Hageja: Aiandi tee 22 KÜ (registrikood 80056351) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Kais (e-post: [email protected]) Kostja: J. O. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg (e-post: [email protected])
esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 18.03.2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista J. O.lt Aiandi tee 22 KÜ kasuks põhivõlg 3107,90 eurot ja 01.10.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1178,10 eurot.
3.Välja mõista J. O.lt Aiandi tee 22 KÜ kasuks viivis põhinõudelt 3107,90 eurot alates 01.10.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras aga mitte rohkem kui 1929,80 eurot.
4.Välja mõista hagi osalise rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud 90,82% ulatuses ja hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulud 9,18% ulatuses.
5.Määrata kindlaks Aiandi tee 22 KÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 3286 eurot.
6.Määrata kindlaks J. O. maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 3087 eurot.
7.Tasaarvestada kostja menetluskulu nõue hageja vastu summas 283,38 eurot hageja menetluskulu nõudega kostja vastu summas 2984,34 eurot ning välja mõista J. O.lt Aiandi tee 22 KÜ kasuks menetluskulu 2700,96 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb J. O.l maksta kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Välja mõista Aiandi tee 22 KÜ-lt riigi tuludesse menetluskuludena vähemtasutud riigilõiv summas 50 eurot. See rahaline kohustus tuleb täita 90 päeva jooksul otsuse jõustumisest vastavalt käesoleva otsuse lisas olevale makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul. Lahendi võib sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6).
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 01.08.2018.a hagiavalduse kostja vastu võla nõudes ja täiendas seda 01.10.2018.a hagi muutmise avaldusega. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 3421,94 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1178,10 eurot ning viivise põhivõlalt 3421,94 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude kandjaks palub hageja määrata kostja.
Hagi kohaselt ei ole Viimsi vallas, Viimsi alevikus, Aiandi tee 22-xx asuva korteri omanikuks olev kostja nõuetekohaselt alates 2016.a jaanuarist tasunud talle esitatud arveid majandamiskulude ja tarbitud teenuste eest. Kostja on esitatud arveid tasunud osaliselt, millest on tekkinud võlgnevus hageja ees. Kostja vastuväited hagile 31.08.2018.a vastuses hagile on kostja seisukohal, et tal puudub võlgnevus hageja ees. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt esitatud arvetel toodud vee- ja kanalisatsiooni, päevase elektri ja öise elektri eest, sest tegemist on kostja korteris tarbitud mõõdetavate kuludega. Kostja vaidleb vastu arvetel toodud päevase ja öise üldelektri eest, sest tegemist on korterelamu üldruumides kulunud elektrienergiaga, mida ei saa näidata kostjale esitatavatel arvetel kilovatt-tundides. Selle kulu suurus on ebaselge. Kostja vaidleb vastu arvetel kajastatud prügiveo, muru niitmise/trimmerdamise, elamu halduskulu, Swedbanki laenu intressi ja laenu tagasimakse, aiahoolduse, elamu hooldus- ja halduskulu, korterelamu kindlustuse, remondireservi ja umbrohutõrje kulude jaotuse eest ühe korteri kohta, sest selline jaotus on vastuolus seaduses sätestatuga, hageja ei ole võtnud arvesse kostja korteri suurust. Hageja ei ole esitanud kostjale kulude kandmist tõendavaid dokumente ning korteriühistul puudub majanduskavad 2017. ja 2018.a aasta kohta. 16.01.2019.a vastuses täpsustatud hagiavaldusele toob kostja välja, et perioodil 01.201607.2018 esitas hageja kostjale arveid kogusummas 9578,63 eurot, millest kostja on tasunud 5951,79 eurot ja tasaarveldanud kostja poolt kantud kulud summas 204,90 eurot, kokku 6156,69 eurot. Hageja majandamiskulude põhjendatud suurust ei ole võimalik kindlaks teha, sest puudub majandamiskava. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite 1200 euro ulatuses tenniseväljaku hoolduskulude eest. Maakohtu põhjendused
1.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 4 lg 2 ja § 151 lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 alusel majandamiskulude tasumist. Seega tuleb nõude lahendamiseks välja selgitada kas hagejal on õigus nõuda ning kostjal on kohustus majandamiskulusid kanda, kas kostjale esitatud arved on esitatud seaduse ja korteriühistu põhikirja nõuetele vastavalt ning kas need nõuded ja vastuväited on tõendatud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluse tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduse lisaks nr 1 oleva kinnistusraamatu väljavõttega (I kd tl 4 ja I kd tl 28) on tõendatud, et kostjale kuulub Viimsi vallas Viimsi alevikus Aiandi tee 22 asuvas korterelamus korter nr xx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx. Registrikaardiga (I kd tl 33 - 34) ja põhikirjadega (I kd tl 75 – 86) on tõendatud, et hageja on asutatud Aiandi tee 22 kinnistu ühiseks majandamiseks ja elamu heaperemeheliku kasutamise korraldamiseks.
