Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10746
Tsiviilasi
Slot OÜ (likvideerimisel) hagi Kristjan Rebase vastu võla nõudes 6683,78 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristjan Rebase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Kristjan Rebane (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Slot OÜ (hageja, likvideerimisel), rk 12827182; esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Rahuldada apellatsioonkaebus. Jätta rahuldamata Kristjan Rebase taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ringkonnakohtus.
5.Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Slot OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Slot OÜ (likvideerimisel) esitas 17.07.2019 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista Kristjan Rebaselt hageja kasuks välja põhivõla 5500 eurot, viivised 743,78 eurot ja viivised alates 17.07.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 01.04.2015 kuni 16.08.2016 hageja (endine Mercans Estonia OÜ) juhatuse liige. Hageja endine juhatuse liige A.A. kandis hageja arvelt kostjale 31.10.2017 üle 5500 eurot selgitusega „Juhatuse liikme tasu 2016“. Hageja leiab, et nimetatud maksel puudus õiguslik alus. Hageja osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi otsust, millega oleks kostjale määratud juhatuse liikme tasu. Hageja vaidles vastu kostja väitele nagu poolte vahel olnuks kokkulepe juhatuse liikme tasu osas ning viitas, et läbi Antenor OÜ oli kostja üks hageja osanik.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on hageja nõudele esitanud 2 vastuväidet: 1. kostjal oli õigus juhatuse liikme tasule; 2. kostja oleks pidanud saama hagejalt töötasu. Kui ühing täidab kohustuse juhatuse liikme ees ilma otsust vastu võtmata, ei ole tasu maksmine alusetu. Juhatuse liikme kohustuste täitmine on eelduslikult tasuline teenus. Juhatuse liikme kohustuste tasulisust tõendavad hageja asutamise eel allkirjastatud kavatsuste protokoll, kostja poolt esitatud e-kirjavahetus ning eelarve ekraanitõmmis Google Drive pilvekettalt. Eelarvet ei ole vastu võetud, aga see oli osanikega kooskõlas kostja poolt koostatud. Kostjal on hageja vastu ka töölepingulisest suhtest tulenev nõue. Kostja täitis ülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega – näiteks tootejuhi, programmeerija ja kujundaja ülesandeid.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5500 eurot, viivised 1008,81 eurot ja viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates 22.02.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2549,94 eurot koos viivisega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse ÄS § 1801 lg 1 kohaselt osanike otsusega, mis antud juhul puudub. Seetõttu on väljamakse tehtud õigusliku aluseta. Seega on hagejal õigus nõuda juhatuse liikme tasuna makstud 5500 euro väljamõistmist, kuna kohustust tasu maksta ei ole tekkinud.
Kui kostja leidis, et tal on õigus juhatuse liikme tasu saada, oleks ta pidanud esitama vastuhagi tasu väljamõistmiseks. Kui kostja leidis, et tal oli õigus saada töötasu, oleks kostja pidanud esitama vastuhagi töösuhte tuvastamiseks ja töötasu väljamõistmiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus ei ole otsuses märkinud materiaalõiguse norme, millele otsus on rajatud. Juhatuse liikme tasu makse suuruseks oli ca 500 eurot kuus ehk tegemist on igapäevase tehinguga turuhinna alusel. Seetõttu ei kohaldu ÄS § 181 lg 3 tehingu tühisuse alusena. Kohus on sisuliselt tuvastanud, et kostja oli hageja juhatuse liige – seega oli poolte vahel käsund, mille tühisust kohus ei tuvastanud. Kohus ei ole vaaginud, kas tegemist oli võõr- või eneseorgani põhimõttel juhtimises osalemisega. