Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-123513
Kohtuasi
SOLY OÜ hagi Irina Šitikova (FIE ärinimi Irina Zaitseva) vastu 510 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu (lihtmenetluses)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SOLY OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) SOLY OÜ (registrikood 12382573), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik
novembri
2020.
a
otsus
Kostja (vastustaja) Irina Šitikova (FIE ärinimi Irina Zaitseva (registrikood 12008702) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
-
08.04.2020 esitas hageja kostjale leppetrahvi arve nr 403 summas 510 eurot, mis on kostja poolt tasumata.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja selgitanud üürilepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseid ning esitanud asjaomased tõendid. Hageja väljendas menetluses selgelt, et ei soovi erakorralist ülesütlemist vaidlustada ja leiab, et tema õigused on kaitstud leppetrahviga. Seega ei ole kohtul vajadust hinnata, kas lepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud või mitte. Hageja on lepingu lõppemisega nõustunud. Leppetrahvi põhjendatuse hindamiseks analüüsis maakohus, kas hagejal tekkis leppetrahvi nõudmise õigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Maakohtu hinnangul ei olnud leppetrahvi rahalist suurust lepingus kindlaks määratud. Leppetrahvi suurus peaks tulenema leppetrahvi kokkuleppest, aga praegusel juhul on hageja asunud leppetrahvi arvutamise aluseid tagantjärele täiendama. Lepingust leppetrahvi arvutamise aluseid ei tulene. Lepingus on pooled kokku leppinud üksnes päevaüüri suuruse. Maakohtu hinnangul ei tulene lepingust, et kostja kohustus üürima töökohta kindla arvu tunde kindlal ajavahemikul. Pooled ei ole ühe kuu üüri lepingus kindlaks määranud. Kahe kuu üüritasu suurust ei saa sisustada tagantjärele, võttes aluseks varasemad keskmised tööpäevade arvud ja üüriarved. Ka hageja ise märkis, et tööpäevade arv oli kuude lõikes erinev. Kuna lepingus kokkulepitu alusel ei ole võimalik leppetrahvi rahalist suurust tuvastada, ei ole kahe kuu üüritasu võimalik kindlaks määrata. Seetõttu tuleb hagi rahuldamata jätta. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei esitanud maakohtule kostja esindajaks märgitud JM volikirja, millest nähtuks tema esindusõigus, ega haridust tõendavat dokumenti, siis eemaldas maakohus 2. novembri 2020. a määrusega kostja esindaja menetlusest. Kostja allkirjastas menetlusdokumendid isiklikult. Seega ei ole kostjal tekkinud menetluses menetluskulusid, mille hüvitamist saaks taotleda. Apellatsioonkaebus
graafiku järgi ehk keskmiselt 20 päeva kuus. Selle alusel on võimalik välja arvutada kahe kuu üüritasu.
ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.