OÜ Care Pro hagi EMPIRE CORPORATIONS OÜ vastu töövõtulepingu alusel tehtud tööde maksumuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.08.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Care Pro apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1185,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) OÜ Care Pro (registrikood 12380166), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja (vastustaja) EMPIRE CORPORATIONS OÜ (registrikood 12809126), lepinguline esindaja Mihhail Šerle
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21.08.2020 otsus muutmata. OÜ Care Pro apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Care Pro kanda. EMPIRE CORPORATIONS OÜ taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada. Määrata EMPIRE CORPORATIONS OÜ apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 200 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt Care Pro EMPIRE CORPORATIONS OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 200 eurot.
2-19-16164 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.OÜ Care Pro (hageja) esitas 17.10.2019 Harju Maakohtule EMPIRE CORPORATIONS OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista töövõtulepingu alusel tasunõude 411,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 356,03 eurot ja viivise kokkulepitud määras 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni tasunõude tasumiseni ning kahju hüvitise 234 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.04.2019 suulise töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja kui töövõtja osutama kostjale teenust. Pooled leppisid töövõtulepingu tingimused kokku kirjavahetuse ja telefoni teel. Tingimusi kinnitati suuliselt sõiduki üleandmise hetkel.
3.Kostja soovis, et hageja osutaks sõidukile BMW 318GT registrimärgiga XXXXXX järgmisi teenuseid: sõiduki pesu, rooli taastamine (nahkkattega rool oli kohati kulunud ja seda oli vaja värvida), juhi istme naha taastamine (kulunud naha visuaalne eemaldamine juhi istmelt värvikihi taastamise teel), salongi koristus, naha hooldus ehk puhastamine ja vahatamine, sõiduki kere värvi segamine (kood A83) ja sõiduki kere värvivigastuste parandus, sõiduki esiosa komplekteerimistööd ehk esiosa reguleerimine. Tööde maksumuses leppisid pooled kokku sõiduki üleandmise hetkel. Kostja oli teadlik tellitud tööde maksumusest ning oli sellega nõus. Kostja soovis sõidukit valmistada ette müümiseks.
4.18.04.2019 olid kokkulepitud tööd valmis ja hageja esitas kostjale arve nr 13493 411,60 euro tasumiseks. Kostja lahkus koos sõidukiga ja keeldus arve tasumisest, sest tehtud tööd talle ei meeldinud. 24.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja meeldetuletusega tasumata arve kohta, palvega tasuda arve hiljemalt 30.05.2019. 29.05.2019 saatis kostja hagejale vastuse, milles leidis, et tööd ei olnud nõuetekohaselt tehtud ja hageja oli tekitanud kostjale kahju. Hageja tegi tööd nõuetekohaselt, mida tõendavad fotod. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Asjaolu, et kostja peab töid nõuetele mittevastavaks, ei võimalda tal jätta tööde eest tasumata. Vaatamata kostja vastuväitele on töö tehtud ja selle kvaliteet vastab maksumusele. Kostja võttis töö vastu.
5.Kuna kostja ei tasunud hagejale tehtud tööde eest, oli hageja sunnitud pöörduma õiguste kaitseks Advokaadibüroo CLARUS poole, millega seoses tekkis hagejale varaline kahju 234 eurot õigusabi kulutuste näol.
6.Hageja nõudis 24.05.2019 e-kirjaga arve tasumist hiljemalt 30.05.2019, hoiatades kostjat, et kui arve jääb määratud kuupäevaks tasumata, arvestab hageja lepingulist viivist vastavalt arvele 0,5% päevas alates 28.04.2019. Hageja nõudis kostjalt viivise tasumist alates 28.04.2019 kuni
2-19-16164 arve tasumiseni 0,5 % päevas. Seisuga 17.10.2019 on sissenõutavaks muutunud viivis 356,03 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
8.Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu, kuid tegemist ei olnud suulise lepinguga. Pooled suhtlesid Viberi kaudu ja leping sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja saatis kostjale pakkumuse lepingu sõlmimiseks ja kostja nõustus sellega.
