lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-10943/44

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-10943/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
16 748
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Cryotech Nordic OÜ12438766(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10943

Tsiviilasi

La Campana General Trading LLC hagi Cryotech Nordic AS vastu võla ja viivise nõudes ning Cryotech Nordic AS vastuhagi La Campana General Trading LLC vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Põhihagi hind 90 194,87 eurot, vastuhagi hind 262 994,54 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): La Campana General Trading LLC (Araabia Ühendemiraatide (Dubai) litsentsi number 827990); Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Chirag Mody, vandeadvokaadi abi Maris Vutt (Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): Cryotech Nordic AS (registrikood 12438766, asukoht Joa tee 13, Vääna küla, Harku vald, 76903 Harjumaa, e-post: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erki Kergandberg, vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner (Advokaadibüroo Walless e-post: [email protected], [email protected]).

Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid

14. jaanuar 2021 Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Chirag Mody ja vandeadvokaadi abi Maris Vutt Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada La Campana General Trading LLC hagiavaldus.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Mõista kostjalt Cryotech Nordic AS välja hageja La Campana General Trading LLC kasuks võlgnevus 80 000 eurot.
4.Mõista kostjalt Cryotech Nordic AS välja hageja La Campana General Trading LLC kasuks viivis põhinõudest (80 000 eurot) alates 25.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.01.2021 summas 6873,42 eurot.
5.Mõista kostjalt Cryotech Nordic AS välja hageja La Campana General Trading LLC kasuks viivis põhinõudest (80 000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.01.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
6.Jätta Cryotech Nordic AS vastuhagi rahuldamata.

2-20-10943

7.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 7.1 Jätta nii hagi kui vastuhagi menetluskulud kostja Cryotech Nordic AS kanda. 7.2 Mõista kostjalt Cryotech Nordic AS välja hageja La Campana General Trading LLC kasuks menetluskulud summas 7121,95 eurot, sh riigilõiv 1250 eurot, õigusabikulud 5744,15 eurot ja muud kulud 127,8 eurot. 7.3 Kostja Cryotech Nordic AS poolt hagejale La Campana General Trading LLC hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 7121,95 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.La Campana General Trading LLC esitas 29.07.2020 hagi Cryotech Nordic OÜ vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista Cryotech Nordic AS-ilt (registrikood 12438766) La Campana General Trading LLC (Dubai registrikood 827990) kasuks välja võlgnevus 80 000 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras arvestatuna põhinõudelt summas 3794,87 eurot. Samuti palub hageja mõista Cryotech Nordic AS-ilt La Campana General Trading LLC kasuks välja põhinõudelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub viivise mõista välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2.La Campana General Trading LLC (edaspidi hageja) ja Cryotech Nordic AS (edaspidi kostja), sõlmisid 11.03.2019 ainuõigusliku edasimüügikokkuleppe (edaspidi edasimüügileping). Lepingu alusel andis kostja hagejale ainuõiguse importida ja edasi müüa kostja krüoteraapia kahte toodet. Esimene seade oli disainitud ja toodetud inimestele nimetusega CTN CyrooCabinTM ning teine seade hobustele nimetusega CTN EQoCRYOTM. Hageja ja kostja leppisid kokku ettemaksus ja selle tagasi nõudmise tingimustes. Hageja ja kostja leppisid edasimüügilepingu II jaotise B osas kokku, et leping jõustub pärast seda, kui hageja on ostnud 2 EQoCRYO seadet, maksnud selle eest tasu ning tasunud ülejäänud üle andmata 6 seadme eest tagastatava ettemaksu 80 000 eurot. Viidatud lepingupunktis lepiti ka kokku, et kui hageja soovib pooleliolevaid tellimusi täielikult või osaliselt tühistada, võib ta seda teha pärast

2-20-10943 septembrit 2019 ning hiljemalt 2019. aasta lõpuks. Pärast tellimuste täielikku või osalist tühistamist peab kostja 14 päeva jooksul ettemaksu 80 000 eurot hagejale tagastama.

