Otsuse tegemise aeg ja koht 21.08.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-16164
Tsiviilasi
OÜ Care Pro hagi Empire Corporations OÜ vastu töövõtulepingu alusel tehtud tööde maksumuse väljamõistmise nõudes
Hagihind
hagi hind 1 400,89 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Care Pro (registrikood 12380166, Kesk-Sõjamäe 7e, Tallinn 11415); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo CLARUS, Parda 12, Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: Empire Corporations OÜ (registrikood 12809126, Ahtme mnt 27-22, Kohtla-Järve 31023 Ida-Virumaa); Kostja lepinguline [email protected]). Menetluse liik
esindaja:
Mihhail
Šerle
(e-post:
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja töövõtu tasunõue ning mõista kostjalt Empire Corporations OÜ-lt (registrikood 12809126) hageja OÜ Care Pro (registrikood 12380166) kasuks välja 76 (seitsekümmend kuus) eurot.
2.Jätta hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 356,03 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõue määras 0,5% tasunõudest päevas, samuti kahju hüvitise 234 euro nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Mõista hagejalt OÜ-lt Care Pro (registrikood 12380166) kostja Empire Corporations OÜ (registrikood 12809126) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 700 (seitsesada) eurot.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtulepingu alusel tasunõude 411,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 356,03 eurot ja viivise kokku lepitud määra 0,5% päevas alusel alates hagi esitamisest 17.10.2019 kuni tasunõude tasumiseni, samuti kahju hüvitise 234 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 16.04.2019 sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel pidi hageja kui töövõtja osutama kostjale teenust. Pooled leppisid töövõtulepingu tingimused kokku kirjavahetuse ja telefoni teel. Tingimusi kinnitati suuliselt sõiduki üleandmise hetkel.
3.Kostja soovis, et hageja osutaks sõidukile BMW 318GT registrimärgiga x järgmisi teenuseid: sõiduki pesu, rooli taastamine (nahkkattega rool oli kohati kulunud ja seda oli vaja värvida), juhi istme naha taastamine (kulunud naha visuaalne eemaldamine juhi istmelt värvikihi taastamise teel), salongi koristus, naha hooldus ehk puhastamine ja vahatamine, sõiduki kere värvi segamine (kood A83) ja sõiduki kere värvivigastuste parandus, sõiduki esiosa komplekteerimistööd ehk esiosa reguleerimine. Tööde maksumuses leppisid pooled kokku sõiduki üleandmise hetkel. Kostja oli teadlik tellitud tööde maksumusest ning oli sellega nõus. Kostja soovis sõidukit valmistada ette müümiseks.
4.18.04.2019 olid kokku lepitud tööd valmis ja hageja esitas kostjale arve nr 13493 summas 411,60 eurot. Kostja keeldus arve tasumisest, sest talle tehtud tööd ei meeldinud. Kostja lahkus koos sõidukiga ja keeldus arve tasumisest. 24.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja meeldetuletusega tasumata arve kohta ning palvega tasuda arve hiljemalt 30.05.2019. 29.05.2019 saatis kostja hagejale vastuse, milles ta leidis, et tööd ei olnud nõuetekohaselt tehtud ja hageja oli tekitanud kostjale kahju. Hageja leidis, et ta on teinud tööd nõuetekohaselt, mida tõendavad fotod. Hageja leidis, et ta ei ole kostjale kahju tekitanud. Asjaolu, et kostja peab töid nõuetele mittevastavaks, ei võimalda tal jätta tööde eest tasumata.
5.Kuna hageja teostas tööd ja tööde tegemine on tõendatud fotode ja videoga, nõudis hageja kostjalt tööde eest tasumist. Vaatamata kostja vastuväitele on töö tehtud ja selle kvaliteet vastab
maksumusele. Kostja väited on tõendamata ning nende eesmärgiks oli jätta tööde eest tasumata. Kostja on töö vastu võtnud. Hageja tasunõue summas 411,60 eurot on muutunud sissenõutavaks.
6.Kuna kostja ei tasunud hageja arvet tehtud tööde eest, oli hageja sunnitud pöörduma õiguste kaitseks Advokaadibüroo CLARUS poole, millega seoses tekkis hagejale varaline kahju 234 eurot. Õigusabi kulutuste näol on tegemist hageja otsese varalise kahjuga, mille kostja on kohustatud VÕS § 128 lg 3 kohaselt hüvitama.
7.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja lõikele 2. Hageja nõudis 24.05.2019 e-kirjaga arve tasumist hiljemalt 30.05.2019, hoiatades kostjat, et kui arve jääb määratud kuupäevaks tasumata, arvestab hageja lepingulist viivist vastavalt arvele 0,5% päevas alates 28.04.2019. Hageja nõudis kostjalt viivise tasumist alates 28.04.2019 kuni arve tasumiseni 0,5 % päevas kokkulepitud määras. Seisuga 17.10.2019 on sissenõutavaks muutunud viivis 356,03 eurot.