4.01.08.2018.a hagiavalduse lisaks nr 2 (I kd tl 4 pöördel – 11) ning 01.10.2018 hagi täpsustuse lisaga nr 1 (I kd tl 56 – 71) on tõendatud hageja poolt kostjale majandamiskulude ja tarbitud teenuste eest arvete esitamine perioodil jaanuar 2016 – juuli 2018 summas 9578,63 eurot. Kostja arvete kättesaamisele vastu vaielnud ei ole.
5.Kostja 31.08.2018.a vastuse lisadega 2-4 (I kd tl 29 – 31) ja 01.10.2018.a hagi täpsustuse lisaga (I kd tl 72) on tõendatud kostja poolt maksete tegemine hagejale perioodi jaanuar 2016 – juuli 2018 eest summas 5951,79 eurot. Kostja esitas 31.08.2018.a vastuses hagile tõendid selle kohta, et ta on tasunud hageja eest lukuvahetuse kulu 204,90 eurot ning hageja tunnistab nimetatud nõuet (I kd tl 32). Seega on kostja põhivõlg hageja ees 3421,94 eurot (esitatud arved 9578,63 eurot – kostja poolt tasutud 5951,79 eurot – lukuvahetuse eest tasutud 204,90 eurot). Hageja kostja väitele, kostja poolt tasutu suuruse kohta, vastu vaielnud ei ole.
6.01.10.2018.a hagi täpsustuse lisaks nr 3 oleva viivisearvestuse tabeliga (I kd tl 73 – 74) on jälgitav ja tõendatud viivisearvestus.
7.Kohus jätab kostja 04.10.2018.a vastuväite hagi muutmisele rahuldamata. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja poolt 01.10.2018.a esitatud hagi täpsustus on käsitletav hageja põhinõude ja kõrvalnõuete suurendamise ja laiendamisega. Tegemist ei ole hagi muutmisega.
8.Kostja teatas 16.01.2019.a vastuses hagile punktis 2.9, et kostja ei vaidle vastu hageja esitatud arvetel esitatud summasid vee ja kanalisatsiooni ning päevase ja öise elektri eest, sest tegemist on kostja korteris tarbitud mõõdetavate kuludega (I kd tl 100 pöördel). Hageja 28.01.2019.a seisukoha lisast 1 (I kd tl 129 – 133) nähtuvalt on kostja kohustus vee ja kanalisatsiooniteenuse eest kokku 1090,56 eurot. Päevase elektri eest 3389,32 eurot ja öise elektri eest 2140,30 eurot. Swedbankist võetud laenu tagasimaksete ja intresside osas kostja hagile vastu ei vaidle, nimetatud kuludest langeb kostjale 1110,67 eurot. Seega ei vaidle kostja vastu hageja esitatud arvetest, kogusummas 9578,63 eurot, osale, mis moodustab 7730,85 eurot.
9.Kostja vaidleb vastu päevase ja öise üldelektri, prügiveo, muru niitmise/trimmerdamise, territooriumi hoolduse, kindlustuse, remondireservi, elamu halduse, remondi ja hoolduskulude ning üldvee jagamise kuludele. Kostja on seisukohal, et kulude jaotus on vastuolus kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg-ga 1. Kulud tuleb jagada vastavalt kaasomandiosa suurusele, mitte võrdselt korterite vahel.
10.Kuni 31.12.2017.a-ni kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 kohaselt sätestatakse korteriühistu põhikirjas lisaks muudele andmetele ka korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 151 lg 1 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni järgi arvestatakse majandamiskulud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja 1998 - 28.09.1996 kehtinud põhikirja (I kd tl 75-78) punkti 3.2. alapunkti 6 kohaselt kohustus ühistu liige tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsioonija elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas.
11.Perioodil 29.09.2016 – 23.05.2018 kehtinud hageja põhikirja (I kd tl 79 – 82) punktis 4.2.6 ja selle alapunktides on sätestatud kulude jaotamise kord erinevalt kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-s 151 sätestatust.
12.01.01.2018.a jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 annab võimaluse põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Kohus on seisukohal, et alates 01.01.2018.a kehtivat KrtS § 40 tuleb tõlgendada selliselt, et mõõturiga mittemõõdetav kulu tuleb jaotada korteriomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Seega ei ole kohtu hinnangul õige jagada kulu korterite vahel võrdsetes osades (konkreetsel juhul kulu jagatud 15 korterit) vaid kulu tuleb jaotada korteriomanike vahel lähtudes neile kuuluvate korterite suurusest.