3.Hageja on kostjale tasunud 80 000 euro suuruse ettemaksu. Hageja on täitnud lepingust tulenevad kohustused ning ostnud eelnimetatud tooted ja tasunud ettemaksu 80 000 eurot. Selleks esitas kostja hagejale 12.03.2019 arve summas 80 000 eurot (lisa 2), mille hageja tasus 04.04.2019. Kostja kinnitas 09.04.2019, et ta on antud ettemaksu kätte saanud. Kostja pole kunagi ka väitnud, et ta pole ettemaksu saanud. Hageja tühistas tellimuse ja nõudis ettemaksu lepingujärgselt tagasi. Hageja esitas tähtaegselt ehk 10.12.2019 kostjale nõude edasimüügilepingu II jaotise B osa alusel tellimuste tühistamiseks ja ettemaksu tagastamiseks: „Arvestades, et 2019. aasta lõpuni pole palju aega jäänud ja mõlemad sammud on veel kinnitamisel, ei saa me kompromissi saavutada. Seega palun käsitlege seda e-kirja teatena et teha vastavaid ettevalmistusi ja tagastada meile kokkulepitud tingimuste kohaselt ettemaks.“ Eelnimetatud e-kirjas märgib hageja ühemõtteliselt, et tegemist on tingimustele vastava ettemaksu tagastamise nõudega.
4.Kostja on tunnistanud kohustust ettemaks tagastada, kuid pole seda tänaseni teinud. Pärast ettemaksu tagastamise nõude saamist on kostja läbivalt tunnistanud enda kohustust ettemaks tagastada, kuid ei ole seda teinud viidates enda rahalistele raskustele – esialgu viitas kostja üldistele rahalistele raskustele ja pärast koroonakriisi tekkimist asus sellele tuginema. Poolte kirjavahetuse ajajoon on järgmine: a. 10.12.2019 nõudis hageja ettemaksu tagastamist. Nagu hageja ülal selgitas, siis ta esitas 10.12.2019 kostjale nõude ettemaksu tagastamiseks. 30.12.2019 tegi kostja hagejale ettepaneku sõlmida ettemaksu tagastamise asemel kompromiss: Meie arvates oleks konstruktiivsem ja õiglasem kompromiss leppida kokku tellimistähtaja pikendamises, selle asemel, et seda lihtsalt "minema visata" ja kandkem meie kõik kulud ja muud tagajärjed ise. Arvame, et meil on siin hea võimalus seda äri teiega edasi arendada ja seetõttu otsime lahendust, mis võimaldaks meil teiega koostööd jätkata. 02.01.2020 lubas hageja mõelda kostja ettepanekule: Me arutame teie ettepanekut, kuigi tundub et meil ei ole palju valikuid. 30.01.2020 tegi kostja hagejale uue ettepaneku, kuid lubas ettemaksu tagastada, kui hageja tema uue ettepanekuga nõus ei ole: Teine võimalus pole väga konstruktiivne, eriti kui arvestada kogu tööd ja pingutusi, mida mõlemad osapooled selle ettevõtmise nimel teinud on. Teine võimalus on leping koos üles öelda, maksta tagasi tasutud ettemaks, nagu te ka taotlesite - kuid see sunniks meid korraldama ülemaailmset tulekahju müüki, et liigseid varusid liigutada. Peaksime seda tegema meile võimalikult tekkiva rahalise koormuse leevendamiseks. PS. Kui otsustaksite ikkagi valida teise variandi, pean ma ütlema, et selle rahastamine võtab natuke aega. Seda ei ole eelarves ette nähtud ja me peaksime selleks vahendid leidma väljaspool meie "tavalist" käimasolevat rahavoogu.
5.16.02.2020 kinnitas hageja kostjale, et soovib ettemaksu tagastamist: Meil olid sisemisel tasandil mõned diskussioonid ning me oleme sunnitud oma igapäevategevuse säilitamiseks ettemaksu tagasi nõudma. Me proovisime küll leida mõnda muud võimalust ja alternatiivseid teid, kuid kahjuks asjatult. Palun anna mulle teada, millal me võime ettemaksu tagastamist oodata. 24.02.2020 kinnitas kostja ettemaksu tagastamise kohustust, kuid viitas üldistele rahalistele raskustele: Samuti töötame välja alternatiivseid viise ettemaksu tagastamiseks. Pole praegusel ajal lihtne, kui keskendume samaaegselt erainvestorite ringile jne. Ütlematagi on selge, et need halvad uudised on ka sellele projektile negatiivse suuna andnud. See, mida peeti oluliseks pooleliolevaks tellimuseks, muutus ülemääraseks inventuuriks ja 80 000 suuruseks võlaks. Ilmselt peame sellest kõigile investoritele teada andma. See on meie jaoks keeruline olukord, kuid kokkulepe on kokkulepe ja me anname endast parima, et leida viis raha leidmiseks ja seda võimalikult kiiresti. Ma hoian teid kursis. 24.02.2020 märkis hageja kostjale, et lepingu järgi tuleb ettemaks sellest hoolimata tagastada: Ettemaks on täies ulatuses tagastatav ja vastavalt lepingule tuleb see tagasi maksta 14 päeva jooksul. Täies ulatuses

2-20-10943 tagastatavat ettemaksu ei saa kasutada varana, vaid kohustusena, eriti praegusel juhul, kuna see deponeeriti levitamisõiguste, mitte tellimuse alusel.

6.24.02.2020 tunnistas kostja uuesti enda kohustust hagejale ettemaks tagastada: Igatahes, tehing on tehing ja me austame seda. Me lihtsalt peame selle situatsiooni kuidagi lahendama ja raha leidma. Võite olla kindel, et töötame selle nimel ja anname endast parima. 17.03.2020 tunnistas kostja jällegi enda kohustust hagejale ettemaks tagastada, kuid asus nüüd „olukorda ära kasutama“ ja asus viitama selle võimatusele koroonakriisi tõttu: Me oleme üritanud oma võimetekohaselt moodustada fonde, et viia lõpule teie poolt küsitud tagasimakse. /.../ Loodame, et asjaolud normaliseeruvad nii kiiresti kui võimalik, ja anname hetkel endast parima, et leida lühiajalisi rahastamislahendusi selle ajutise olukorra ületamiseks ja kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks. Vahepealse aja jooksul palume CTN-ile ja tema tütarettevõtetele väljastatud arvete osas teie kannatlikkust. Me ei ole ilmtingimata võimelised kõiki makseid ettenähtud tähtaja jooksul tegema, kuid kinnitame, et kanname hoolt kõigi oma kohustuste eest võimalikult kiiresti ja kohe pärast seda, kui see õnnetu sündmusteahel on läbi, ja jõuame tagasi normaalsete kauplemistingimuste juurde.
7.17.03.2020 märkis hageja, et kostja võlg tekkis juba enne koroonakriisi, mistõttu sellele nüüd viitamine ei ole kuidagi põhjendatud: Ma saan aru finantsilistest mõjutustest situatsioonile ja ma nõustun selles osas M, et see jätab suure pleki rahvusvahelisele kaubandusele, veelgi enam, ma ei pea ilmselt mainima, et me oleme samas paadis. Ma küsisin ettemaksu tagastamist detsembris 2019, ammu enne selle algust. Kas sa saaksid ettemaksu tagastamiseks mingid ajaraamid panna? Seega puudus poolte vahel vaidlus, et edasimüügilepingu alusel tuleb ettemaks tagastada, hageja tasus kostjale ettemaksu, hageja nõudis ettemaksu tähtaegselt tagasi ja kostja ei ole seda tagastanud enda rahaliste raskuste tõttu. Ülaltoodust nähtuvalt ei esitanud kostja hageja ettemaksu tagastamise nõudele ühtegi vastuväidet ja viitas võla tasumata jätmisel üksnes enda rahalistele raskustele.
8.Hageja esitas 25.05.2020 kostja vastu pankrotiavalduse. Kuna poolte vahel puudus kostja võla osas vaidlus, kuid kostja oli jätnud ettemaksu rahaliste raskuste tõttu tagastamata, esitas hageja 20.05.2020 kostja vastu pankrotiavalduse. Pankrotimenetluse käigus väitis kostja üllatuslikult, et tal ei olegi tegelikult majanduslikke raskusi ja esitas selle tõendamiseks arvelduskonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja arvelduskontol ligi 89 000 eurot . Kostja väitis, et tal ei ole mingeid raskusi hageja võla tasumiseks. Samuti asus kostja advokaadi abil otsima uusi väiteid, et muuta nõue „ebaselgeks“ ja sellega pankrotimenetlust blokeerida. Nii asus kostja väitma, et hageja ei võigi ettemaksu tagasi nõuda, kuna ta nõustus kaaluma hageja ülalviidatud 30.12.2019 ettepanekut sõlmida kompromiss ja ettemaksust loobuda. Nagu ülaltoodud kirjavahetusest aga ühemõtteliselt nähtub, siis a) hageja esitas 10.12.2019 ehk tähtaegselt ettemaksu tagastamise nõude; b) ei taganenud sellest kunagi; c) oli nõus vastu tulema ja kaaluma kostja kompromissi-ettepanekut; d) kinnitas et soovib ettemaksu tagasi; e) poolte vahel polnud kunagi ettemaksu tagastamise osas vaidlust ja vastupidiselt tunnistas kostja sellist kohustust pika perioodi jooksul mitmes kirjas. Maakohus aga ei algatanudki pankrotimenetlust ja suunas pooled hagimenetlusse. Hageja on pankroti algatamata jätmise vaidlustanud.
9.Hageja nõue koosneb põhinõudest ja viivisest. Hageja edasimüügilepingust tulenev nõue on kokku 83 794,87 eurot, mis koosneb põhinõudest summas 80 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest summas 3794,87 eurot, mis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja perioodi eest 25.12.2019-28.07.2020 seaduses ettenähtud ulatuses (lisa 8). Hageja nõuab täiendavalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast tulevikus tekkivat viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist. Eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud edasimüügilepingu ja hageja poolt nõuetekohaselt esitatud ettemaksu tagastamise nõude tagastamata, mistõttu nõuab hageja VÕS § 108 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmist. Rahalise