8.Hagi täienduses leidis hageja, et jääb hagiavalduses toodud viivise määras nõude juurde. Hageja esitas kostjale arve viivise määraga 0,5% päevas ja kostja ei esitanud vastuväiteid. Seetõttu nõustus kostja viivise määraga. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 356,03 eurot perioodi 28.04.2019 kuni 17.10.2019 eest. Hageja ei ole viivist nõudnud topelt.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kuna kostja väidab, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud kirjalik leping, on kostja nõustunud poolte vahel töövõtusuhte olemasoluga. Hageja ei nõustunud väitega, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik leping. Kirjalik leping puudub ning tingimusi arutati suuliselt. Kostja esitas kirjavahetuse, kuid kiri on koostatud ajal, mil töö oli juba tehtud. See nähtub kirja sisust, kus hageja on kostjale teatanud, et viimane võib järgmisel päeval sõidukile järgi tulla. Kostja tuligi 18.04.2019 sõidukile järgi. Samas kirjas teatas hageja kostjale tööde maksumuse.
10.Hageja pidas arusaamatuks kostja väidet, et pooled ei ole kokku leppinud muudes töödes või tasu suuruse muutmises. Hageja on teinud kostjale ainult need tööd, milles pooled on kokku leppinud. Tasu lepiti kokku viisil, kus sellele lisandus käibemaks. Kostjale tehti soovitud kosmeetilisi töid. Hageja selgitas kostjale, et kui viimane soovib sõiduki ülevärvimist, on selle töö maksumus teine. Kostja ei soovinud palju maksta. Kostja väide, et töö oli tehtud puudustega ja suurem osa defekte jäi kõrvaldamata, on tõendamata. Alusetu on kostja väide, et osa töid jäi tegemata.
11.Kahju tekkimist asus kostja väitma alles siis, kui hageja nõudis arve tasumist. Kostja esitas hinnapakkumise summas 1 165,68 eurot, kuid see ei tõenda, et kostja parandas sõiduki ja tasus selle eest. Hinnapakkumises on pakutud sõiduki täielikku ülevärvimist, mitte kosmeetilist tööd. Sellist tööd hageja ei teinud. Kostja ei ole tõendanud põhjalikku seost ehk seda, et hageja tegevuse tõttu vajas sõiduk täielikku ülevärvimist. Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestusega, millest ta teavitas kostjat 25.06.2019 e-kirjaga.
12.Kuna kostja soovis tasuda hagejale töö eest arve alusel, selgitati kostjale, et arvele lisandub käibemaks ja viivis 0,5 % päevas arve summast.
13.09.04.2020 seisukohtades selgitas hageja, et kostja tuli hageja juurde, näitas autot ja arutas hagejaga, mida teha ning milline peaks olema tulemus. Fotol on näha, kuidas auto nägi välja enne seda, kui tööd olid tehtud. Videol, mille tegi kostja, on samuti näha, kuidas nägi auto välja enne. Pärast kokkuleppe sõlmimist tegi hageja tööd ja 17.04.2019 teatas kostjale viberi teel, et kostja võib sõidukile 18.04.2019 järgi tulla. 18.04.2019 tuli kostja kohale ja viis sõiduki ära. Hageja leidis, et kokku lepitud tööde tegemist tõendab hageja tehtud video. Videost on näha tehtud tööde kirjeldus. Kostja tellis tööd, mis ei eeldanud tõsiseid parandusi, vaid tööd olid tehtud eesmärgiga valmistada sõiduk ette müügiks.
14.Fotodelt ja videost on näha, kuidas nägi sõiduk välja enne ja pärast tööde tegemist. Videos on fikseeritud, millistes töödes pooled kokku lepivad. Kõik, milles pooled kokku leppisid, oli tehtud. Kostjale ei olnud tekitatud kahju, mida samuti kinnitab video. Kuna kostja viis vaatamata pretensioonidele sõiduki ära ega jätnud seda hagejale ümbertegemiseks, võttis töö kostja vastu ja oli nõus tehtud töö kvaliteediga. Kostja võttis auto ära 18.04.2019.
15.Hageja teatas kostjale 17.04.2019 viberi kaudu saadetud kirjas, et töid on tehtud summas 410 eurot, kuid hageja teeb allahindlust summani 330 eurot. Kuna kostja soovis tasuda pangaülekandega arve alusel, lepiti kokku, et summale lisandub käibemaks. Summa vahe kirjavahetuses ja arves on tingitud sellest, et arves oli teenuste summa korrigeeritud ning see suurenes 13 euro võrra.
16.Arve esitamisel selgitati kostjale suuliselt ja nõudekirja saatmisel kirjalikult, et kui ta ei tasu arvet, arvestatakse viivist iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja oli nõus, et talle esitatakse arve ning ta ei esitanud vastuväiteid viivise osas, nõustus kostja tingimuste ja viivisega. Kostjal ei olnud alust jätta arve tasumata. Kostja rikkus oma kohustust ja hagejal on õigus nõuda viivist.
17.Kuna kostja ei nõustunud arve tasumisega, oli hageja sunnitud pöörduma õiguste kaitseks advokaadibüroo CLARUS poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju summas 234 eurot. Hageja pöördus advokaadi poole nõu saamiseks ja eesmärgiga esitada kostja vastu hagi. Eelviidatud õigusabi kulutuste näol on tegemist hageja otsese varalise kahjuga, millise kahju on kostja kohustatud VÕS § 128 lg 3 kohaselt hagejale hüvitama. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda kahju hüvitamise korras (vt. nt. Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30 ja Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-13 p 50).
