Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-123513/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.11.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1054

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-123513

Tsiviilasi

SOLY OÜ hagi FIE I. Z./Š. vastu 510 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

510 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SOLY OÜ (12382573, P. Pinna tn 19, Tallinn, Harju maakond, 13615), esindaja Andrei Tšerednik (epost: [email protected]) Kostja: FIE I. Z./Š. (registrikood xxx, isikukood xxx, xxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta rahuldamata SOLY OÜ hagi FIE I. Z./Š. vastu 510 euro saamiseks.

2.Jätta menetluskulud SOLY OÜ kanda.

3.Jätta FIE I. Z./Š. menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata nende puudumise tõttu. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.08.2020 hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 510 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2016 tähtajatu töökoha rendilepingu nr 4/206 ja lepingu alusel kostja, kes osutas juuksuriteenust, rentides hageja juures tööpinda. 07.04.2020 teatas kostja, et ütleb rendilepingu erakorraliselt üles 08.04.2020 põhjusel, et ta ei saa üüritud asja kasutada COVID-19 leviku ja Vabariigi Valitsuse poolt väljakuulutatud eriolukorra tõttu. Hageja vastas kostjale, et tal on võimalus teenust osutada, salongis on tagatud kõik vajalikud nõuded, et kehtivaid reeglid täita. Kostja saab kanda vajadusel isikukaitsevahendeid. Kostja töökoht on eraldatud ning võimalik nakkuse risk on minimaliseeritud. Hageja tegi kõik võimaliku, et tagada kostjale võimalus kasutada rendipinda. Rendilepingu nr 4/2016 p 9 järgi pidi kostja hagejale teatama vähemalt 2 kuud ette oma soovist leping lõpetada. Etteteatamise kohustuse mittejärgimisel peab rendivõtja viivitamatult maksma rendiandjale leppetrahvina kahe kuu renditasu. Hageja väljastas kostjale 08.04.2020 arve summas 510 eurot, maksetähtajaga 18.04.2020. Kostja pole arvet tasunud. Varasemate arvete järgi on näha, et igakuine üürisumma on ühesugune. Lepingus on päevahinnaks 14 eurot (hilisema suulise kokkuleppe järgi tõsteti üür 15 eurole). Ühes kuus on keskmiselt 15 tööpäeva. Seega on poole kuu üür 225 eurot. Kostja igakuine üüri arve viimased 3 aastat on olnud 210 eurot. Võttes arvesse kostja töötamise graafikut on kahe kuu üüritasu 60 kuupäeva eest 510 eurot. Vaidlust pole, et kostja on leppetrahvi arve kätte saanud. On arusaamatu, miks pidanuks hageja vaidlustama üürilepingu erakorralise ülesütlemise, kui hageja huvid on tagatud lepingus sätestatud leppetrahvina. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal oli õigus vaidlustada üürilepingu ülesütlemine 30 päeva jooksul ja esitada rendilepingust tulenevad nõuded kohtu kaudu, so hiljemalt 10.05.2020. Hageja seda ei teinud. Käesoleval juhul kuuluvad rendilepingule kohaldamisele VÕS § 272 lg 2 ja 3 järgi sätted, mis puudutavad elu- ja äriruumide renti. Kuna rendileping on lõppenud erakorralise ülesütlemisega kostja poolt ja hageja ülesütlemist ei vaidlustanud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Salong ei vastanud kehtestatud nõuetele, tegu on 5 töökohaga avatud ruumiga, kus praktikas töötas samaaegselt vähemalt 4 juuksurit. Hageja ei kujundanud salongi ümber (ei paigaldanud vaheseinu), ei muutnud töökohtade rendigraafikut. Kostja kartis töötada inimesi täis salongis epideemia ajal ja võttis vastu otsuse rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Leppetrahvi kujunemine ei ole selge, kuna lepingus on pooled kokku leppinud päevarendis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust, et: * 01.04.2016 sõlmisid pooled tähtajatu rendilepingu nr 4/216; * 07.04.2020 teatas kostja hagejale, et ütleb rendilepingu erakorraliselt üles 08.04.2020; * 08.04.2020 esitas hageja kostjale leppetrahvi arve nr 403 summas 510 eurot, mis on kostja poolt tasumata.

Kostja on menetluses välja toonud põhjused üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja esitanud vastavad tõendid. Hageja on menetluses selgelt väljendanud, et ei soovi erakorralist ülesütlemist vaidlustada ja leiab, et tema õigused on kaitstud leppetrahviga. Kooskõlas TsMS § 5 lg 1 ei anna kohus hinnangut küsimusele, kas lepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud või mitte, kuna hageja on lepingu lõppemisega nõustunud ja pole üürilepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud. Kohus hindab hageja leppetrahvinõude põhjendatust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hagejal tekkis leppetrahvi nõudmise õigus. Pooled on rendilepingu punktis 9 kokku leppinud, et kostja kohustub hagejale teatama vähemalt 2 kuud ette oma soovist leping lõpetada. Etteteatamise kohustuse mittejärgimisel peab rendivõtja viivitamatult maksma rendiandjale leppetrahvina kahe kuu renditasu. Lepingust ei tulene leppetrahvi konkreetset rahalist suurust. Kohus leiab, et leppetrahvi suurus peaks tulenema leppetrahvi kokkuleppest, kuid käesoleval juhul on hageja asunud kokkuleppe arvutamise aluseid tagantjärgi täiendama. Hageja viidetud arvutamise alus ei tulene kokkuleppest. Lepingus (p 1) on pooled üksnes kokku leppinud päevarendis. Kohus ei tuvastanud, et lepingust tulenes kostja kohustus rentida töökohta kindel arv tunde kindlal ajavahemikul. Pooled ei ole rendilepingus määranud, mis on ühe kuu renditasu suurus. Kohus leiab, et 2 kuu renditasu suurust ei saa sisustada tagantjärgi, võttes aluseks varasemad keskmised tööpäevade arvud ja üüriarved. Ka hageja ise on märkinud, et tööpäevade arv erines kuude osas. Kuna lepingus kokkulepitu järgi ei ole võimalik tuvastada leppetrahvi rahalist suurust, sest ei ole teada kahe kuu renditasu suurus, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kohus eemaldas 02.11.2020 määrusega menetlusest kostja esindajaks märgitud Jelena Metsalu, sest kohtule ei esitatud volikirja, millest nähtuks tema õigus kostja esindamiseks ja diplomit, millest nähtuks Jelena Metsalu vastavus TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Kostja allkirjastas isiklikult menetlusdokumendid. Seega ei ole kostjal menetluses tekkinud kulusid, mille hüvitamist taotleda.