9.Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku järgmiste tööde tegemises: rooli tööd 60 eurot, juhiistme remonditööd 70 eurot, salongi puhastus 35 eurot, naha hooldus 60 eurot, ukselt mõlgi eemaldamine, bituumeni vastane pesu, kere pahteldamine ja värvimine 50 eurot ning sõiduki esiosa parandamine 40 eurot. Kostja arusaama kohaselt oli töö sisuks väikeste värvidefektide eemaldamine ja sõiduki kere esiosa parandamine, mille eesmärgiks oli vahe eemaldamine esitule ja kaitseraua vahel. Pakkumise kohaselt pidi kostja maksma hagejale tehtud tööde eest 330 eurot, sest hageja tegi kostjale soodustust. Muude tööde tegemises või tasu muutmises ei ole pooled kokku leppinud. Pooled ei ole kokku leppinud viivises.
10.Hageja teatas kostjale, et soovib tööd üle anda 18.04.2019. Kostja tuli kohale ja võttis vastu need tööd, mis olid nõuetekohased. Kostja võttis vastu rooli tööd, kere pahteldamise ning värvimise. Pahteldamise ja värvimise tööd oli tehtud puudustega, sest suurem osa defekte jäid eemaldamata. Ülejäänud töid hageja ei teinud ja kostja ei võtnud neid vastu. Kostja esitas hagejale pretensiooni, mis oli märgitud hageja esitatud arvele. Pärast sõiduki vastuvõtmist tuvastas kostja, et hageja on tekitanud tema sõidukile kahju. Kahju oli põhjustatud sellega, et hageja tegi tööd mittenõuetekohaselt. Defekte on võimalik näha hageja edastatud fotodel ja videotes. Defektide parandamiseks küsis kostja hinnapakkumisi teistelt ettevõtetelt ning kostjale pakuti selleks 1165,68 eurot. Kostjal on tekkinud hageja vastu kahju hüvitamise nõue.
11.Kahju tuvastamise ajal oli hageja nõue kostja vastu 110 eurot, mis oli tasu roolitööde ja kere pahteldamise eest. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse avalduse, mille tõttu hageja nõue lõppes. Eeltoodu tõttu ei nõustu kostja tema vastu esitatud nõuetega ega tunnista hagi.
12.Hageja nõue ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud. Hageja ei esitanud tõendeid töö valmimise kohta. Tööde valmimist ei tõenda üksnes sõiduki üleandmine kostjale. Sissenõutavaks on muutunud vaid see osa tasunõudest, mille osas on kostja tööd vastu võtnud.
13.Hagejal tekkis kostja vastu tasunõue rooliga seotud tööde ja salongi koristamise eest kokku 76 eurot (60 + 35 – 20% soodustust). Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas 21.08.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töövõtu tasu 76 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitise nõude 234 eurot ja viivise nõude. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetlusekuludena kostja õigusabikulud 700 eurot.
15.Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu Viberi vahendusel esitatud pakkumuse alusel. Hageja saatis kostjale Viberi vahendusel teate, et viimane võib järgmisel päeval sõidukile järgi tulla. Teate kohaselt oli tehtud rooli töö hinnaga 60 eurot, juhiistme remont hinnaga 70 eurot, salongi koristus hinnaga 35 eurot, naha hooldus
2-19-16164 hinnaga 60 eurot, kere pahteldamine ja värvimine kokku hinnaga 50 eurot eest ning esiosa parandus hinnaga 40 eurot. Lisaks oli teate kohaselt eemaldatud ukselt mõlk ja tehtud bituumeni vastane pesu, kuid nende tööde hinda eraldi teates märgitud ei olnud. Samas avaldas hageja, et ta on kokku teinud töid 410 euro eest ning kostja saab soodustust, misjärel tuleb kostjal tasuda 330 eurot. Kostja teatas, et ta on pakutud hinnaga nõus. 18.04.2019 küsis kostja, kas sõiduk on valmis. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et hageja tegi kostjale pakkumuse töödeks hinnaga 330 eurot, millega viimane nõustus. Pakkumuses ei olnud märgitud, et tööde tasu on tegelikult suurem ning makstav tasu suureneb veel täiendavalt käibemaksu võrra. Hageja väiteid, milliste kohaselt soovis kostja tasumist arve alusel ja oli seetõttu nõus suurema summaga, jäid paljasõnalisteks. 18.04.2019 esitatud arve 411,60 eurot koos käibemaksuga on ka ilma käibemaksuta suurem Viber vestluse teel esitatud pakkumisest. Hageja ei põhistanud ega tõendanud, miks ta esitas kostjale arve pakkumuses märgitust oluliselt suuremas summas.