18.Menetluskuludena palus hageja 21.11.2019 esitatud taotluses mõista kostjalt välja riigilõivu 225 eurot ja kulud õigusabile summas 624 eurot koos käibemaksuga. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 130 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 4 tundi. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palus ta hüvitada kulud 520 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
19.Täiendavas menetluskulude taotluses palus hageja kostjalt välja mõista kulu riigilõivule summas 225 eurot ja kulud õigusabile, mis koos käibemaksuga olid 1092 eurot ja 910 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 130 eurot. Hagi koostamisele kulus 4 tundi. 29.01.2020 seisukoha koostamisele kulus 1,5 tundi. Kohtu kirjaga tutvumisele ja 09.04.2020 seisukoha koostamisele kulus 1,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Hageja palus kostjalt menetluskuludena kokku välja mõista 1135 eurot. Kostja vastuväited
20.Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu. Kostja ei nõustunud, et ta sõlmis hagejaga suulise lepingu. Pooled suhtlesid Viberi kaudu ning leping oli sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja saatis kostjale pakkumuse lepingu sõlmimiseks ja kostja nõustus sellega.
21.Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku järgmiste tööde tegemises: rooli tööd 60 eurot, juhiistme remonditööd 70 eurot, salongi puhastus 35 eurot, naha hooldus 60 eurot, ukselt mõlgi eemaldamine, bituumeni vastane pesu, kere pahteldamine ja värvimine 50 eurot ning sõiduki esiosa parandamine 40 eurot. Kostja arusaama kohaselt oli töö sisuks väikeste värvi defektide eemaldamine ja sõiduki kere esiosa parandamine, mille eesmärgiks oli vahe eemaldamine esitule ja kaitseraua vahel.
22.Pakkumise kohaselt pidi kostja maksma hagejale tehtud tööde eest 330 eurot, sest hageja tegi kostjale soodustust. Muude tööde tegemises või tasu muutmises ei ole pooled kokku leppinud. Pooled ei ole kokku leppinud viivises.
23.Hageja teatas kostjale, et soovib tööd üle anda 18.04.2019. Kostja tuli kohale ja võttis vastu need tööd, mis olid nõuetekohased. Osa töid ei olnud teostatud või need olid tehtud puudustega. Kostja võttis vastu rooli tööd ja kere pahteldamise ning värvimise. Tööd oli tehtud puudustega, sest suurem osa defekte jäid eemaldamata. Ülejäänud töid hageja ei teinud ja kostja ei võtnud neid vastu. Kostja esitas hagejale pretensiooni, mis oli märgitud hageja esitatud arvele. Pärast sõiduki vastuvõtmist tuvastas kostja, et hageja on tekitanud tema sõidukile kahju. Kahju oli põhjustatud sellega, et hageja tegi tööd mittenõuetekohaselt. Defekte on võimalik näha hageja edastatud fotodes ja videotes. Defektide parandamiseks küsis kostja hinnapakkumisi teistelt ettevõtetelt ning kostjale pakuti selleks 1165,68 eurot. Kostjal on tekkinud hageja vastu kahju hüvitamise nõue.
24.Kahju tuvastamise ajal oli hageja nõue kostja vastu 110 eurot, mis oli tasu roolitööde ja kere pahteldamise eest. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse avalduse, mille tõttu hageja nõue lõppes. Eeltoodu tõttu ei nõustu kostja tema vastu esitatud nõuetega ega tunnista hagi.
25.Kostja leidis, et hageja nõue ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid töö valmimise kohta. Tööde valmimist ei tõenda üksnes sõiduki üleandmine kostjale. Sissenõutavaks on muutunud vaid see osa tasunõudest, mille osas on kostja tööd vastu võtnud. Kostja samuti rõhutas, et poolte kokkuleppe kohaselt oli tasu suuruseks 330 eurot, mitte 411,60 eurot. 330 eurot ületavas summas ei põhine hageja nõue sõlmitud lepingule. Viivise suuruses pooled kokku ei leppinud ja hageja väide on tõendamata. Viivisest teatamine ei tähenda kokkulepet viivise osas, sest kostja viivise määraga ei nõustunud. Kui hageja nõue on põhjendatud, saab viivist arvestada vaid seadusjärgses määras. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei rikkunud, on kahju hüvitamise nõue alusetu.
26.31.01.2020 seisukohtades ei nõustunud kostja jätkuvalt hageja väitega, et pooled sõlmisid suulise lepingu. Kui hageja soovib tugineda suuliselt kokku lepitud tingimustele, peab ta tõendama, et kostja tingimusega nõustub. Kostja jäi varasemate väidete juurde, mille kohaselt oli leping sõlmitud Viberis kokku lepitud tingimustel.
27.Kostja leidis jätkuvalt, et osa töid hageja ei teinud ega andnud kostjale üle. Hageja esitatud videotes on näha, et autol on kriimustusi ning muid vigastusi, mis ei ole parandatud, kuid mille parandamises olid pooled kokku leppinud. Kostja esitas veel kolm videosalvestust, millest on näha, et hageja ei kõrvaldanud sõiduki defekte.