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus ta oli endale kuuluva ühingu kaudu osanikuks ainult 6% ulatuses, ei saa käsitleda teda eneseorgani põhimõttel juhtimises osalejana. Tegelikku olukorda, kavatsuste protokolli ja e-kirju analüüsides nähtub, et pooltel oli kokkulepe tasu maksmise kohta. Osanike vahelise kokkuleppe alusel loobus kostja peale kavatsuste protokolli sõlmimist 2% suurusest osast ning vastutasuks pidi igakuiselt saama 500 eurot neto juhatuse liikme tasu. Kohus ei ole ühtegi tõendit sisuliselt analüüsinud ning on jätnud tõendeid alusetult vastu võtmata. Kohus ei ole menetluse käigus viidanud, et leiab vastuväidete käsitlemiseks olevat vajaliku vastuhagi esitamise, kuid asus üllatuslikult istungil ja otsuses sellisele seisukohale. Istungil ei võimaldatud täiendavate tõendite ega vastuhagi esitamist. Kohus ei ole põhjendanud vastuhagi esitamise vajalikkust. Hageja ei ole tõendanud, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja osanikud ei ole ühelegi juhatuse liikmele (sh apellandile) kunagi otsustanud maksta mistahes tasu. Apellant ei ole kunagi olnud töötamise registris hageja juhatuse liikmetena või töötajatena registreeritud, kuna neile ei makstud juhatuse liikme tasu ega ka mistahes töötasu ning nad ei täitnud juhatuse liikme ülesandeid põhitööna ega olnud hagejaga töösuhtes. Hageja taotleb aegumise kohaldamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel aeguvad juhatuse liikme lepingust tulenevad nõuded 3 aastaga. Kuni 31.12.2017 kehtinud ITVS § 6 lg 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Apellant on minetanud mistahes töölepingu järgse tasunõude.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega nagu maakohus poleks märkinud materiaalõiguse norme, millele maakohtu otsus rajanes. Maakohus tõi õigesti välja, et kui isik (saaja) on teiselt
isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kohaldas maakohus iseenesest nõude alusena õiget materiaalõiguse normi.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja arvelt kostjale 31.10.2017 üle kantud 5500 eurot ei olnud juhatuse liikme tasu. Ringkonnakohus selgitab, et ilma osanike vastava otsuseta makstud juhatuse liikme tasu on õigusliku aluseta sooritus isegi juhul, kui juhatuse liige tegutseb nn võõrorgani põhimõttel. Sel juhul täidab juhatuse liige küll eelduslikult käsundit oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu kehtib VÕS § 627 lg 1 kohaselt eelduslikult tasu saamise õigus, kuid juhatuse liige ei tohi endale (ega mõnele teisele juhatuse liikmele) omaalgatuslikult juhatuse liikme tasu välja maksta. Juhatuse liige peab esmalt taotlema osanike otsust tasu maksmiseks. Vaid osanike otsus (või jõustunud kohtulahend) saab olla juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu maksmise õiguslikuks aluseks. Asjaoludest nähtuvalt puudus osanike otsus juhatuse liikmele tasu maksmiseks. ÄS § 1801 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. Kui vastav osanike otsus (või vastavasisuline jõustunud kohtulahend) puudub, ei saa juhatuse liikme tasu maksta.
9.Eeltoodu ei tähenda aga seda, et juhatuse liikmel ei ole õigust saada muud lepingulist tasu (nt käsundus-, töövõtu- või töölepingu alusel). Soorituskondiktsioon (VÕS § 1028 lg 1) on välistatud, kui tasu saadi õiguslikul alusel. Asjaolu, et juhatuse liikmele ei ole määratud juhatuse liikme tasu, ei tähenda seda, et tema ja äriühingu vahel ei saaks olla muid lepingulisi suhteid. Praegusel juhul maksis tasu välja teine juhatuse liige ning tegu ei ole olukorraga, kus juhatuse liige määras endale tasu „ise“. Osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine siis, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu (ÄS § 181 lg 3). Maakohus oleks pidanud hindama, kas kostja ja äriühingu vahel sõlmiti muu leping ja kas sellega nõustusid osanikud. Seejuures ei ole kohus seotud kostja antud õigusliku kvalifikatsiooniga õigussuhte kohta. Kohus kohaldab õigust ise. Kuna maakohus jättis kostja ühe vastuväite analüüsimata, rikkus maakohus sellega oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8).
