Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
17. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10746
Tsiviilasi
Slot OÜ hagi Kristjan Rebase vastu võla nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. juuli 2021 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Slot OÜ 19. juuli 2021 määruskaebus Kristjan Rebase 12. augusti 2021 vastumääruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja/vastustaja II (hageja): Slot OÜ (registrikood 12827182), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
esindajad
Vastumääruskaebuse esitaja/vastustaja I (kostja): Kristjan Rebane (isikukood XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 2. juuli 2021 määrus muutmata.
2.Jätta Slot OÜ määruskaebus ja Kristjan Rebase vastumääruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse ja vastumääruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Slot OÜ (hageja) esitas 17. juulil 2019 Tartu Maakohtule hagi Kristjan Rebase (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5500 eurot, viivised 743,78 eurot ning viivise alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Maakohus rahuldas 21. veebruari 2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1008,81 eurot ning jooksvalt lisanduva viivise seaduses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2549,94 eurot ja viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. jaanuari 2021 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
4.Riigikohus keeldus 26. aprillil 2021 hageja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja esitas 17. jaanuaril 2020 ja 7. jaanuaril 2021 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt olid kostja õigusabikulud maakohtus 3354 eurot (21,5 tundi) ja ringkonnakohtus 3024 eurot (16,5 tundi), kokku 6378 eurot, tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palus määrata, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
6.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning leidis, et kostja menetluskulud maakohtus on põhjendatud vaid 1800 euro ulatuses. Kostja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kohta hageja seisukohta ei esitanud. Hageja leiab, et kostja esindaja tunnitasu 156 eurot (koos käibemaksuga) on liiga kõrge, vaidluse olemusest lähtudes oleks mõistlik hind 144 eurot (koos käibemaksuga). Hagiavaldusega tutvumisele ja kliendiga asjaolude selgitamisele ei saanud kuluda 2,5 tundi, hagi vähest mahtu ja õigusliku olukorra lihtsust arvestades võib põhjendatuks pidada vaid 1 tund ajakulu. 4. septembri 2019 kliendiga nõupidamise ajakulu 1,5 tundi on asja lihtsuse tõttu põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kostjal on hagile esialgse vastuse, taotluse koostamisele ja menetlusdokumendi kooskõlastamisele kliendiga kulunud 4 tundi, ent menetlusdokumendi mahtu arvestades tuleks põhjendatuks pidada vaid 2 tundi. 8. oktoobri 2019 nõupidamisele kliendiga büroos ning tõendite arutamisele kulunud 2 tunni asemel võib põhjendatuks pidada vaid 0,5 tundi ajakulu.
18.novembri 2019 seisukohtade koostamise, tõlke esitamise ja menetlusdokumendi kooskõlastamise kliendiga ajakulu 2 tundi on menetlusdokumendi mahtu arvestades põhjendatud vaid 1 tunni ulatuses.
10.jaanuari 2020 hageja menetlusdokumentide ja kliendi positsiooni arutamisele kulunud aega 2 tundi võib põhjendatuks pidada vaid 0,5 tunni ulatuses. 13. ja 14. jaanuari 2020 ettevalmistus ja esindus kohtuistungil ajakuluga kokku 3 tundi võib põhjendatuks pidada kokku 2,5 tunni ulatuses. Seega on kostja taotletud 21,5 tunnist põhjendatud üksnes 12,5 tundi.