2-20-10943 kohustuse täitmise eeldusteks on a) kehtiv kohustus; b) kohustuse rikkumine; c) ja vastutus kohustuse rikkumise eest.

10.Kostja põhikohustus tuleneb edasimüügilepingust. Hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt andis kostja hagejale ainuõiguse importida ja edasi müüa kostja krüoteraapia kahte toodet. Hageja ja kostja leppisid edasimüügilepingu II jaotise B osas kokku ettemaksus 80 000 eurot ning selle tagastamise tingimustes, st kui hageja soovis pooleliolevaid tellimusi täielikult või osaliselt tühistada, võis ta seda teha pärast septembrit 2019 ning hiljemalt 2019. aasta lõpuks. Pärast tellimuste täielikku või osalist tühistamist pidi kostja 14 päeva jooksul ettemaksu 80 000 eurot hagejale tagastama. Seega tuleneb kostja ettemaksu tagastamise kohustus kui põhikohustus edasimüügilepingust. Kostja kohustus on sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas kostjale tellimuse tühistamise teate ning ettemaksu tagastamise nõude e-kirja teel 10.12.2019. Seega esitas hageja tellimuste tühistamise teate kokkulepitud ajavahemiku jooksul ehk õigel ajal. Edasimüügilepingus on pooled kokku leppinud, et ettemaks tuleb tagastada 14 päeva jooksul alates tellimuse tühistamisest, mistõttu oli ettemaksu tagastamise tähtaeg 24.12.2019. Kuna kostja kohustust ei täitnud, muutus kohustus sissenõutavaks 25.12.2019.
11.Kostja tunnistas mitmel korral deklaratiivse võlatunnistusena võlgnevuse olemasolu. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Nagu ülaltoodud kirjavahetusest nähtub, siis kostja tunnistas deklaratiivselt võlgnevuse olemasolu ja selle tasumise kohustust nii 24.02.2020 kui ka 17.03.2020 ning ei vaielnud sellisele kohustusele vastu ka teistes kirjades. Seega on kostja oma võlgnevust korduvalt tunnistanud ning andnud sellega hagejale deklaratiivsed võlatunnistused.
12.Kostja jättis ettemaksu tagastamata. Kuigi kostjal on olnud enne hagi esitamist pikalt võimalus hagejale ettemaks tagastada ning ta on seda ka teha lubanud, ei ole kostja käesoleva hagi esitamiseni hagejale ettemaksu tagastanud. Seega on kostja, jättes ettemaksu tagastamata ehk rahalise kohustuse õigeaegselt täitmata, rikkunud lepingut VÕS § 100 mõistes. Rahalise kohustuse täitmata jätmisel tuleb lähtuda üldisest vastutuse standardist, mis tähendab, et võlgnik vastutab kohustuse täitmise eest, välja arvatud, kui see on vabandatav VÕS § 103 järgi. Kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja vastutust tuleb eeldada ja igal juhul puuduvad vääramatu jõu asjaolud. Kostja 17.03.2020 saadetud e-kirjas välja toodud COVID-19 viiruse tõttu väidetavalt tekkinud majanduslikud raskused ei ole mingil juhul hagejale kohustuse täitmata jätmise vabandavateks asjaoludeks, kuivõrd hageja nõudis ettemaksu tagasi 10.12.2019, st kuid enne, kui COVID-19 viiruse levik sai kostjale majanduslikku kahju tekitada. Igal juhul ei ole rahalise maksmisega viivitamine kaetud vääramatu jõuga, v.a. kui ülekande teostamine kui selline on kaetud vääramatu jõu olukorraga (nt pangandussüsteemi kokku kukkumine). Antud juhul selliseid asjaolusid ei eksisteeri.
13.Hageja tasus kostjale üle andmata seadmete eest ettemaksu, mida võis kuni 2019.a lõpuni tagasi nõuda. Hageja nõudiski ettemaksu tagasi, kuid kostja ei tagastanud seda ja viitas põhjusena enda majanduslikele raskustele. Pankrotimenetluses asus kostja aga väitma, et tal ei olegi majanduslikke raskusi ja üritas sellega pankrotimenetlust blokeerida. Sellest hoolimata ei ole kostja korduvalt tunnistatud võlga lihtsalt tasunud.
14.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Viivise määraks on võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). TsMS §-ga 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivised, mis ei ole

2-20-10943 hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist alates ettemaksu tagastamata jätmisest kuni hagi esitamise kuupäevani, st perioodi 25.12.2019-28.07.2020 eest kokku summas 3794,87 eurot ning viivist alates käesoleva hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tegeliku tasumiseni. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist.