16.Erinevalt Viber vestluses esitatud pakkumisest soovis hageja arve kohaselt saada rohkem tasu juhiistme remondi eest (arvel 84 eurot, pakkumises 70), salongi puhastuse eest (arvel 42 eurot, pakkumises 35), naha hoolduse eest (arvel 72 eurot, pakkumises 60 eurot), kere pahteldamise ja värvimise eest (arvel kokku 60 eurot, pakkumises 50) ja sõiduki esiosa remondi eest (arvel 57,60 eurot, pakkumises 40). Ukselt mõlgi eemaldamist ei ole arvel märgitud, kuigi teate kohaselt tegi hageja selle töö ära. Samuti ei ole arvel tööna märgitud sõiduki bituumeni pesu, vaid on lihtsalt pesu, mille maksumuseks on 36 eurot. Seega ei vastanud hageja esitatud arve kostjale varem saadetud pakkumisele. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul või faktilisel alusel on tal õigus nõuda kostjalt töövõtutasuna 411,60 eurot.
17.Hageja ei tõendanud, et pooled leppisid kokku viivise määras 0,5% päevas. Ainuüksi viivisemäära kandmine arvele ei tähenda poolte kokkulepet määra osas. Hageja kohtuväliselt esitatud pretensioonis viidatud viivise määr 0,05% päevas ei ole kooskõlas arvele märgitud määraga ega hagiavalduses viivisenõude aluseks oleva määraga. Hageja on oma pöördumistes kostja poole ekslikult eeldanud, et kuna viivise määr oli märgitud arvele, pidi kostja sellega nõustuma. Tegemist oli hageja ühepoolselt määratletud tingimusega, milles pooled kokku ei leppinud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt vastava määra alusel viivise tasumist.
18.Tasunõude rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada, et ta tegi tööd nõuetekohaselt ning kostja on tööd vastu võtnud või tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. Alusetu on hageja arvamus, et tellijal tuleb tööde eest tasuda vaatamata sellele, et ta viitas töödes esinevatele puudustele. Kui töid ei ole vastu võetud ega saa lugeda vastuvõetuteks, ei ole töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
19.Paljasõnaline on hageja väide, et ta ei pidanudki kõrvaldama kõiki sõiduki värvidefekte ja pidi töid tegema vastavalt sellele, mis oli võimalik, sest sõiduki kõigi puuduste kõrvaldamine oleks olnud märksa kulukam töö. Hageja ei ole tõendanud mistahes kokkuleppeid kostjaga tööde kvaliteedi osas. Kohus leidis, et sõiduki värvidefektide ja istmete defektide kõrvaldamise töid kasutataksegi tavapäraselt defektide kõrvaldamiseks. Kui mõnda defekti ei ole tehtavate töödega võimalik kõrvaldada, oleks hageja pidanud sellest kostjat eelnevalt teavitama. Hageja väited eelneva teavitamise kohta on tõendamata. Samuti on hageja jätnud kõrvaldamata mõlgi sõiduki ukselt, kuid ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, miks ei ole töö tegemata jätmine oluliseks puuduseks, millele tellija võib viidata.
20.Kostja teavitas hagejat töödes esinevatest puudustest arve saamisel ning märkis oma pretensioonid esmalt käsikirjaliselt arvele. Kostja leidis, et töö ei vasta kokkulepetele ja kvaliteedile. Kostja ei nõustunud tööde kvaliteedi ja hinnaga. Kostja oli nõus tasuma vaid rooli eest. Täpselt selgitas kostja töödes esinevaid puudusi kuu aega hiljem ehk 29.05.2019 saadetud
2-19-16164 kirjalikus pretensioonis. Seega kostja keeldus tööde vastuvõtmisest ning viitas õigeaegselt töödes esinevatele puudustele.