28.03.05.2020 seisukohtades kordas kostja varasemaid vastuväiteid. Kostja pöördus hageja poole, et kõrvaldada puudusi sõiduki välimuses. Puudused on näha koos hagiavaldusega esitatud fotodest ja videotes. Pooled leppisid kokku, et pärast tööde teostamist ei ole puudusi enam näha. Rooli tööd tegi hageja ära. Juhiistme tööd jäid tegemata. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja eemaldama kulunud kohad ja muud defektid. Fotost on näha, et defekte ei eemaldatud ja istmelt nähtub pruun defekt. Töö oleks olnud tehtud, kui kogu nahk oleks olnud ühte tooni. Salongi puhastuse töö oli tehtud.
29.Naha hoolduse töö jäi tegemata. Hagejaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi pärast nahkistme hooldust istmete välimus paranema ning kriimud ja kasutamise jäljed oleksid pidanud olema kas eemaldatud või vähem nähtavad. Kumbagi tulemust ei saavutatud. Kostja esitas 31.01.2020 kaks videot, kust nähtuvad puudused. Kuna puudused jäid, ei olnud töö tehtud. Töö oleks olnud tehtud, kui kogu nahk oleks olnud ühe tooniga ilma plekkide ja pruunide jälgedeta.
30.Tegemata jäi ukselt mõlgi eemaldamine. Fotodelt nähtub selgelt, et mõlk pole eemaldatud. Bituumenivastane pesu jäi tegemata ja pärast auto tagastamist olid sellel endiselt bituumeni jäljed. Töö eesmärgiks oli bituumeni täielik eemaldamine. Sõiduki kerelt kulunud pleki eemaldamine ja värvimine oli tehtud ebakvaliteetselt. Töö eesmärgiks oli värvidefektide eemaldamine. Fotodelt nähtub, et paljud defektid jäid eemaldamata ja muutusid enam nähtavateks.
31.Sõiduki esiosa parandustööd jäid tegemata. Töö eesmärgiks oli sõiduki kaitseraua ja tulede vahelise vahe vähendamine. Kostja 31.01.2020 esitatud videost on näha, et tule ja kaitseraua vaheline vahe jäi samaks. Roolitöödes ja salongi koristamises puudusi ei esinenud ning need tööd võttis kostja vastu. Ülejäänud töid ei teostatud ning kostja ei võtnud neid vastu. Kuna tööd ei olnud valmis, keeldus kostja tasumisest.
32.Sõiduki vastuvõtmisel teatas kostja, et ei nõustu tööde kvaliteediga. Kostja tegi hageja töökojas videosid ja selgitas hagejale puudusi. Hageja ei tunnistanud, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt. Hageja keeldus tööde parandamisest. Kostja ei saanud hagejat sundida puudusi kõrvaldama. Hageja keeldus õigustamatult puuduste kõrvaldamist ning tööde tegemisest.
33.Hageja tegi puudustega sõiduki kerelt plekkide eemaldamise ning selle töö võttis kostja vastu puudustega. Kostja täitis kohustust teavitada hagejat puudustest, sest hageja teadis nendest. Hageja tekitas kostjale kahju, sest kohtades, kus töid oli tehtud ebakvaliteetselt, tuli sõidukit värvida. Kostja pöördus Kahjukäsitluse Keskus OÜ poole ning küsis hinnapakkumist sõiduki korda tegemiseks. Hinnapakkumise kohaselt oli tööde hinnaks 1 165,68 eurot.
34.Hagejal tekkis kostja vastu tasunõue rooliga seotud tööde ja salongi koristamise eest summas 76 eurot (60 eurot + 35 eurot – 20% soodustust, nagu oli kokku lepitud). 27.05.2019 saatis kostja hagejale pretensiooni, millega tasaarvestas hageja nõudeid. Kõigi tööde kogumaksumusena lepiti kokku 330 eurot. Muudes tingimustes ega viivises pooled kokku ei leppinud.
35.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 700 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Hagile vastuse koostamiseks kulus 3 tundi ja 300 eurot. Hageja 31.01.2020 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 2 tundi ja 200 eurot. Hageja 09.04.2020 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 2 tundi ja 200 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
36.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele summas, milles kostja on tunnistanud hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Muus osas hageja nõuded rahuldamisele ei kuulu. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
37.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping; 2) töövõtulepingu alusel pidi hageja teostama kostja sõidukile registrimärgiga 165DBC nahkkattega rooli taastamise töö, nahkkattega juhiistme taastamise töö, salongi koristuse, istmete naha hoolduse tööd, ukselt mõlgi eemaldamise, sõiduki pesu, sõiduki kere värviparanduste tööd ning sõiduki esiosa reguleerimise tööd; 3) hageja esitas kostjale 18.04.2019 tööde eest arve summas 411,60 eurot; 4) kostja keeldus arve tasumisest, sest ta ei nõustunud tööde kvaliteediga; 5) kostja lahkus hageja juurest 18.04.2019 koos sõidukiga;
6) kokku lepitud töödest tegi hageja nõuetekohaselt salongi puhastuse ning rooli taastamise töö.
38.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad leppisid töövõtulepingu sõlmimisel kokku suuliselt või kirjalikult taasesitatavas vormis, millistele kvaliteedinõuetele pidid tööd vastama, milliseid töid hageja tegi ja millise kvaliteediga ning milline oli kokku lepitud tööde maksumus. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja viidatud viivise määr oli kokku lepitud.