13.Hageja täpsustas oma nõuet 28.01.2019.a seisukohas (I kd tl 114 – 128), mille järgi päevase ja öise üldelektri, prügiveo, muru niitmise/trimmerdamise, territooriumi hoolduse, kindlustuse, remondireservi, elamu halduse, remondi ja hoolduskulude ning üldvee kulud on jaotatud seaduse ja põhikirja nõuetele vastavalt, arvestades seaduse nõudeid kulude jagamisel korteriomanike vahel. Hageja lähtus kulude jaotamisel korteriomandi suurusest. Täpsustatud arvestuse järgi oli hagejal õigus esitada arveid kostjale 9263,86 euro eest, kostja on tasunud 6155,96 eurot, millest tulenevalt on kostja põhivõlg 3107,90 eurot.
14.Eelnimetatud hagejale esitatud kulude suurus on tõendatud 28.01.2019.a seisukohale lisatud arvetega (I kd tl 134 – 224 ja II kd tl 1 – 52). Kulude kandmine hageja poolt on tõendatud hageja konto väljavõttega perioodi 01.01.2016 – 31.07.2018 eest (II kd tl 58 – 70), kulude jagamise arvutuskäik hageja koostatud tabeliga (I kd tl 129 – 133). Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada põhinõude 3107,90 euro ulatuses.
15.Kohus ei nõustu kostja 16.01.2019.a vastuse punktides 2.13. ja 2.14 (I kd tl 101 pöördel) toodud seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud halduskulu ja aiahoolduse kulu. Hageja on esitanud nimetatud kulude kandmist kinnitavad tõendid 28.01.2019.a menetlusdokumendi lisadena (I kd tl 210 – 216, II kd tl 16 – 50, II kd tl 58 – 70). Nimetatud kulud on kohtu hinnangul vajalikud elamu igapäevaseks hoolduseks ja haldamiseks ning neid on kohustatud kaasomanikud/ühistu liikmed kandma.
16.Kohus on seisukohal, majanduskavade puudumine ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest. Hoolduseks loetakse KÜS § 151 järgi töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja kõikides põhikirjades (I kd tl 75 – 86) sisaldub ühistu liikme kohustus tasuda üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid ning nimetatud maksed on põhikirjas detailsemalt välja toodud. Kostja ei ole esitanud väidet, et ta ei oleks Aiandi tee 22 KÜ liige. Seega on kostjal kohustus tasuda hageja esitatud arveid, mis sisaldavad tasu tarbitud kauba ja teenuste, mis seonduvad Aiandi tee 22 asuva korterelamu ja selle territooriumi igapäevase majandamisega.
17.Kostja esitas 16.01.2019.a menetlusdokumendis punktis 2.20 (I kd tl 102 pöördel) põhinõudele alternatiivse tasaarvestuse vastuväite. Kostja abikaasa tasus 26.05.2018.a XXX OÜ poolt
teostatud tenniseväljaku hoolduse eest 1200 eurot. Kostja on seisukohal, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 on ta täitnud hageja kohustuse ja tasaarvestab selle osaliselt hageja põhinõudega.
18.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks tellinud XXX OÜ-lt tenniseväljaku hoolduse 2018.a mai kuus. Hageja 28.01.2019.a seisukoha lisadeks olevast poolte 04.09.2018.a kirjavahetusest (II kd tl 51 ja 52) nähtuvalt ei nõustunud hageja tenniseväljaku hooldusega ega selle eest tasumisega. Kohus järeldab esitatud kirjavahetusest, et hageja ei tellinud XXX OÜ-lt tenniseväljaku hooldust.
19.Kui kostja tellis XXX OÜ-lt tenniseväljaku hoolduse, siis on tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 kohaselt. Hageja registrikaardist nähtuvalt ei olnud kostja ega tema abikaasa Y 2018.a hageja juhatuse liikmeks. Hageja ei ole kohtu ette toodud tõenditest nähtuvalt tenniseväljaku hooldamist ja selle kulu kandmist heaks kiitnud. Seega puudub kostjal VÕS § 1018 lg 1 p 1 tulenevalt õigus nõuda VÕS §-s 1023 sätestatud kulusid ja tasu. Kohus jätab kostja tasaarvestuse nõude rahuldamata.
20.Kohus rahuldab hageja viivisenõude. Arvestades kostja võla pikaajalisust ning seda, et kostja kinnitab võla olemasolu (kostja abikaasa 20.02.2017 e-kiri; I kd tl 40) ja keeldub viiviste maksmisest (kostja abikaasa 19.04.2018 ja 20.12.2017 e-kirjad, I kd tl 37 ja 41), on kostja tegevus kohtu hinnangul vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning ei ole vabandatav. Juhul kui kostja ei nõustu talle hageja poolt esitatud arvega, siis tuleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt see tasuda ja seejärel arve vaidlustada. Samas on kostja deklareerinud, et ta ei maksa tema poolt tarbitud vee ja elektrienergia eest ning seda olukorras kus see tarbimine on mõõdikutega mõõdetav (kostja abikaasa 20.02.2017 e-kiri; I kd tl 40). Hea usu põhimõttega ei oleks vastuolus mõne kulu tasumisest keeldumine olukorras kus selle jagamise põhimõte on vaieldav. Selliseks olukorraks ei saa pidada tarbitud vee ja elektri, mille tarbimist mõõdetakse iga korteri kohta eraldi, tasumisest keeldumist. Seetõttu rahuldab kohus VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel hageja viivisenõude.