15.Oma 15.12.2020 menetlusdokumendis selgitab hageja, et hageja ei ole kunagi kostjalt ülejäänud kuut seadet tellinud. Kostja väidab jätkuvalt, et hageja tellis temalt kuus seadet ja tegi selleks ettemakse ning kostja asus seetõttu seadmeid valmistama ja tal on õigus nii ettemaksele kui ka ülejäänud müügisummale. Hagejale jääb selline seisukoht jätkuvalt arusaamatuks. Poolte vahel puudub vaidlus, et edasimüügileping reguleeris muuhulgas kaheksa krüoteraapia seadme ostmist. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et esimesed kaks müügiseadet hageja ka tellis ja tasus nende eest. Samas väidab kostja ebaõigesti ja vastupidiselt edasimüügilepingu sõnaselgele tekstile, nagu oleks hageja edasimüügilepingu sõlmimisega automaatselt tellinud ka ülejäänud kuus seadet. Tegelikult oli hagejal õigus tellida ülejäänud kuus seadet enne 2019.a lõppu ja neid nimetasid pooled „ootel olevaks tellimuseks“. Seejuures oli hagejal õigus „ootel olevad tellimused“ enne 2019.a lõppu ka tühistada, misjärel pidi kostja seadmete ettemakse 80 000 eurot hagejale tagastama. Edasimüügilepingu sõnaselget teksti arvestades ei saa hageja hinnangul olla mõistlikku vaidlust selles, et a) ülejäänud kuue seadme ostmiseks oli hagejal õigus teha eraldi tellimus; b) hagejal oli õigus ülejäänud kuue seadme tellimused enne 2019.a lõppu tühistada; ja c) pärast ülejäänud kuue seadme tellimuse tühistamist pidi kostja hagejale ettemakse 80 000 eurot 14 päeva jooksul tagastama.
16.Kostja väidab ebaõigesti, et ettemaks ei olnud tagastatav ja selle tasumisega tellis hageja ülejäänud kuus seadet. Pooled leppisid ülejäänud kuue seadme eraldi tellimises ja tellimuse tühistamise õiguses kokku seetõttu, et edasimüügilepingu sõlmimisel ei olnud teada, kui palju seadmeid soovib hageja tellida. Tõsiste kavatsuste näitamiseks nõustus hageja tasuma ettemakse, kuid seda ainult tingimusel, et hageja võib enne 2019.a lõppu otsustada, et ta ei tee tellimust ülejäänud kuue seadme tellimiseks ja ettemakse tagastatakse. Kostja väitel tõendab aga ettemakse tasumine ülejäänud kuue seadme tellimist, millist seisukohta ei toeta aga ükski tõend. Esiteks sätestab edasimüügilepingu p II.B sõnaselgelt, et ülejäänud kuus seadet tellitakse eraldi ja tellimustest on õigus enne 2019.a lõppu loobuda. Teiseks on ettemakse kohta edasimüügilepingus selgelt märgitud, et see on „tagastatav“ (refundable). Kolmandaks on kostja ise märkinud hagejale väljastatud arvel, et ettemaks on tagastatav (refundable).2 Neljandaks on hageja selgitanud, et ka kostja ise on pidanud ettemaksu tagastatavaks nii varasemalt kui ka antud menetluses. Nii näiteks selgitas kostja veel 17.03.2020, et Me oleme üritanud oma võimetekohaselt moodustada fonde, et viia lõpule teie poolt küsitud tagasimakse. Samuti on ettemakse tagastamise kohustust kostja kinnitanud ka enda pankrotimenetluses: Edasimüügilepingu kohaselt oleks võlausaldaja pidanud teavituse tagastamisest tegema enne 2019. a lõppu. Sama väidab kostja ka tegelikult enda 07.08.2020 määruskaebuse punktis 1: Edasimüügilepingu kohaselt pidi hageja tegema teavituse deposiidimakse tagastamisest pärast 2019. a septembrit, kuid kindlasti enne 2019. a lõppu (vt hagi lisa 1, lk 2, p II.B.). Seega kinnitavad kõik tõendid, et ettemaks oli tagastatav ja pooled said sellest ka ühiselt samamoodi aru. Kostja seisukoht on muutunud vastuoluliseks alles pärast lepinguliste esindajate kaasamist ja tõenäoliselt üksnes kaitsestrateegia eesmärgil (et tagastamisega venitada).
17.Kostja ei pidanud ülejäänud kuut seadet valmistama hakkama. Kostja üritab tekitada muljet, et ta pidi pärast ettemakse saamist ülejäänud kuut seadet valmistama hakkama. Selline väide on aga vale, kuna edasimüügilepingu järgi pidi hageja nende tellimiseks eraldi tellimuse tegema ja igal juhul võis enne 2019.a lõppu n-ö ootel olevad tellimused (s.t tellimata tooted) ka tühistada (mida ka tegi). Kostja ei pidanud hakkama valmistama tooteid, mida ei olnud veel

2-20-10943 tellitud. Veelgi enam, edasimüügilepingus ei olnud ülejäänud kuue seadme tarnimiseks kokku lepitud ka tähtaega, kuna pooled oleksid seda teinud pärast seadmete tellimist (mida ei tehtud). Nagu hageja on varasemas menetluses selgitanud, siis kui kostja soovis vabatahtlikult hakata seadmeid tootma enne tellimuse saamist 2019.a lõpus, oli see tema enda kaalutletud risk ja hageja ei saa selle eest vastutada. Hageja hinnangul ei ole ka usutav, et hoolikas ettevõtja asub seadet tootma enne vastava tellimuse saamist, tarneaja kokkuleppimist ja tellimusest loobumise tähtaja möödumist. Viimane viitab jällegi sellele, et kostja soovib hageja ettemakse arvelt alusetult rikastuda.