21.Tööde nõuetekohast tegemist ei saa lugeda tõendatuks ka hageja esitatud fotode ega videotega. Hageja esitatud kolmest fotost nähtuvad sõiduki kere värvivigastused. Hageja ei ole selgitanud, kas fotod on tehtud enne või pärast tööde teostamist. Värvikahjustuste eemaldamist nendest järeldada ei saa. Hageja esitatud videotest järeldub samuti, et sõiduki kerel on mitmeid värvikahjustusi. Videole lisatud helisalvestises on hageja möönnud, et kõiki puudusi kõrvaldada ei õnnestunud, vaid neid kõrvaldati niivõrd, kui see õnnestus. Hageja ei ole väitnud, et videotelt kajastuksid kokkulepped tööde kvaliteedi osas enne lepingu sõlmimist. Tegemist on pärast tööde tegemist tehtud videotega, millest võib järeldada, et tööde tulemusena kahjustusi ei kõrvaldatud. Kostja esitas täiendavalt kohtule fotod, kust nähtub nahkistmel tumedam triip, mõlk sõiduki uksel ning sõiduki kere värvidefektid. Seega võib kokkuvõttes esitatud tõenditest järeldada, et hageja töödes esinesid kostja viidatud puudused, milliste tõttu keeldus kostja põhjendatult tööde vastuvõtmisest. Kostja võttis vastu vaid autosalongi puhastuse ja rooli restaureerimise tööd kokku 76 euro ulatuses. Ülejäänud osas ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
22.Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et kuigi kostja viitas töödes esinevatele puudustele ja keeldus neile tuginedes tööde tervikuna vastuvõtmisest, ei esitanud ta hagejale puuduste kõrvaldamise nõuet. 29.05.2019 pretensioonis esitas kostja hageja tasunõudele tasaarvestuse avalduse summas 800 eurot. Kohus leidis, et kostja tasaarvestuse avaldus ei lõpetanud hageja tasunõuet 76 eurot, millises ulatuses võttis kostja tööd vastu ja tunnistas tasu maksmise kohustust. Kostjal ei olnud õigust nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist ega esitada tasaarvestuse avaldust seoses nende kuludega enne, kui kostja oli nõudnud hagejalt endalt puuduste kõrvaldamist. Kohtumenetluse ajaks oli kostja juba minetanud õiguse puuduste kõrvaldamist nõuda. Seega olid alusetud nii kostja kohtumenetluse eelsel ajal esitatud kui ka kohtumenetluse käigus esitatud tasaarvestuse avaldused.
23.Hageja kahju hüvitamise nõude 234 eurot jättis maakohus rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud nõude rahuldamise eeldusi. Hageja esitas hageja kahju nõude tõendamiseks OÜ Advokaadibüroo Clarus 01.08.2019 arve hagejale summas 234 eurot 1,5 tunni kliendi nõustamise eest. Milles nõustamine seisnes, hageja esitatud arvest ega muudest tõenditest ei nähtu. Hageja ei ole väitnud ega ühelgi viisil tõendanud, et kohtuväliselt oleks advokaadibüroo teinud õigusabi toiminguid kostja nõude kindlakstegemiseks või kostjale kohtuvälise nõude esitamiseks. Hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud peavad olema tingitud kostja kohustuse rikkumisest ja rikutud kohustus pidi ära hoidma vajaduse õigusabikulusid kanda. Eeltoodust tuleneb omakorda, et õigusabikulud oleksid pidanud olema vajalikud kostja vastu kohtuvälise nõude esitamiseks või muul moel vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kohtule esitatud arvest ei ole isegi üldjoontes võimalik tuvastada, millises küsimuses ja millisel eesmärgil advokaat klienti nõustas. Arvel puuduvad viited kostja rikutud kohustusele. Apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
25.Maakohus jättis täielikult tähelepanuta hageja seisukohad ning vastuväited. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8).
2-19-16164
26.Kohtule esitatud fotod ja videod tõendavad asjaolu, et pooled kohtusid, arutasid ja leppisid omavahel kokku tööde teostamises ning sellest tuleb järeldada, et poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping enne tööde tegemist.