39.Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtutasuna 411,60 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 356,03 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest määraga 0,5% päevas võlgnetavast tasust, samuti kahju hüvitise 234 eurot. Hageja väitis, et pooled sõlmisid suulise lepingu. Tööde maksumuses lepiti kokku tööde üleandmisel. Kuna kostja soovis tasuda arve alusel, suurenes summa käibemaksu võrra ning lisaks korrigeeris hageja arve summat. Kuigi kostja ei nõustunud tööde kvaliteediga, ei anna see talle õigust jätta tööde eest tasumata. Kostja soovis sõidukile teha kosmeetilisi töid ja hageja selgitas, et sõiduki ülevärvimine oleks olnud palju kallim.
40.Kostja leidis, et lepingu sõlmimisel tegi hageja talle kirjalikult taasesitatavas vormis pakkumise, millega kostja nõustus. Pakkumise kohaselt pidi kostja tasuma 330 eurot ja suuremas summas ega viivise määras kokku ei lepitud. Kostja võttis vastu ainult nõuetekohased tööd ja esitas hagejale pretensiooni. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja nõustus, et hageja tegi nõuetekohaselt rooli tööd ja salongi puhastuse. Juhiistme tööd ja nahahooldus jäid tegemata ning nahal olid endiselt defektid. Mõlk jäi eemaldamata ja bituumeni pesu ei tehtud. Sõiduki esiosa defekt jäi kõrvaldamata. Paljud värvidefektid jäid kõrvaldamata ning muutusid veelgi nähtavamateks. Hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Sõiduki värvikahjustuste eemaldamise kulu on 1165,68 eurot, mille kostja tasaarvestas hageja tasunõudega. Tehtud tööde eest oleks hagejal olnud õigus nõuda 76 eurot ehk 60 eurot + 35 eurot – 20% kokku lepitud soodustust.
41.Kohus leiab, et hageja lepinguline tasunõue kuulub rahuldamisele osas, milles kostja on tunnistanud tööde nõuetekohast teostamist ning kokku lepitud maksumust summas 76 eurot ehk 60 eurot + 35 eurot - 20% soodustust. Muus osas ei kuulu hageja nõue rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Kostja ei ole omakorda põhistanud ega tõendanud tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei saa kohus jätta hageja nõuet tasaarvestuse tõttu täielikult rahuldamata.
42.Kohus selgitas hagejale 06.03.2020 pöördumises (toimiku lk 67—68), et viimasel tuleb tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas hagejale, et nõude rahuldamise esmase eeldusena tuleb hagejal tõendada, millise töö ja millistel tingimustel ta tegema pidi ning millistele kvaliteedinõuetele pidi töö vastama. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et kostja võttis töö vastu või keeldus alusetult vastuvõtmisest. Kohus selgitas, et kuna kostja on esitanud pretensiooni ega ole allkirjastanud ühtegi dokumenti tööde vastuvõtmise kohta, ei ole tõendamiskoormus kostjale üle läinud. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu vajadusele tõendada ja põhistada õigust nõuda kostjalt 411,60 eurot, sest pakkumuses, millega kostja nõustus, oli tööde maksumuseks märgitud 330 eurot. Kohus selgitas hagejale ühtlasi vajadust tõendada kahju hüvitamise nõuet ja väiteid viivise määra kohta. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma nõuet täiendavalt põhistanud ega tõendanud. Kostjale selgitas kohus omakorda vajadust tõendada tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei tõendanud samuti täiendavalt tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid.
43.VÕS § 11 lg 1 näeb ette, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingule ei näe seadus ette kohustuslikku kirjalikku vormi, millest tulenevalt võisid pooled lepingu sõlmida ka pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus
(ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui töövõtja on esitanud tellijale hinnapakkumise ning tellija on kinnitanud, et ta sellega nõustub, on leping sõlmitud pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel.
44.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga suulise lepingu ning selgitas kostjale täpselt, millise tulemuse ta saavutab lepinguliste tööde tegemisel. Hageja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja väiteid, milliste kohaselt kostja nõustus lepingu sõlmimisel, et kokku lepitud teenuse osutamisega ei ole võimalik kõiki sõiduk kere värvidefekte eemaldada, on jäänud paljasõnalisteks.
45.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale Viberi vahendusel teate (toimiku lk 53, tõlge lk 53 pöördel), et viimane võib järgmisel päeval sõidukile järgi tulla. Teate kohaselt oli tehtud rooli töö hinnaga 60 eurot, juhiistme remont hinnaga 70 eurot, salongi koristus hinnaga 35 eurot, naha hooldus hinnaga 60 eurot, kere pahteldamine ja värvimine kokku hinnaga 50 eurot eest ning esiosa parandus hinnaga 40 eurot. Lisaks oli teate kohaselt eemaldatud ukselt mõlk ja tehtud bituumeni vastane pesu, kuid nende tööde hinda eraldi teates märgitud ei olnud. Samas avaldas hageja, et ta on kokku teinud töid 410 euro eest ning kostja saab soodustust, misjärel tuleb kostjal tasuda 330 eurot. Kostja teatas, et ta on pakutud hinnaga nõus. 18.04.2019 küsis kostja, kas sõiduk on valmis. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et hageja tegi kostjale pakkumuse, millega viimane nõustus. Kostja nõustus kõigi pakkumuses nimetatud tööde eest tasuma 330 eurot. Pakkumuses ei olnud märgitud, et tööde tasu on tegelikult suurem ning makstav tasu suureneb veel täiendavalt käibemaksu võrra. Hageja väiteid, milliste kohaselt soovis kostja tasumist arve alusel ja oli seetõttu nõus suurema summaga, on jäänud paljasõnalisteks.