18.Hageja tühistas ootel olevad tellimused ühemõtteliselt 10.12.2019 kirjas. Hageja on varasemas menetluses selgitanud, et ta tühistas 10.12.2019 ühemõtteliselt ülejäänud kuue seadme ootel olevad tellimused. Ei saa olla ka vaidlust, et kostja sellest aru ei saanud, kuivõrd antud avaldusele järgnenud kirjavahetuses kinnitas ettemakse tagastamise kohustust kostja korduvalt. Seega esitas hageja 10.12.2019 ülejäänud kuue seadme n-ö ootel oleva tellimuse tühistamise avalduse ja ka kostja sai aru, et tellimused tühistatakse.
19.Kostja väidab ebaõigesti, nagu oleks hageja ülejäänud kuus seadet tellinud ja tellimuse täitmise üksikasju arutanud. Kostja üritab luua muljet, nagu oleks hageja pärast tellimuse tühistamist tellimuse ikkagi teinud ja väidab, et pooled arutasid tellimuse täitmise üksikasju. Selline väide on aga vale ja seda ei toeta ka ükski menetluses esitatud tõend. Nagu hageja on mitmel korral selgitanud, siis kogu detsember 2019 – mai 2020 kirjavahetus oli suunatud sellele, et hageja nõudis tagasi ettemakse.
20.Eelneva valguses jääb täiesti arusaamatuks kostja väide, nagu oleks hageja ootel olevad tellimused teinud või ei tühistanud neid või nagu oleksid pooled arutanud tellimuste üksikasju. Kostja esitatud väited ja tõendid tellimuse tegemise kohta on valed ja eksitavad. Kostja on esitanud mitu väidet selle kohta, et hageja tegi ootel oleva ülejäänud kuue seadme tellimused, ei tühistanud neid ja et pooled arutasid selle üksikasju. Ükski selline väide ei ole õige ja on kohut eksitavad: a. Esiteks jääb arusaamatuks kostja viide kostja esindaja A T ja hageja esindaja L L suhtlusele 2019. a novembris Dubais. Nagu ülal märgitud, siis hageja ei olnud ootel olevaid tellimusi kunagi varem või hiljem tellinud või kinnitanud ning samuti võis hageja kuni 2019.a lõpuni tellimused tühistada. Samuti ei saanud hageja ja kostja ülejäänud kuue seadme tellimuse üksikasju arutada, kuna tellimusi kunagi ei tehtud. Kostja ei ole ka selgitanud, mis need väidetavad üksikasjad olid, mida Dubais arutati. b. Teiseks on kostja esitanud asjakohatud ja eksitavad kuvatõmmised. Kostja esitas juba 07.08.2020 menetlusdokumendi lisadena kaks kuvatõmmist kuupäevast 09.12.2019 ja ühe kuvatõmmise 27.01.2020 kuupäevast hageja esindaja L Li ja kostja esindaja A T kirjavahetusest, kust peaks justkui nähtuma, et tühistatud tellimused olid jõus. Kostja väidab, nagu oleksid pooled seal arutanud ülejäänud kuue seadme tellimuse üksikasju. Hagejale jääb selline väide jällegi arusaamatuks. Kostja on esitanud kolm suvalist pilti enda prototüüpidest ja üritab kohut eksitada, nagu oleks tegemist tellitud seadmetega, kuigi mitte miski sellele kuvatõmmistes ei viita. Samuti jäävad arusaamatuks kostja väited väidetavale ärisaladusele – hagejale ei ole teada, mida kostja peab enda ärisaladuseks ja kuidas see teda puudutab või kuidas see puudutab antud vaidlust. Kui kostja soovib oma prototüüpide pilte hagejaga jagada, siis viisaka inimesena hageja reageerib sellele. Tegemist ei ole selliste väidetega, mis omaks kuidagi käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. See, kas kostja avaldas hagejale oma ärisaladuse või mitte, ei ole eelduseks ettemakse tagastamiseks. Sellise asjaolu tuvastamine käesolevas kohtumenetluses on seega ebavajalik. Hageja poolt esitatud sõnumitest ei ole võimalik järeldada, et tegemist oleks informatsiooniga „pooleliolevast tellimusest“.
21.Kolmandaks väidab kostja valesti, nagu oleks hageja loonud kostjale 02.01.2020 kirjas mulje, et hageja tellimused on jõus. Kostja väitel pidi selline mulje tekkima järgmisest hageja kirjast:

2-20-10943 Tänan kirja eest ja ma loodan, et naudid pühade aega. Me arutame teie ettepanekut, kuigi tundub et meil ei ole palju valikuid. Teisest küljest, ma ootan huviga Su lubatud xxx analüüsi ja Sinu arvamust ratsaspordi uurimistööde rahastamise kohta. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas sai kostja antud kirjast mõista, et hageja on teinud tellimused või et ta ei tühistanud tellimusi vms. Nagu hageja ülal selgitas, siis tegelikult sellist muljet kunagi kostjal ei tekkinud, kuna nii enne kui pärast antud kirja lubas kostja ettemakse tagastamist. Samuti ei aita n-ö tagantjärele antud kirja tähenduse muutmine, kuna antud kiri ei viita sõnagagi tellimuse tegemisele või tühistamata jätmisele vms. Antud kirjas selgitab hageja, et ta kaalub kostja ettepanekut sõlmida ettemakse tagastamise asemel kompromiss ning et teda huvitab kostja analüüs.

22.Neljandaks väidab kostja valesti, nagu tõendaksid hageja viited kostja toodetele seda, et hageja on ülejäänud kuus seadet tellinud. Kostja väitel viitab hageja kodulehekülg kostja seadmetele ja see tõendab, et hageja tellis ülejäänud kuus seadet. Hagejale jääb arusaamatuks, mille põhjal kostja sellise järelduse teeb. Seega ei ole kostja esitanud ühtegi asjakohast tõendit selle kohta, nagu oleks hageja ülejäänud kuue seadme tellimused teinud/kinnitanud või poleks neid tühistanud. Sellised väited ei ole ka kooskõlas ühegi teise menetluses esitatud tõendiga, mis kõik üheselt kinnitavad ootel tellimuste tegemata/kinnitamata jätmist ja tühistamist. Hageja esitas tellimuse tühistamise avalduse 10.12.2019 ja lükkas kostja kompromissi-ettepaneku tagasi 16.02.2020. Kostja väidab, et hageja esitas tellimuse tühistamise avalduse alles 16.02.2020, st lepingu järgi ei olnud sel hetkel kostjal enam kohustust ettemakset tasuda. Hageja on eelnevalt ja käesolevas menetlusdokumendis selgitanud, et hageja tühistas tellimuse juba 10.12.2019 e-kirjaga. Kuna kostja palus hagejat tellimust mitte tühistada ja pakkus kompromissi-lahendust, tuli hageja kostjale vastu ja kaalus seda. Seejuures ei taganenud hageja enda tühistamise avaldusest ega kinnitanud ootel oleva ülejäänud kuue seadme tellimusi. Pärast kostja pakkumise kaalumist lükkas hageja selle 16.02.2020 tagasi. Hageja hinnangul on kostja käitumine menetluses pahauskne, kuivõrd hageja tuli kostjale vastu ja kaalus tema kompromissi ettepanekut, kuid nüüd üritab kostja kohut eksitada, väites et alles kompromissist keeldumine on tellimustest loobumine. Tegelikkuses ei oma kompromissi kaalumine õiguslikult mingit tähendust – tegemist on kostja pakkumusega edasimüügilepingu ettemakse tagastamise sätte muutmiseks, mille aga hageja tagasi lükkas.
23.Hageja tühistas ootel olevad kuus tellimust õiges vormis. Kostja väitel ei esitanud hageja ülejäänud kuue seadme ootel oleva tellimuse tühistamise avaldust kirjalikus vormis, kuigi pidi seda tegema. Hoolimata sellest, et lepingu järgi tulnuks tellimuse tühistamise avaldus esitada kirjalikus vormis, kohaldub siinkohal VÕS § 13 lg-st 3 tulenev põhimõte. Viidatud norm sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kui lepingupoole põhjendatud usaldust muus kui lepingus ettenähtud vormis tehtud muudatuse kehtivusse rikutakse, siis ei ole lubatud kokkulepitud vorminõude järgimata jätmisele tugineda. Riigikohtu praktika järgi näeb VÕS § 13 lg 3 ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel (RKTKo 2-15-5027, p 12).
24.Esiteks, tulenevalt VÕS § 13 lg 3 põhimõttest ei või kostja tugineda lepingust tulenevale kohustusele tühistada tellimus kirjalikus vormis. Kostja enda käitumisest pärast hageja poolt 10.12.2019 e-kirja saatmist sai ühemõtteliselt järeldada, et kostja aktsepteeris hageja poolset tühistamise taotlust e-kirja vormis. 30.12.2020 e-mailis on kostja esindaja teinud vastuettepaneku pikendada tellimust 12 kuu võrra selle asemel, et kogu tellimus tühistada.14 Seega on kostja aktsepteerinud hageja poolt e-kirja vormis tellimuse tühistamist ja teinud vaid