21.Kohus ei võta vastu hageja 03.02.2020.a menetlusdokumendi lisadena esitatud fotosid parkivatest sõidukitest ja tagastab need hagejale, sest nimetatud fotod on esitatud hilinenult vastavalt 18.03.2019 istungil määratud tähtajale. Kuna fotod esitati elektroonilisel kujul, siis füüsiliselt kohus fotosid hagejale ei tagasta.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
23.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
24.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus esmalt hageja menetluskulude suurust. Hageja 03.02.2020.a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 350 eurot ning tasu 58 tunni ja 45 minuti õigusabi eest 8868,62 eurot, kokku 9218,62 eurot. Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel. Menetluskulud on käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
25.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 8868,62 eurot põhjendamatu.
Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kokku on hagejale osutatud õigusabi 58 tunni ja 45 minuti ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja õigusteenuse turuhinda, peab kohus tunnihinda 130 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks. Riigikohus leidis 06.05.2015.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 punktis 14, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. 01.10.2018.a hagi täiendamise avalduses avaldas hageja hagi hinnaks 4873,80 eurot. Kohus on seisukohal, et käesolev tsiviilasi ei ole oma sisult nii keerukas ja mahukas, et õigustaks menetluskulude väljamõistmist ligi hagihinna kahekordses määras. Kohus peab mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks kliendi nõustamist ja hagiavalduse koostamist 8 tunni ulatuses, 01.10.2018 hagi täienduse koostamist 4 tunni ulatuses, ettevalmistust ja osalemist 14.11.2018 istungil 1,5 tunni ulatuses, 28.01.2019.a menetlusdokumendi koostamine 4 tunni ulatuses, ettevalmistus ja osalemine 18.03.2019.a istungil 1 tund, kokku 18 tundi ja 30 minutit, mis rahas väljendudes on 2405 eurot (18 tundi ja 30 minutit x 130 eurot), millele lisandub käibemaks 481 eurot, kokku 2886 eurot. Hageja palub õigusabikulu kindlaks määrata koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa esitatud arvetelt käibemaksu maha arvata ning palub kohustada kostjat tasuma menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et korteriühistu majandamiskulude nõue ühistu liikme vastu ei ole õiguslikult keerukas ega ajamahukas nõue. Hageja lepingulise esindaja töömahust märkimisväärse osa moodustab haginõude täpsustamine ja sellega seotud arvutused. Kohus nõustub kostja esindajaga, et nimetatud töö jaoks pidanuks hageja kasutama raamatupidaja teenuseid, mitte vandeadvokaadi teenuseid. Vandeadvokaadi kasutamine raamatupidamuslike arvutuste tegemiseks ei ole mõistlik. Seetõttu määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagilt hinnaga 4873,80 eurot tuleb tasuda riigilõiv 400 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot. Kohus kohustab hagejat tasuma puudu oleva riigilõivu 50 eurot (TsMS § 179 lg 1). 01.10.2018 täpsustatud hagiavalduses märkis hageja kostja põhivõla suuruseks 3421,94 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhinõude osas 3107,90 eurot ehk 90,82% ulatuses. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 3286 eurot (riigilõiv 400 eurot + õigusabikulu 2886 eurot).
26.Kostja 22.04.2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud 3087 eurot. Kostja sai õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 144 eurot tund. Kokku osutati kostjale õigusabi 21 tundi ja 20 minutit. Lisandub tõendi hankimise kulu 15 eurot. Kostja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, sest ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa esitatud arvetelt käibemaksu maha arvata.
Kohtu hinnangul on kostja õigusabi kulu suurus, arvestades esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja töömahukust, mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 3087 eurot, sest see on põhjendatud ja vajalik kulu.
27.TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 90,82% ulatuses. Seega peab kostja tasuma 90,82% hageja menetluskuludest ning hageja 9,18% kostja menetluskuludest. Hageja 3286 euro suurusest menetluskulust moodustab 90,82% 2984,34 eurot. Kostja 3087 euro suurusest menetluskulust moodustab 9,18% 283,38 eurot. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 tasaarvestab kohus menetlusosaliste vastastikused nõuded ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu 2700,96 eurot.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2022. a kohtuotsusega nr 218-11526.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.