46.18.04.2019 esitas hageja kostjale arve summas 411,60 eurot koos käibemaksuga ja 343 eurot ilma käibemaksuta (toimiku lk 4). Arve summa on ka ilma käibemaksuta suurem Viber vestluse teel esitatud pakkumisest. Vaatamata kohtu selgitustele hageja ei põhistanud ega tõendanud, miks ta esitas kostjale arve pakkumuses märgitust oluliselt suuremas summas.
47.Erinevalt Viber vestluses esitatud pakkumisest soovis hageja arve kohaselt saada rohkem tasu juhiistme remondi eest (arvel 84 eurot, pakkumises 70), salongi puhastuse eest (arvel 42 eurot, pakkumises 35), naha hoolduse eest (arvel 72 eurot, pakkumises 60 eurot), kere pahteldamise ja värvimise eest (arvel kokku 60 eurot, pakkumises 50) ja sõiduki esiosa remondi eest (arvel 57,60 eurot, pakkumises 40). Ukselt mõlgi eemaldamist ei ole arvel märgitud, kuigi teate kohaselt tegi hageja selle töö ära. Samuti ei ole arvel tööna märgitud sõiduki bituumeni pesu, vaid on lihtsalt pesu, mille maksumuseks on 36 eurot. Seega ei vastanud hageja esitatud arve kostjale varem saadetud pakkumisele. Arvel märgitud summad on suuremad ning mitte üksnes käibemaksu lisamise võrra. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta leppis kostjaga kokku tasus 411,60 eurot. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul või faktilisel alusel on tal õigus nõuda kostjalt töövõtutasuna 411,60 eurot.
48.Hageja ei ole lisaks esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks kostjaga kokku leppinud arvele märgitud viivise määras 0,5% päevas. Kostja ei ole ühelgi viisil kinnitanud, et ta on nõus tasuma hagejale viivist arvel märgitud määras.
49.24.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 5, tõlge lk 6), milles nõudis arve tasumist ja teatas, et kuigi kostja oli esitanud pretensiooni, hageja sellega ei nõustunud. Hageja ei nõustunud pretensiooniga, sest leidis, et tööde detailid olid läbi räägitud ning kostja nõutud kvaliteet on kõrgem, kui hagejal oli võimalik teha. Hageja teatas, et kui kostja arvet ei tasu, lisab ta juurde iga järgneva päeva kohta intressitrahvi suuruses 0,05% kogu summast. Kohus osundab,
et arvele märgitud viivise määr oli tegelikult suurem ehk 0,5% päevas.
50.Kostja vastas hageja nõudele 29.05.2019 (toimiku lk 7-8, tõlge lk 9-10) ja loetles kooskõlas hageja varasema pakkumisega tööd ning tasu, milles kostja oli enda hinnangul hagejaga kokku leppinud. Seega väljendas kostja selgelt, et ta luges lepingu sõlmituks hageja varasema pakkumise alusel ega nõustunud suurema tasuga, mida hageja asus nõudma arves. Kostja esitas tööde osas pretensioonid ja pidas hageja tasunõuet põhjendatuks vaid 76 euro ulatuses. Ka selles kirjas ei avaldanud kostja, et ta on nõus hageja soovitud viivise määraga. Hageja saatis kostjale 25.06.2019 e-kirja (toimiku k 60, tõlge lk 66), milles ta leidis muuhulgas, et viivis oli kirjas arvel.
51.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu hageja Viberi vahendusel esitatud pakkumuse alusel. Hageja ei ole tõendanud, et tal on lepingu alusel õigus nõuda kostjalt tasu 330 eurot ületavas osas. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku viivise määras 0,5% päevas. Ainuüksi viivisemäära kandmine arvele ei tähenda poolte kokkulepet määra osas. Hageja kohtuväliselt esitatud pretensioonis viidatud viivise määr 0,05% päevas ei ole kooskõlas arvele märgitud määraga ega hagiavalduses viivisenõude aluseks oleva määraga. Hageja on oma pöördumistes kostja poole ekslikult eeldanud, et kuna viivise määr oli märgitud arvele, pidi kostja sellega nõustuma. Tegemist oli hageja ühepoolselt määratletud tingimusega, milles pooled kokku ei leppinud. Kuna pooled hageja arvele märgitud viivise määras kokku ei leppinud, ei saa hageja nõuda kostjalt vastava määra alusel viivise tasumist.
52.Tasunõude rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada, et ta teostas tööd nõuetekohaselt ning kostja on tööd vastu võtnud või tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Eeltoodust tuleneb, et tööd saab lugeda vastuvõetuteks, kui töövõtja on avaldanud selget tahet tööd üle anda ning tellija ei ole tööde vastuvõtmisele mistahes vastuväiteid esitanud.