2-20-10943 ettepaneku, et hageja võiks tellimust mitte tühistada ning pooled võiksid leppida lepingu täitmises teistmoodi, kui algselt lepingus kokku lepiti. Järelikult on kostja ka ise teinud e-kirja teel ettepaneku lepingut muuta, mida kostja poolt käesolevas kohtumenetluses esitatud argumentide järgi ei saaks samuti lubatavaks pidada. Kostja argumendid on selles osas vastuolulised: üheaegselt ei saa olla lubatav kostjale e-kirja vormis lepingu muutmine ja hagejale keelatud tellimuse tühistamine e-kirja vormis. Seega ei või kostja tugineda sellele, nagu oleks hageja tellimuse tühistanud vales vormis ja tellimuse tühistamist e-kirja teel saab VÕS § 13 lg 3 alusel lubatavaks pidada.

25.Teiseks, kui kostja arvates ei olnud üleüldse võimalik e-maili teel tellimust tühistada, ei saanuks ka 16.02.2020 e-kirja käsitada tellimuse tühistamise avaldusena. Hoolimata sellest on kostja ise otsesõnu tunnistanud, et hageja tühistas tellimuse 16.02.2020 e-kirjaga. Seega on „valele vormile“ tuginemine hageja poolt pahatahtlik ja jällegi otsitud põhjus, kuidas oma kohustuse täitmisest kõrvale hiilida. Samuti ei ole ka selline argument VÕS § 13 lg 3 järgi lubatav. Kolmandaks, kostja tuginemine väitele, et hageja tühistas tellimuse vales vormis, on õiguste kuritarvitamine ja VÕS § 6 lg-st 1 tuleneva hea usu põhimõtte rikkumine. Hageja on juba varasemalt rõhutanud ja kordab veel kord, et kostja asus väidetavale valele vorminõude tuginema alles pärast enda lepinguliste esindajate poole pöördumist. Varasemalt ei olnud poolte vahel vaidlust selles, kas hagejal tulnuks tellimuse tühistamise avaldus esitada e-kirja teel või kirjalikult. Kostja poolne käitumine on käsitatav lepingust tulenevate õiguste kuritarvitamisena VÕS § 6 lg 1 mõttes. Õiguste kuritarvitamise instituudiga on hõlmatud muu hulgas ka poole vastuoluline käitumine. Praegusel juhul ei ole kahtlust selles, et kostja on käitunud vastuoluliselt, esmalt aktsepteerides pooltevahelist suhtlust ja lepinguga seonduvate avalduste saatmist e-kirja teel ning seejärel asudes väitma, et lepingu lõpetamisega seonduvad avaldused tulnuks esitada kirjalikus vormis. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda aktsepteeritavaks seda, et hageja tellimuse 10.12.2019 e-kirja teel tühistas.
26.Hageja esitas ootel oleva kuue tellimuse tühistamise avalduse õigesti kostja esindajale. Kostja väitel ei saanud ta ootel oleva kuue tellimuse tühistamise avaldust 10.12.2019 kätte seetõttu, et see saadeti J-P E M Sile (edaspidi JP S) ja mitte näiteks viimase pojast juhatuse liikmele ja lõplikule kasusaajale J-P E Mile (edaspidi JP). Hageja võis saata tühistamise avalduse JP Sile, kuna viimase näol oli tegemist kostja esindajaga. Kostja võib teha tehinguid esindaja kaudu (TsÜS § 115 lg 1). Esindamise näol on tegemist ka tahteavalduste vastuvõtmine, milleks hageja tühistamise avaldus on. Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks (TsÜS § 121 lg 2). Kui esindusõigust on eelviidatus sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma (TsÜS § 121 lg 3). Samuti, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud (TsÜS § 118 lg 2). Antud juhul on täidetud mõlemad eeldused ehk tühistamise avalduse vastu võtnud JP S näol on tegemist kostja ülesandel tema kaupu müüva isikuga (keda loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud kaupade müümisel) ja igal juhul mõjutasid tema avaldused ja käitumine kostjat mõistlikult uskuma, et JP Sile on antud volitus ka ootel oleva kuue tellimuse tühistamise avalduse vastuvõtmiseks, ning hageja talus seda. Hageja on varasemalt juba selgitanud, et JP S esindusele viitavad kõik asjaolud – hageja ei hakka enda seisukohti kordama ja viitab neile uuesti kokkuvõtlikult.
27.Esiteks, kostja tunnistas 10.12.2019 avalduse kehtivust kuni kohtumenetluseni. Kostja tunnistas JP Si poolt vastuvõetud 10.12.2019 tühistamisavalduse kehtivust ehk ka viimase volitust antud tahteavaldus vastu võtta perioodil 10.12.2019 kuni 01.05.2020. Alles viie kuu

