AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus E. B. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
288,75 eurot
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagita menetlus Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) lepinguline esindaja A. L. Puudutatud isik: E. B. (isikukood xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
1.AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus E. B. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldada
2.Välja mõista E. B.lt põhivõlg 267,37 eurot (kakssada kuuskümmend seitse eurot ja 37 senti) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 27.02.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud E. B. kanda
2.Välja mõista E. B.lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu menetluskulu 290 eurot (kakssada üheksakümmend eurot käibemaksuta) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva
jooksul alates määruse kättetoimetamisest Avalduse asjaolud ja nõue
1.Avaldaja on kindlustusandja, kes kindlustas korteri aadressil xxx, üldõigusjärglane. Avaldaja ja korteriomanik E. K. sõlmisid korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 394750309, omavastutusega 191 eurot. 01.08.2014 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 31.07.2014 xxx korteris veekahju, milles said kahjustada köögi lagi ja põrand. KÜ X juhatuse esimehe T. D. selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr x. Avaldaja esindaja, Kahjuhaldus OÜ vaatas 12.08.2014 kahjustada saanud korteri üle ning koostas kahjude ülevaatuse akti, millest nähtuvalt avastas kindlustusvõtja 31.07.2014 koju tulles, et köök on saanud veekahjustuse. Kahjustatud olid betoonist värvitud lagi ja põrandal olev laminaat, seintel kahjustusi ei olnud. Nähtavate kahjustuste kohta tehti fotod.
2.Korteri nr x remondiks koostas kalkulatsiooni E. K. 330,37 eurot, mis hageja hinnangul oli mõistlik. Kalkulatsioonis näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas kahju 267,37 eurot, omavastutus 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 22.10.2014 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 08.11.2014. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue 267,37 eurot (põhinõue) ja viiviste nõue alates hagi esitamisest. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid, et 31.07.2014 toimus tema korteris xxx veeavarii, mille tulemusena sai kahjustada kindlustusvõtja korter nr x. Sellel ajal elasid puudutatud isiku korteris üürnikud. Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid nõutava kahju suuruse 267,37 euro kohta, kuid väidetavalt ta avaldaja 22.10.2014 kahjunõuet kätte saanud ei ole. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja nõuded on aegunud ning avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja TsÜS § 150 lg 1 järgi on kolme aastane aegumise tähtaeg ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, möödunud. Kahjude ülevaatuse akt, millega tuvastati kahju tekitajaks korteriomaniku nr x, oli koostatud 12.08.2014. Seega hakkas avaldaja põhinõude aegumistähtaeg kulgema 12.08.2014 ja lõppes 12.08.2017. Kuivõrd avaldaja põhinõue tuleb jätta aegumise tõttu täies mahus rahuldamata, siis on viiviste nõue samuti põhjendamatu. Puudutatud isik palub jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused
4.KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning hoiduda reaalosa kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
5.Riigikohus on 13.02.2012 otsuse nr 3-2-1-116-11 p-s 23 ja 13.02.2013 määruse nr 3-2-1-186-
12 p-s 10 asunud seisukohale, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhe, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
6.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
7.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses.
8.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kellele läheb kindlustuslepingu alusel põhjustatud kahju hüvitamise järgselt VÕS § 492 lg 1 alusel üle kahjustatud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu.
9.Kodukindlustuse poliisiga nr 394750309 on tõendatud, et avaldaja ja korteriomanik E. K. sõlmisid 26.03.2012 korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 394750309 perioodiks 26.03.2012 kuni 25.03.2015. Kindlustusvõtja omavastutus on 191 eurot.
10.Kohtule 01.08.2014 esitatud kahjuteatega on tõendatud, et avaldaja sai kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 31.07.2014 xxx korteris veekahju, milles said kahjustada köögi lagi ja põrand. KÜ X juhatuse esimehe T. D. selgitusega on tõendatud, et veekahju sai alguse korterist nr x.
11.Kahjuhaldus OÜ kahjude ülevaatuse aktiga ja fotodega on tõendatud, et 12.08.2014 vaadati kahjustada saanud korter xxx üle ning koostati kahjude ülevaatuse akt, mille kohaselt on
kindlustusvõtja köögi betoonist värvitud lagi ja põrandal olev laminaat saanud veekahjustuse. Kahjuhaldus OÜ kokkuvõttega ja korteri nr x remondiks koostatud kalkulatsiooniga on tõendatud, et veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks ja korteri remondiks vajalikud kulud olid 330,37 eurot.
12.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Avaldaja on eelpool hinnatud tõenditega tõendanud, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, millele puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, siis rikkus ta KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Avaldaja 22.10.2014 kahjunõudega on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 08.11.2014. vaidlus puudub, et puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
13.Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduse asjaolud, kahju suurus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahju 267,37 eurot.
14.Avaldajal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega tuleb lisaks põhinõudele puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 267,37 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 27.02.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
15.Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue ei ole aegunud. Kuna kahju toimus 31.07.2014, siis kuulub kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja asjaõigusseadus. Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe ja deliktiõiguse sätted VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 ja TsÜS § 150 lg 1, mis sätestab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaja, vaid TsÜS § 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõude üleminekul nõude olemus ja sisu ei muutu. Sissenõutavaks muutus nõue VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja
möödumisel pärast seda, mil võlgnik pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Avaldaja esitas puudutatud isikule tagasinõude 2.10.2014 ja andis talle tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt 08.11.2014. Aegumine hakkas kulgema 09.11.2014, järelikult ei ole avalduse esitamise päeval 27.02.2020 möödunud kümme aastat. Nõude aegumise kümneaastane tähtaeg ei ole möödunud ka kahjujuhtumi toimumise ajast 31.07.2014, millisel juhul hakkaks aegumine kulgema 01.08.2014 ja lõppeks 31.07.2024. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ning avaldaja nõue on põhjendatud, siis tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
18.Avaldaja menetluskulu seisuga 27.02.2020 on 460 eurot, millest 100 eurot on asjas tasutud riigilõiv ja 360 eurot esindaja kulu. Avaldaja märkis, et õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane KMS § 19 lg 1 järgi. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega.
19.Avaldaja tasus riigilõivu 100 eurot, millest 50 eurot on enamtasutud ja kuulub avaldaja taotluse alusel tagastamisele. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista riigilõiv 50 eurot. Avaldaja õigusabikulud seisnevad käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabis kokku 4 tunni eest 480 eurot ja seisnevad avalduse koostamises, puudutatud isiku vastusega tutvumises ja vastuse koostamises.
20.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagita asja hinda arvestades esindaja õigusabi osutamisele kulunud aega ja hinda vajalikuks ja põhjendatuks, kulu kokku 2 tunni ulatuses, millest 1,5 tundi oli vajalik ja põhjendatud kulu avalduse koostamiseks ja 0,5 tundi kostja vastusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Seega määrab kohus avaldaja menetluskuluks koos riigilõivuga 290 eurot (käibemaksuta), mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastav taotlus on kohtule esitatud, mistõttu tuleb mõista hagejatelt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.