27.Järeldus, et tööde maksumuses lepiti kokku tööde üleandmisel, on ekslik ega rajane asjas olevatel tõenditel. Maakohus jättis tähelepanuta hageja selgituse ja tõendid selle kohta, et pooled leppisid tööde maksumuse osas kokku sõiduki üleandmisel enne tööde alustamist, mitte hetkel, kui hageja andis üle sõiduki kostjale.
28.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et hageja ei tõendanud nõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, kuna tööd on valmis tehtud, kostja on aga alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Võlaõigusseaduse üldregulatsiooni kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtule on esitatud veenvad tõendid, et kokkulepitud tööd olid tehtud.
29.Seda, et tööd olid tehtud, tõendavad järgmised asjaolud ja tõendid: 1) hageja ja kostja vahel sõlmiti 16.04.2019 kohtumisel suuline töövõtuleping, toimunud kohtumisel arutasid pooled töömahtu ja kuidas töö peab olema tehtud; 2) kokkulepitud ja tehtud tööd on loetletud kostjale esitatud arves nr 13493. Samuti viitab hageja tehtud tööde loetelule kostjale saadetud e-kirjas ning tehtud tööde loetelu on toodud ka kostja esitatud vastuses; 3) fotol on näha, kuidas auto nägi välja enne seda, kui tööd olid tehtud. Videol, mille tegi kostja, on näha kuidas nägi auto välja enne, samuti kostja selgitas, mida on vaja teha; 4) hageja tegi kokkulepitud tööd ja 17.04.2019 teatas kostjale Viberi teel, et 18.04.2019 kostja võib auto ära võtta; 5) 18.04.2019 kostja tuli kohale ja võttis auto ära tehtud tööga.
30.Asjaolu, et kostja keeldus maksmast, ei ole aluseks, et lugeda tööd mittetehtuks. Kostja võttis auto ning ei nõudnud hagejalt töö ümbertegemist või tegemata töö tegemist. Kostja esitas oma pretensioonid hagejale alles pärast seda, kui hageja saatis nõude tasuda arve. Töö põhjendamatu vastuvõtmata jätmine ei vabasta tellijat töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kui juriidilisest isikust tellija keeldub põhjendamatult töö vastuvõtmisest, tuleks pigem lugeda töö vastuvõetuks.
31.Arvel märgitud tasu ei ole pakutud summaga vastavuses põhjusel, et kostja soovis tasuda arve alusel. Kuna tegemist on kahe juriidilise isikuga, siis on ilmselge, et summale lisandub käibemaks, sest käibemaks ei ole hageja tulu. Teenuste summa korrigeeriti kohapeal ning arves toodud summa ilma käibemaksuta tuli 13 euro võrra suurem. See tähendab seda, et summa pakkumuses ei ole oluliselt suurem, summale lisandus käibemaks.
32.Kohus ei võtnud arvesse hageja väiteid viivise osas. Vastavalt poolte vahel kokkulepitule esitati kostjale arve ja kostjale oli selgitatud nii suuliselt kui ka hiljem saadetud nõudekirjas, et kui ta ei tasu arvet, siis arvestatakse viivist iga viivitatud päeva eest. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivise osas. Seega kostja aktsepteeris tingimusi.
33.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja nõue kahju hüvitamise osas ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja on rikkunud oma kohustust, jättes esitatud arve täies ulatuses tasumata, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks advokaadibüroo CLARUS poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju 234 eurot (koos käibemaksuga). Hageja pöördus advokaadi poole nõu saamiseks ja eesmärgiga esitada kostja vastu hagi. Asjaolu, et arves ei ole lahti kirjutatud õigusteenuse sisu, ei anna kohtule alust järeldada, et osutatud õigusteenus ei olnud seotud antud vaidlusega.
2-19-16164
34.Kohus jättis ebaõigesti menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Asjaolu, et hageja ei nõustunud kostja tehtud kompromissi ettepanekuga, ei anna alust menetluskulude jätmiseks täies ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline ei ole kohustatud nõustuma kompromissiga, kui leiab, et temal on põhjendatud ootus nõude rahuldamiseks rohkemas ulatuses, kui on pakutud kompromissiga. Hageja nõuded rahuldati osaliselt, mistõttu oleks pidanud kohaldama TsMS § 163 lg 1 ning jätma menetluskulud poolte endi kanda või jaotama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastustaja seisukoht
35.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
37.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud.