2-20-10943 möödumisel ehk 01.05.2020 kirjas asusid kostja lepingulised esindajad väitma, et JP S ei olekski tohtinud antud tahteavaldust vastu võtta. Seejuures ei vaidlustanud seda kostja ise enda 30.12.2019, 30.01.2019, 24.02.2020, 17.03.2020 kirjades hagejale. Viimane viitab, et antud vastuväide on esitatud üksnes selleks, et ettemakse tagastamise kohustusest üritada vabaneda. Teiseks, kostja tunnistab ise JP Si pädevust kostja nimel tahteavaldusi vastu võtma. Kostja väitel sai ta tühistamise avalduse kätte kostja 16.02.2020 kirjas, mis oli samuti adresseeritud JP Sile: hageja andis teada selgelt, arusaadavalt ja üheselt tellimuse tühistamise soovist alles 16.02.202017 ja Hageja teavitas tellimuse tühistamisest alles 16.02.2020. Hageja teavitas tellimuse tühistamisest alles 16.02.2020. Erinevate arutelude tulemusena teavitas hageja alles 16.02.2020 kostja müügikonsultanti J-P E. M Sr.’it (kuid mitte kostja juhatuse liikmeid, kellega oli hageja edasimüügilepingu sõlminud) /../. Seega tunnistab kostja ise, et JP S võis kostja nimel ootel oleva tellimuse tühistamise avalduse vastu võtta.

28.Kolmandaks tunnistab kostja JP Si õigust pidada tellimuste osas kompromissi-läbirääkimisi. Nagu hageja on menetluses selgitanud, siis pärast 10.12.2019 tühistamise avalduse kätte saamist pidas JP S kostja nimel läbirääkimisi, tehes hagejale ettepaneku mitte ootel olevaid tellimusi tühistada ja muuta tellimuste tingimusi. Seega eitab kostja nüüd JP Si pädevust 10.12.2019 tühistamise avalduse vastuvõtmise õigust, kuid jaatab sellele vahetult järgnenud kirjavahetuse toimumist kostja nimel. Seega tunnistab kostja JP Si esindust vastavalt sellele, kuidas kostja argumentatsioonile tundub kasulik. Kostja selline lähenemine on vastuoluline, kuna JP S ei saa samas küsimuses korraga kostjat esindada ja mitte esindada. Neljandaks tunnistab kostja ka ise, et JP S on kostja töölepinguline esindaja. Viimane esindas kostjat nii edasimüügilepingu sõlmimisel, selle täitmisel kui ka hageja 10.12.2019 avaldusele eelnenud ja järgnenud kirjavahetuses. Viiendaks ei ole kostja kunagi vaidlustanud JP Si esindust, vaid on vastupidiselt seda talunud, mis kinnitab, et see ongi olnud kostja tahe ja eesmärk. Nii talus kostja enda esindust JP Si poolt nii edasimüügilepingu sõlmimisel kui ka täitmisel ning ka tellimuse tühistamisel. Näiteks vastas JP S kostja nimel hageja 10.12.2019 avaldusele 30.12.2019, kusjuures antud e-kirja CC adressaadireal oli ka kostja juhatuse liige JP ehk kostja juhatuse liige. Ka terves järgnevas kirjavahetuses perioodil esindas kostjat JP S, kusjuures kõikide kirjade adressaat oli ka kostja juhatuse liige JP. Kostja juhatuse liige JP ei märkinud kordagi, et tema isal JP Sil ei ole õigust hagejaga suhelda või et keegi teine peaks seda tegema. Isegi kui JP Sil ei oleks olnud õigust tühistamise avaldust vastu võtta, sai kostja seda läbi JP isiku teada hiljemalt 30.12.2019, kuna JP vastas hageja 10.12.2019 tellimuse tühistamise kirjale 30.12.2019, mille CC-s oli ka JP J. Seega isegi kui JP S ei oleks kostjat esindanud (mida ta ilmselgelt tegi), sai kostja juhatuse liige JP tellimuse tühistamisest teada hiljemalt 30.12.2019.
29.Kostja heidab hagejale ette enda õiguste kaitsmist kohtus, seejuures esialgu pankrotiavalduste esitamist. Sellised etteheiteid jäävad arusaamatuks, eelkõige kuna on otseselt seotud kostja enda vastuolulise käitumisega. Nagu hageja on varasemalt menetluses selgitanud, siis pärast ootel olevate tellimuste tühistamist tunnistas kostja kohustust ettemakse tagastada. Kostja aga ei teinud seda ja põhjendas seda kehva majandusliku olukorraga, viidates esialgu üldistele raskustele ja seejärel koroonaviirusest tulenevatele majanduslikele raskustele. Kuna kostja ise tunnistas majanduslikke raskusi ja hagejale ettemakset ei tagastanud, esitaski hageja loogilise sammuna pankrotiavalduse. Seejuures ei olnud kostjal realiseeritavat vara ning kuna edasimüügilepingu kohaselt vastutasid kostja osanikud kostjaga solidaarselt (kellel samuti realiseeritavat vara polnud), esitas hageja nende kõigi vastu pankrotiavalduse. Pärast pankrotiavalduste esitamist asus kostja hagejale üllatuslikult väitma, et kostja majanduslik olukord on hoopis väga hea ning ei esine kostja pankroti väljakuulutamise aluseid. Eelnevast tulenevalt valetas kostja kas kohtueelselt (majanduslik seis on kehv ja ettemakset ei saa tagastada) või kohtumenetluses (majanduslik seis on väga hea). Seega on kostja käitumine olnud algusest peale vastuoluline ja kostja enda käitumine on põhjustanud selle, et tema vastu

2-20-10943 esitada esialgu pankrotiavaldus ja hiljem hagi.