53.Käesolevas asjas ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et kostja keeldus koheselt tööde eest tasumisest ning esitas tööde suhtes pretensiooni. Seega ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja tasunõue oleks tervikuna muutunud sissenõutavaks, sest kostja keeldus tööde tervikuna vastuvõtmisest puudustele viidates. Alusetu on hageja arvamus, et tellijal tuleb tööde eest tasuda vaatamata sellele, et ta viitas töödes esinevatele puudustele. Kui töid ei ole vastu võetud ega saa lugeda vastuvõetuteks, ei ole töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
54.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
55.Käesoleva menetluse käigus on hageja asunud väitma, et ta ei pidanudki kõrvaldama kõiki sõiduki värvidefekte ja pidi töid tegema vastavalt sellele, mis oli võimalik, sest sõiduki kõigi puuduste kõrvaldamine oleks olnud märksa kulukam töö. Hageja väited on jäänud täielikult paljasõnalisteks. Hageja ei ole tõendanud mistahes kokkuleppeid kostjaga tööde kvaliteedi osas. Kohus leiab, et sõiduki värvidefektide ja istmete defektide kõrvaldamise töid kasutataksegi
tavapäraselt defektide kõrvaldamiseks. Kui mõnda defekti ei ole teostatavate töödega võimalik kõrvaldada, oleks hageja pidanud sellest kostjat eelnevalt teavitama. Hageja väited eelneva teavitamise kohta on tõendamata. Samuti on hageja jätnud kõrvaldamata mõlgi sõiduki ukselt, kuid ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, miks ei ole töö tegemata jätmine oluliseks puuduseks, millele tellija võib viidata.
56.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Käesolevas asjas oli leping sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel, millest tulenevalt võib kohtu hinnangul eeldada, et mõlemad pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja teavitas hagejat töödes esinevatest puudustest õigeaegselt.
57.Kostja teavitas hagejat töödes esinevatest puudustest koheselt arve saamisel ning märkis oma pretensioonid esmalt käsikirjaliselt arvele (toimiku lk 54, tõlge lk 54 pöördel). Kostja leidis, et töö ei vasta kokkulepetele ja kvaliteedile. Kostja ei nõustunud tööde kvaliteedi ja hinnaga. Töö oli tegemata ning kostja oli nõus tasuma vaid rooli eest. Täpselt selgitas kostja töödes esinevaid puudusi kuu aega hiljem ehk 29.05.2019 saadetud kirjalikus pretensioonis (toimiku lk 7-8, tõlge lk 9-10). Pretensioonis leidis kostja, et tegemata jäid juhiistme remondi tööd, ukselt mõlgi eemaldamine, bituumeni pesu ja sõiduki esiosa tööd. Nahkistme hoolduse töid pidas kostja ebakvaliteetseteks, sest tulemust ei saavutatud. Auto kerelt plekkide eemaldamise tööd pidas kostja samuti ebakvaliteetseks, sest paljud defektid jäid kõrvaldamata ja muutusid rohkem nähtavateks. Kostja leidis, et tegelikult teostatud tööde maksumuseks koos hageja lubatud allahindlusega on 76 eurot. Lisaks leidis kostja, et hageja on autokere värvimistöödega tekitanud kostjale kahju. Seega võib kokkuvõttes asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostja keeldus tööde vastuvõtmisest ning viitas õigeaegselt töödes esinevatele puudustele. Kostja oli nõus tasuma tööde eest vaid 76 eurot.
58.Tööde nõuetekohast teostamist ei saa lugeda tõendatuks ka hageja esitatud fotode ega videotega. Hageja esitatud kolmest fotost (toimiku lk 11-13, värviliselt nähtavad kohtute infosüsteemist) nähtuvad sõiduki kere värvivigastused. Hageja ei ole selgitanud, kas fotod on tehtud enne või pärast tööde teostamist. Värvikahjustuste eemaldamist nendest järeldada ei saa. Hageja esitatud videotest (nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel, tõlked toimiku lk 25-27), järeldub samuti, et sõiduki kerel on mitmeid värvikahjustusi. Videole lisatud helisalvestises on hageja möönnud, et kõiki puudusi kõrvaldada ei õnnestunud, vaid neid kõrvaldati niivõrd, kui see õnnestus. Hageja ei ole väitnud, et videotelt kajastuksid kokkulepped tööde kvaliteedi osas enne lepingu sõlmimist. Tegemist on pärast tööde tegemist tehtud videotega, millest võib järeldada, et tööde tulemusena kahjustusi ei kõrvaldatud. Kostja esitas täiendavalt kohtule fotod (toimiku lk 79-81, värviliselt nähtavad kohtute infosüsteemist), kust nähtub nahkistmel tumedam triip, mõlk sõiduki uksel ning sõiduki kere värvidefektid. Seega võib kokkuvõttes esitatud tõenditest järeldada, et hageja töödes esinesid kostja viidatud puudused, milliste tõttu keeldus kostja põhjendatult tööde vastuvõtmisest. Kostja võttis tööd vastu vaid autosalongi puhastuse tööd ja rooli restaureerimise tööd kokku 76 euro ulatuses. Ülejäänud osas ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
59.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt
selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lõikest 6 tuleneb, et tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
60.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist mistahes ajal. Kostja väited, milliste kohaselt hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest, on jäänud paljasõnalisteks. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et kuigi kostja viitas töödes esinevatele puudustele ja keeldus neile tuginedes tööde tervikuna vastuvõtmisest, ei esitanud ta hagejale puuduste kõrvaldamise nõuet. Puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist saab tellija aga nõuda töövõtjalt alles siis, kui ta on eelnevalt nõudnud puuduste kõrvaldamist ja töövõtja on sellest keeldunud. Kui tellija puuduste kõrvaldamist mõistliku aja jooksul ei nõua, kaotab ta õiguse kõrvaldamist nõuda.