38.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud.
39.Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, siis menetlemisel võib kohus mh TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. TsMS § 444 lg 2 järgi võib kohus hagi lihtmenetluses menetledes piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
40.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 230 lg-st 1 juhindudes igakülgselt, objektiivselt ja täielikult ning kujundanud esitatud tõenditest oma järeldused. Maakohus selgitas 06.03.2020 kirjas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid. Hagejale selgitas kohus, et tõendada tuleb, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, hageja poolt lepingule vastavate tööde valmis tegemist, kostja poolt vastuvõtmist või sellest keeldumist, viivise kokkuleppe sõlmimist ja kahjuna käsitletud õigusabikulude seost kostja kohustuse rikkumisega (tl 67–68). Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt on ta kõiki eeltoodud asjaolusid tõendanud, kuid kohus on teinud tõenditest ebaõiged järeldused.
2-19-16164
41.Pooled leppisid 16.04.2016 kokku tehtavates töödes, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud videosalvestusega, kuid videost ei tulene, milline oli tööde maksumus ja millise kvaliteediga töid pidi hageja tegema. Muid tõendeid 16.04.2019 avaldatud tahteavalduste kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Pooled tehtavate tööde koosseisu üle ei vaielnud, kuid vaidlus oli selles, millises hinnas ja kvaliteedis kokku lepiti. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
42.Töö kvaliteedi kohta saab hagile lisatud videost järeldada, et värvikriimud auto kerel tuli poleerida ja kõrvaldada, esitule ja kere ülemäärane vahe kõrvaldada ning salongis puhastada ja värskendada istmete nahk ja kulunud rool värvida. Kuna poolte vahel ei olnud vaidlust, et remonditöid oli vaja teha seoses auto müümisega, siis tavapäraselt tehakse sellisel juhul tööd kvaliteediga, mis tagavad autole korrektse ja vigastusteta välimuse. Seega oli töö eesmärgiks kõrvaldada nähtavad pisivigastused ja anda autole värske väljanägemine.
43.Tööde hinna kokkuleppe kohta on kostja esitanud pooltevahelise Viberi suhtluse salvestuse, millest nähtub, et hageja teatas kostjale, et töö on tehtud ja auto võib kätte saada. Tööde maksumuseks oli hageja märkinud: rool 60 eurot, juhiistme remont 70 eurot, salongi koristus 35 eurot, naha hooldus 60 eurot, uksemõlgi väljatagumine 65 eurot, bituumenivastane pesu 30 eurot, kere pahteldamine ja värvimine 50 eurot ning esiosa parandus 40 eurot. Hageja avaldas, et tööde maksumus oli 410 eurot ning kostja saab soodustust, misjärel tuleb kostjal tasuda 330 eurot. Eeltoodule on kostja 18.04.2019 vastanud OK (tl 53, tõlge pöördel). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuses ebatäpselt märkinud, et hageja teates ei olnud toodud ukse mõlgi kõrvaldamise ja bituumenivastase pesu maksumust. Venekeelses tekstis olid eelviidatud tööde maksumused olemas, kuid dokumendi tõlkes ei olnud neid märgitud. Eeltoodu ei muuda aga otsust ebaõigeks. Kuna Viberi vestluses oli kostja nõustunud hageja hinnapakkumisega, siis on maakohus õigesti sellest lähtunud. Õige on maakohtu otsuses tuvastatu, et hageja poolt kostjale esitatud arvel (tl 4) märgitud üksikute tööde maksumus erineb Viberis loetletud tööde maksumusest.