10.Kostja leidis, et tal oli õigus tasu saada ka seetõttu, et temaga oli sõlmitud tööleping. Tegu ei ole tasaarvestuse vastuväitega, vaid soorituse saamiseks õigusliku aluse olemasolu vastuväitega. Seda oleks tulnud maakohtus hinnata. Üldjuhul piisab poolel oma menetlusliku positsiooni kaitsmiseks vastuväidete esitamisest ning vastuhagi esitamiseks puudub vajadus. Ka nimetatud vastuväite esitamiseks ei olnud vajalik vastuhagi esitamine. Maakohus rikkus TsMS § 232 lõiget 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi ja jättis hindamata kostja vastuväite aluseks olnud tõendid, hindab TsMS § 652 lõike 3 p-i 1 alusel ringkonnakohus neid tõendeid ise. Ringkonnakohus saab ise teha asjas uue lahendi, kuna pooled said maakohtus enda menetlusliku positsiooni avaldada ja tõendid esitada. Sellises olukorras ei oleks asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS § 2).
11.Marko Mõlderi kinnituses (dtl 62) on märgitud, et kostjale tehti ülekanne 24.03.2015 sõlmitud kokkulepe alusel, mille järgi oli kostjal õigus saada tasu 500 eurot kuus. Selle kokkuleppega osanikud nõustusid. 6. juuni 2015 e-kirjast (dtl 63) nähtub, et B.B. andis kostjale ülesandeid: kostja pidi koostama meeskonna struktuuri ja tööjaotuse, finantsaruanded ja eelarve, governance-mudeli. Kavatsuste protokollis (dtl 156) on lepitud kokku, et kostja ja C.C. vastutavad tarkvara tehnilise arendamise eest, panustades vähemalt 2000 töötundi (millest 1250 on Kristjan Rebase töötunnid ja 750 C.C. töötunnid) ühe aasta jooksul arvates tarkvara arendamisprotsessi algusest. Vandeadvokaat S. Elunurme 24.03.2015 kirjast (dtl 69) nähtub, et vandeadvokaat analüüsis, kuidas maksta kostjale tasu ja kuidas on seda kõige mõistlikum maksõiguslikult teha. Tasu suurust kirjast ei nähtu. Eelarvest (dtl 71) nähtub, et seal on arvestatud tasu kostjale kokku 5000 eurot. Eeltoodud tõendid tõendavad koostoimes, et kostja täitis erinevaid töid, mille eest oli talle lubatud tasu ja sellega olid osanikud nõus. Seda kinnitavad toimunud läbirääkimised (kavatsuste protokoll, vandeadvokaadi analüüs tasu kohta, eelarves raha arvestamine). Poolte vahel olnud õigussuhe tuleb kvalifitseerida käsunduslepinguna või töölepinguna. Mõlemad lepingud on eelduslikult tasulised (VÕS § 627 lg 1, kuna käsund täideti majandus- ja kutsetegevuses; TLS § 1 teine lause). Kuigi esitatud tõendite alusel ei ole võimalik õiguslikult kvalifitseerida, kas tegu oli käsundus- või töölepinguga, ei ole sellel VÕS § 1028 lõike 1 alusel esitatud nõudele vastuväite esitamisel tähendust, kuna raha saamiseks oli õiguslik alus.
12.Kuigi kostja ei ole veenvalt tõendanud tasu suurust, on siiski tõenditest nähtav, et kostja täitis ülesandeid tasu eest. Olukorras, kus kostja on tõendanud õigusliku aluse tasu saamiseks, pidanuks hageja tõendama, et saadud tasu või selle suurus ei vastanud kokkuleppele. Esitatud asjaoludest ei saa tuvastada, et poolte soov oli see, et kostja täidab ülesandeid tasuta. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lõike 4 alusel rahuldamata taotluse ringkonnakohtus tunnistajate ülekuulamiseks ja apellatsioonkaebusele lisatud uute tõendite vastuvõtmiseks. Maakohus selgitas 28.10.2019 kirjas, mida peab kostja tõendama. Seega oli kostjal võimalik tõendid esitada juba maakohtu menetluses.
14.Ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindaks kostja menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.