MAAKOHTU SEISUKOHT
7.Maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kostja menetluskulude suuruseks 3648 eurot, mõistis need hagejalt välja ning määras, et
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 156 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud. Riigikohus on värskemates lahendites pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks ka 170 eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu 16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20). Kostja esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist tunnitasu ning puudub alus selle vähendamiseks. Kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei ole vajalik anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Hagimenetluses seonduvad kostja menetluskulud üldjuhul eelkõige hagile vastuse koostamise, põhjendatud taotluste esitamise, põhjendatud seisukohtade koostamise ning kohtuistungil esindamisega. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Kostja menetluskulud maakohtus on põhjendatud ulatuses, mille väljamõistmisega hageja on nõustunud. Hinnates vaidluse asjaolusid ning kostja esitatud kirjalikke dokumente, saab materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, menetlusdokumentide koostamiseks ning istungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 12,5 tundi. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata ajakulu detailsemalt ning luges kostja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks maakohtus 1950 eurot (12,5 tundi x 156 eurot/tund). Ringkonnakohtu menetluses on kostja esindaja koostanud apellatsioonkaebuse ning esitanud lõplikud seisukohad, ajakuluga kokku 16,5 tundi. Maakohus leidis, et ringkonnakohtus polnud põhjendatud kulutada õigusabi osutamisele üle 8 tunni ning luges kostja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks ringkonnakohtus 1248 eurot (8 tundi x 156 eurot/tund). Maakohus luges kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 450 eurot vältimatuks ja põhjendatud kuluks. Seega on kostja põhjendatud menetluskulu apellatsioonimenetluses kokku 1698 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu summas 534 eurot ning jätta määruskaebemenetluse menetluskulud poolte endi kanda. Kaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 175 lg-t 1, kuna ei ole analüüsinud kostja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatust konkreetse kohtuasja olemusest ja keerukusest lähtudes. Kostja lepingulise esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge. Riigikohus on küll keerulisemates vaidlustes pidanud põhjendatuks ka sellest tunnitasust suuremaid tasusid, kuid lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest kohtuasjast ja selle keerukusest. Käesolev kohtuasi ei olnud ülemäära keeruline, mistõttu saab põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks pidada maksimaalselt 144 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus on rikkunud TsMS § 175 lg-t 1 ka seetõttu, et pidas ringkonnakohtu menetluses põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakuluks 8 tundi. Eeltoodud kulu on vajalik ja põhjendatud
üksnes 6 tunni ulatuses, kuivõrd kostja on valdavalt korranud oma varasemaid seisukohti, uusi argumente või põhjendusi apellatsioonkaebus ei sisalda. Ringkonnakohtus ei toimunud ka kohtuistungit ehk puuduvad ka istungiks ettevalmistusega ja sellel osalemisega seotud kulud. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud 12,5 tundi ajakulu maakohtu menetluses hageja ei vaidlusta. Seega on kostja vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks kokku 2664 eurot ((12,5 tundi + 6 tundi) x 144 eurot) ehk maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhjendamatu lepingulise esindaja kulu 534 eurot (3198 – 2664).
9.Kostja (vastumääruskaebuse esitaja) vaidles hageja määruskaebusele vastu ning esitas vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 6378 eurot. Maakohus tegi kostja lepingulise esindaja ajakulu hindamisel mitu olulist diskretsiooniviga. Maakohus on märkinud, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamisele, justkui tegemist ei oleks antud kohtuasjaga seotud õigusabiga. Menetluskulude nimekirjas on nõudpidamise juures aga välja toodud „tõendite arutamine“, ilma milleta poleks olnud võimalik kohtule menetlusdokumente esitada. Samuti on hageja neid kulusid teatud mahus aktsepteerinud. Ülejäänud ajakulu osas on maakohus jätnud diskretsiooni täielikult kasutamata ja tuginenud vaid hageja põhjendamata seisukohtadele, milleks peamiselt on õigusliku olukorra lihtsus. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohtuasja, kus esimese ja teise astme kohus on hinnanud tõendeid erinevalt ja teinud erinevad lahendid, põhjendusi esitamata nimetada lihtsaks (Riigikohtu 24. novembri 2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-05, p 9). Ajakulu maakohtus aitab hinnata ka hageja enda poolt esitatud veelgi suurem menetluskulude maht 26,4 tundi. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude osas pole kohus tuginenud olulistele asjaoludele ja ajakulu on jäänud õigesti hindamata. Kostja esindaja tõi apellatsioonkaebuses välja, et suurele hulgale tõenditele ei olnud kostjal maakohtu menetluse ajal ligipääsu ja need said esitatud apellatsioonimenetluses. Täiendavate tõendite läbitöötamine oli mahukas töö, kuid vajalik apellatsioonkaebuse koostamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib kostja, et arvestades vaidluse keerukust ja asjaolu, et kostja lepinguline esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), on tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Juba 2015. aastal on Riigikohus pidanud tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks ja põhjendatuks ning seda kohtuasjas, mille puhul I, II ja III kohtuastme lahendid on kõik samad (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
10.Hageja vaidles vastumääruskaebusele vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette vastumääruskaebuse esitamist. Kui kohus leiab, et vastumääruskaebus on esitatud, on see esitatud pärast selle esitamiseks ettenähtud tähtaega. TsMS § 635 lg 3 sätestab, et vastustaja võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates. Kostja on antud tähtaja vastu eksinud, mistõttu tuleb vastumääruskaebus TsMS § 635 lg 4 alusel jätta läbi vaatamata. Ka ei ole väidetavalt vastumääruskaebuselt tasutud riigilõivu. Kostja ei ole 12. augusti 2021 vastuses taotlenud maakohtu määruse tühistamist, mistõttu ei ole võimalik ka maakohtu määrust tühistada või muuta. Seega, isegi kui kohus käsitleb 12. augusti 2021 vastust vastumääruskaebusena, ei ole võimalik seda rahuldada, sest maakohtu lahendit tühistamata ei saa uut, maakohtu määrusest teistsugust määrust teha. TsMS § 634 lg 1 võimaldab vaid kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, mh laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Ei saa olla vaidlust, et tähtaegselt ei ole väidetava vastumääruskaebuse eset muudetud ega täpsustatud.