44.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Maakohus on hagejale selgitanud, et hageja pidi tõendama, et tööd vastavad kokkuleppele. Hageja esitas hagiavalduse lisana 4-4 video, milles hageja kirjeldab tehtud töid. Videost on näha, et värvikahjustused on lihtsalt üle värvitud, kuid parandused on tehtud viisil, kus eelnev kahjustus (kriimustus või mõlk) on näha. Valmis töö ülevaatuse kohta tehtud videotest, mille kostja esitas 31.01.2020 menetlusdokumendi lisana, nähtub samuti, et kere värviparandused olid tehtud viisil, kus värvikahjustused olid lihtsalt üle värvitud ja kahjustused kumasid pealekantud värvikihist läbi. Samuti on näha, et nahast istmekatted olid määrdunud. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et kostja esitatud videod on tehtud enne tööde tegemist, ei ole vastavuses lindistuse tekstiga, kus kirjeldatakse tehtud töö puudusi. 25.05.2019 kostja poolt hagejale saadetud pretensioonis on kostja kirjeldanud, et esitule ja kere vahel oli endiselt ava (tl 7-8, tõlge tl 9-10). Seega ei ole tõendatud, et hageja teostas töid kvaliteediga, mida müügieelsete remonditööde puhul eeldatakse ja milles pooled kokku leppisid.
45.VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei vaidle, et kostja sai auto kätte 18.04.2019. Sellest, et kostja lahkus autoga hageja juurest, ei saa järeldada, et kostja oleks puudustega töö vastu võtnud. Kostja selgitas, et ta võttis vastu ainult salongi puhastuse ja rooli restaureerimise, mis olid tehtud nõutava kvaliteediga. Apellatsioonkaebuses viitab apellant mh,
2-19-16164 et kostja ei teavitanud puudustest töös enne arve saamist. Hageja arve on väljastatud 18.04.2019 ja kostja väitis, et ta fikseeris arve saamisel puudused arvele (tl 54). Hageja ei ole sellele maakohtu menetluses konkreetseid vastuväiteid esitanud.
46.VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töö peab olema tehtud selleks, et tasunõue muutuks sissenõutavaks, kohase kvaliteediga. Kuna muude tööde kohase kvaliteediga tegemist peale rooli restaureerimise ja salongi puhastuse hageja tõendanud ei ole, siis on maakohus õigesti järeldanud, et kostja oli kohustatud tasuma ainult nende tööde eest. Maakohus on õigesti lähtunud hagi rahuldamisel Viberi vestluses toodud hinnapakkumisest ja apellandi väited ei anna alust teha teistsugust järeldust. Hageja väidet, et allahindluse rakendamine kehtis ainult siis, kui tasutakse kõigi tööde eest, ei kinnita tõendid. Lisaks on hageja ise väljastanud arve, millel oli tasu kõigi tööde eest, kuid sellel allahindlust ei rakendatud. Hageja väide, et summa suurenes käibemaksu võrra seetõttu, et kostja soovis arvet, on samuti jäänud paljasõnaliseks väiteks. VÕS §-s 648 sätestatud tasu vähendamise piirangute esinemist ei ole hageja esile toonud. Hageja ei ole esile toonud, millal ta on teinud kostjale ettepaneku tööde lepingutingimustega vastavusse viimiseks ja kostja oleks sellest keeldunud.
47.Samuti on õige maakohtu poolt viivise nõude rahuldamata jätmine. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas.
48.Kahju hüvitamise nõude tõendamiseks on hageja esitanud OÜ Advokaadibüroo Clarus 01.08.2019 arve õigusteenuse osutamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et ta tasus õigusabiteenuse eest seetõttu, et kostja ei täitnud oma kohustust tasuda tehtud töö eest. Seega polnud kahju hüvitamise eeldus täidetud (VÕS § 127 lg 4). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja on ise esile toonud, et hageja pöördus õigusabi saamiseks advokaadibüroo Clarus poole eesmärgiga esitada hagi (tl 74), millest saab järeldada, et tegemist või olla menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 järgi.
49.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga. 03.05.2020 menetlusdokumendis pakkus kostja kompromissina 76 euro hüvitamist, millega hageja ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus on ebaõigesti menetluskulud jätnud hageja kanda.
50.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
51.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
52.Kostja esitas 14.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 200 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 2 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes apellatsioonkaebusega tutvumises ja seisukoha koostamises. Hageja sai kostja menetluskulude nimekirja kätte 20.10.2020, kostja kuludele vastuväidet esitanud ei ole.
53.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et
2-19-16164 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahuga kooskõlas. Kolleegium peab kostja juristist esindaja tunnitasu 100 eurot mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 200 eurot (2x100).
54.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.