61.Kostja esitas kohtule x OÜ 22.05.2019 hinnapakkumise (toimiku lk 55), mille kohaselt oli sõiduki esiosa komplekteerimiseks ja värviparanduste tegemiseks vajalik kulu kokku 1165,68 eurot. 29.05.2019 pretensioonis (toimiku lk 7-8, tõlge lk 9-10) esitas kostja hageja tasunõudele tasaarvestuse avalduse summas 800 eurot. Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus ei lõpetanud hageja tasunõuet summas 76 eurot, millises ulatuses võttis kostja tööd vastu ja tunnistas tasu maksmise kohustust. Kostjal ei olnud õigust nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist ega esitada tasaarvestuse avaldust seoses nende kuludega enne, kui kostja oli nõudnud hagejalt endalt puuduste kõrvaldamist. Hagejalt endalt puuduste kõrvaldamise nõudmist ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Kohtumenetluse ajaks oli kostja juba minetanud õiguse puuduste kõrvaldamist nõuda. Seega olid alusetud nii kostja kohtumenetluse eelsel ajal esitatud kui ka kohtumenetluse käigus esitatud tasaarvestuse avaldused.
62.Kuna kostja tasaarvestuse avaldused olid alusetud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud töövõtu tasunõudena 76 eurot. Viidatud osas on kostja tasunõuet tunnistanud. Ülejäänud osas ei kuulu hageja tasunõue rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud õigust esitada lepingu alusel tasunõue summas 411,60 eurot ega tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 356,03 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue määraga 0,5% päevas põhinõude summalt ei kuulu rahuldamisele, sest hageja viidatud viivise määras pooled kokku ei leppinud. Hageja ei esitanud nõuet mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras.
63.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude 234 eurot. Kostja rikkus oma tasu maksmise kohustust 76 euro ulatuses, kuid vaatamata sellele leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele.
64.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud
kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
65.Eeltoodust tulenevalt võiksid kostja kohustuse rikkumisega seoses kuuluda kahjuna hüvitamisele need õigusabikulud, mida hageja on kandnud rikutud kohustuse ulatusele vastavas suuruses kahju kindlakstegemiseks või kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõutav kahju hüvitis peab olema põhjuslikus seoses rikutud kohustusega ning rikutud kohustuse eesmärgiks oleks pidanud olema kahju ärahoidmine. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud kahju hüvitise nõude rahuldamise eelviidatud eeldusi.
66.Vaatamata kohtu selgitustele esitas hageja kahju nõude tõendamiseks üksnes OÜ Advokaadibüroo Clarus 01.08.2019 arve hagejale summas 234 eurot 1,5 tunni kliendi nõustamise eest. Milles nõustamine seisnes, hageja esitatud arvest ega muudest tõenditest ei nähtu. Hageja ei ole väitnud ega ühelgi viisil tõendanud, et kohtuväliselt oleks advokaadibüroo teinud õigusabi toiminguid kostja nõude kindlakstegemiseks või kostjale kohtuvälise nõude esitamiseks. Hageja on ekslikult eeldanud, et mistahes tema õigusabikulud kuuluvad kahjuna hüvitamisele. Kohus sellega ei nõustu. Hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud peavad olema tingitud kostja kohustuse rikkumisest ja rikutud kohustus pidi ära hoidma vajaduse õigusabikulusid kanda. Eeltoodust tuleneb omakorda, et õigusabikulud oleksid pidanud olema vajalikud kostja vastu kohtuvälise nõude esitamiseks või muul moel vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kohtule esitatud arvest ei ole isegi üldjoontes võimalik tuvastada, millises küsimuses ja millisel eesmärgil advokaat klienti nõustas. Arvel puuduvad viited kostja rikutud kohustusele. Seega ei kuulu hageja kahju hüvitise nõue summas 234 eurot rahuldamisele.
67.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et agi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt. Samas tuleneb TsMS § 163 lõikest 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja tegi hagejale menetluse käigus 03.05.2020 kompromissina ettepaneku, et tasub 76 eurot. Seega tegi kostja hagejale kompromissettepaneku samas summas, millises kohus hagi rahuldas. Hageja ettepanekuga ei nõustunud, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda.
68.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
69.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 700 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Hagile vastuse koostamiseks kulus 3 tundi ja 300 eurot. Hageja 31.01.2020 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 2 tundi ja 200 eurot. Hageja 09.04.2020 seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele kulus 2 tundi ja 200 eurot.
70.Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Samuti on esindaja vastuste koostamiseks kulunud aeg vastavuses kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena kulud õigusabile summas 700 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.