramiseks või kahjunõude esitamiseks (juhatuse liige selgitas, et puudusid rahalised vahendid kvaliteetse õigusabi teenuse jaoks); ebapiisav tulu ja likviidse vara puudus jooksvate kulude tasumiseks ja kahju katmiseks (sh suured laenu- ja liisingumaksed); juhatuse liikme vähesed teadmised ja oskused võlgniku tegevusvaldkonnas ning üldse ettevõtluses. Ajutise halduri hinnangul pole võimalik praegu konkreetselt esitada ühtegi tagasivõitmise hagi seoses vara müügiga. Juhatuse liige on jätnud täitamata eelkõige järgmised kohustused: korraliku raamatupidamise tegemata jätmine alates 2021; pankrotiavalduse õigeaegne esitamine. Kokkuvõttes ei saa ajutine haldur väita, et pankrotiavalduse õigeaegne esitamine oleks taganud suurema hulga võlausaldajate nõuete rahuldamise, kuid oleks toimunud võlausaldajate võrdne kohtlemine, mida juhatuse liige järginud ei ole. 3
Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri hinnangul ei anna pankrotimenetluses esitatavad võimalikud nõuded juhatuse liikme vastu mingit tulemit võlausaldajate jaoks, sest tal puuduvad vahendid ja vara võimalike nõuete rahuldamiseks. Võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus ei taga menetluskulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2224 eurot 4 senti (käibemaksuga).
4.Maakohus määras 14. veebruari 2025. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
5.Maksejõuetuse teenistus ei esita 4. juuli 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
7.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku nimel on küll haagis Palmse Trailer (2015), kuid see ei ole võlgniku kinnitusel säilinud; kaubik CITROEN Berlingo (2013) on võlgniku kinnitusel müüdud varuosadeks; haagis RESPO 750M302L150, madel (2019) on võlgniku kinnitusel xxxxxxxxx juhatuse liikme valduses, tehniline ülevaatus lõppes 30. novembril 2023 (portaaliauto24.ee analoogne sõiduk puudub, ajutine haldur pakub sõiduki hinnaks kuni 500 eurot); ratastraktori haagis STRAUTMANN Super Vitesse 2H (2005) on olemas, kuid ei ole kasutatav ning väärtust ei oma. Võlgnikule kuuluvad ka erinevad vallasasjad, kui need on väheväärtuslikud või isegi väärtusetud. Võlgniku kontol on raha 9 eurot 14 senti. Kohustusi on võlgnikul 436 631 eurot 65 senti. Samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
8.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada 4
avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 26. juunil 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 4. juuli 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
9.Kohus peab esialgselt maksejõuetuse põhjuseks käibevahendite puudust jooksvate arvete tasumiseks, kuid ka mittetõene info ostetava vara kohta; tegevusetust ostetud vara tehingu tagasipööramiseks või kahjunõude esitamiseks (juhatuse liige selgitas, et puudusid rahalised vahendid kvaliteetse õigusabi teenuse jaoks); ebapiisavat tulu ja likviidse vara puudust jooksvate kulude tasumiseks ja kahju katmiseks (sh suured laenu- ja liisingumaksed); juhatuse liikme väheseid teadmisi ja oskusi võlgniku tegevusvaldkonnas ning üldse ettevõtluses. Eelnevat arvestades võis juhatuse liikme tegevuses esineda raskeid juhtimisvigu.
10.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
11.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).
12.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1820 (lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 15 tundi 30 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
13.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.
14.Ajutine haldur on taotlenud osa tasu maksmist võlausaldaja poolt kantud deposiidist. Kohtu arvates ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks (vt määruse põhjenduste p 7). Võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi 1500 eurot. Ülejäänud tasu tuleb välja mõista võlgnikult.
15.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).
5
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.