Kostja väited maakohtu poolt diskretsiooni kasutamata jätmise kohta on sisutud ja motiveerimata. Maakohus on põhjalikult ja ammendavalt motiveerinud, miks hagejalt ei saa välja mõista kostja põhjendamatult suuri menetluskulusid. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-16, p 14). Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei esine väidetava vastumääruskaebuse rahuldamiseks mistahes alust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses ja vastumääruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled on kokku vaidlustanud maakohtu määrust tervikuna.
12.Tartu Ringkonnakohus jättis 21. jaanuari 2021 otsusega kõigis kohtuastmetes menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Eeltoodule tuginedes saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu.
13.Ringkonnakohus märgib vastuseks hagejale, et kuigi menetlusseadustikus tõepoolest puudub säte, mis käsitleks vastumääruskaebuse esitamise õigust, on vastav õigus tuletatav TsMS § 635 ja § 659 koosmõjust. Vastumääruskaebuse esitamist on kohtupraktikas aktsepteeritud ning ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus asuda käesolevas asjas vastupidisele seisukohale.
14.Hageja määruskaebuse alusel kontrollib ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheited kostja vastumääruskaebusele alusetud. Kostja esitas vastumääruskaebuse 12. augusti 2021 menetlusdokumendis, mida kostja täiendas ringkonnakohtu palvel 3. septembril 2021, esitades sealjuures ka sõnaselge taotluse maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti on kostja 3. septembril 2021 tasunud vastumääruskaebuselt riigilõivu nõutud ulatuses. Määruskaebus on avaliku e-toimiku vahendusel kostja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 24. augustil 2021 ning kostjale kättetoimetamise kohta andmed puuduvad, ent Kohtute Infosüsteemi kohaselt on määruskaebus kostjale nähtavaks tehtud 9. augustil 2021. Seega, kuigi puuduvad andmed aja kohta, mil kostja
määruskaebuse kätte sai, ei saanud see juhtuda enne 9. augustit 2021. Seega on vastumääruskaebus esitatud TsMS § 635 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamiseks puudub alus. Esindaja tunnitasu osas on Riigikohus 11. veebruari 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14 selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kostjat esindas käesolevas tsiviilasjas vandeadvokaat tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 170 eurot (lisandub käibemaks), 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ja 190 eurot tunnis (lisandub käibemaks) (vt Riigikohtu 16. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20; 21. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 19.3 ja 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa olukorras, kus maakohus ja ringkonnakohus on asja lahendanud erinevalt väita, et kostja esindamine antud asjas õigusteadmisi ei nõudnud. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse vähendamiseks.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Samuti nõustub ringkonnakohus, et kliendiga nõupidamisetele kulunud aega ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks.
16.1.Kuigi maakohtu põhjendused diskretsiooni teostamisel on napid, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega kostja maakohtus kantud menetluskulude suuruse osas. Võrreldes kostja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja maakohtu põhjendustega, on tuvastatav, milliseid kulusid 12,5 tunni ulatuses on maakohus põhjendatuks ja vajalikuks pidanud. See hõlmab ajakulu seoses hagile esialgse vastuse ja taotluse koostamisega (4 h), hagile vastuväidete koostamisega (3,5 h), 18. novembri 20199 seisukohtade koostamisega (2h); ettevalmistust istungiks (1, 5 h) ja esindust kohtuistungil (1,5). Seega puuduvad alused maakohtu määruse selles osas muutmiseks.
16.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Kaebused ei sisalda põhjendusi, mis tooksid kaasa maakohtu määruse selles osas tühistamise. Ajakulu 8 tundi on ringkonnakohtu menetluses asjakohane ja põhjendatud ning pooled pole toonud välja argumente, mis tingiks selle suurendamise või vähendamise. 8 tunniga koostas kostja apellatsioonkaebuse ning lõplikud seisukohad, saavutades sealjuures enda taotletud eesmärgi, kuivõrd maakohtu otsus, millega hagi rahuldati, tühistati. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.