30.Kostja taotleb ebaõigesti hagi läbi vaatamata jätmist. Hageja vaidles antud taotlusele vastu juba 27.08.2020. PankrS § 43 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus ka seetõttu, et antud säte kohaldub üksnes juhul, kui välja on kuulutatud võlgniku pankrot ja kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Selliseid asjaolusid ei esinenud varem ega ei esine täna. Vastupidi, tänaseks on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrus, millega jäeti kostja pankrot välja kuulutamata (jõustus 24.09.2020) (tsiviilasi nr 2-20-7339). Seega puudub alus jätta hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 alusel. Kostja väitel tuleb jätta hagi ka TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata perspektiivituse tõttu, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, sest hageja on minetanud oma õiguse ning jätnud kostjale mulje, et seadmete tellimus on ikka jõus. Kostja tõlgendab seadust valesti. Nimelt on TsMS § 423 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmise eelduseks nõude rahuldamise teoreetiline võimatus, mis tähendab, et õiguslikult ei oleks sellistel asjaoludel (eeldades nende õigsust) võimalik sellist nõuet rahuldada. Kostja välja toodud asjaoludel ei saa kõnealuse paragrahvi kohaldada, kuivõrd eeldades hageja faktiliste asjaolude õigsust, on hagi õiguslikult võimalik rahuldada. Kostja üritab käesoleva taotlusega vältida vaidlusaluste faktiliste asjaolude selgitamist.
31.Puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Kostja väitel ei allu asi Eesti kohtule, kuna asja on võimalik arutada ka Soomes. Samuti ei saa kostja väitel kohaldada Eesti õigust. Selline seisukoht on vale. Esiteks on Eesti kohtul pädevus antud asja arutada. Brüssel I määruse artikkel 4(1) kohaselt tuleb hagi esitada selle liikmesriigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht. Puudub vaidlus, et kostja näol on tegemist Eesti äriühinguga. Arusaamatuks jääb kostja viide, nagu välistaks valikuline kohtualluvus hagi esitamise Eesti kohtusse – valikulise kohtualluvuse mõtteks ongi valik ehk isik ise valib, missugusesse kohtusse ta hagi esitab. Antud juhul on hagi õigesti Eesti kohtusse esitatud. Teiseks, vaidluses kohaldub Eesti õigus. Nimelt sätestab Rooma I määruse art 4 lit a, et kui pooled ei ole lepingu suhtes kohaldatavat õigust valinud, on kauba müümise leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht (Rooma I määruse art 4 lit a). Kuivõrd kostja kui müüja harilik viibimiskoht on Eestis, kohaldub lepingule Eesti õigus. Seega kohaldub antud vaidlusele ka Eesti õigus. Eelnevast tulenevalt puudub alus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Lisaks puudub alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel (kohus ei ole pädev asja lahendama) ka seetõttu, et kohalduva õiguse küsimus seda ei võimalda. Õiguskirjanduse järgi loetakse TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata jätmise aluseks eelkõige seda, kui asja peab lahendama halduskohus. Eelnevast tulenevalt puudub igal juhul alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

32.Kostja vaidles 08.10.2020 vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata või hagi läbivaatamisel jätta hagi rahuldamata.
33.Hageja selgituste kohaselt on tema nõue kostja vastu väidetavalt tekkinud hageja ja kostja vahel 11.03.2019 sõlmitud ainuõigusliku edasimüügilepingust (ingl Exclusive Distribution Agreement). Edasimüügilepingu kohaselt pidi hageja kokku soetama kaheksa krüoteraapia seadet1 (kaks seadet koheselt edasimüügilepingu sõlmimise järgselt ning kuus seadet ajaliselt hiljem). Samuti tagati edasimüügilepinguga hagejale eksklusiivne krüoteraapia seadmete turustus- ja edasimüügiõigus. Hageja soetas kaks seadet, sai need kätte ning tellis ka järgmised kuus seadet. Kuue seadme soetamisega seonduvalt pidi hageja tasuma kostjale kontole

2-20-10943 deposiidimakse summas 80 000 eurot, mille hageja tasus. Deposiidimakse oli vajalik selleks, et kostja saaks teha algust hagejale seadmete valmistamisega, mida kostja ka tegi. Seadmete valmistamise protsessist vahetasid hageja ja kostja esindajad ka mitmeid sõnumeid nii detsembris 2019 kui ka jaanuaris 2020 (vt nt kostja 07.08.2020 määruskaebuse lisa 1). Edasimüügilepingu kohaselt pidi hageja tegema teavituse deposiidimakse tagastamisest pärast 2019. a septembrit, kuid kindlasti enne 2019. a lõppu (vt hagi lisa 1, lk 2, p II.B.).

34.Hageja andis sisse tellimuse täiendava kuue krüoteraapia seadme soetamiseks. Hageja väidab oma 27.08.2020 menetlusdokumendi p-s 2.2.c., et „kuna hageja ei olnud ülejäänud 6 seadet tellinud, ei pidanud kostja ka tegema ühtegi kulutust tellimata seadmete tootmiseks“. See seisukoht on ekslik. Esiteks tasus hageja kuue täiendava seadme soetamise eest ettemaksu 80 000 eurot – ainuüksi ettemaksu tasumine tõendab kuue seadme tellimist hageja poolt nii nagu pooled ka edasimüügilepingu p-s II.B. kokku leppisid. Teiseks jääb mõistmatuks hageja käitumine, et kui hageja väitel ta pole kunagi üldse täiendavat kuute seadet tellinud, siis millise tellimuse tühistamise üle hageja üldse vaidleb antud asjas? Kuna hageja väidab, et ta on täiendava kuue seadme tellimuse justkui tühistanud nõuetekohaselt, siis järelikult tunnistab hageja sellega ka seadmete tellimist. Seega puudub tõsiseltvõetav vaidlus selles, kas hageja üldse oli tellinud kuus täiendavat seadet. Hageja tellis seadmed ega tühistanud tellimust nõuetekohaselt. Sestap on hagejal kostja poolt valmis ehitatud seadmete vastuvõtmise kohustus kostja Soome tehases (millele on kostja korduvalt hageja tähelepanu juhtinud) ning tellitud seadmete eest tasumise kohustus (vt kostja 07.08.2020 määruskaebuse lisa 2 – arve nr 19127).
35.Ka esimesele kahele seadmele organiseeris hageja transpordi ise Soomest Dubaisse. Hageja ei tühistanud oma tellimust 10.12.2019 ning hageja käitumine detsembris 2019 ja 2020. a alguses ei jätnud kahtlustki selles, et hageja soovib soetada ka täiendavat kuute seadet. Eksitav on hageja väide hagi p-s 1.4 ja hageja 27.08.2020 menetlusdokumendi p-s 1.2, et hageja tegi kostjale nõuetekohase ja tähtaegse teavituse tellimuse tühistamisest 10.12.2019. Tegelikult nähtub tõenditest selgelt, et 2019. a lõpus ja 2020. a alguses vahetasid hageja ja kostja poolelt töölepinguline müügikonsultant J-P E. M Sr. e-kirju, kas ja kuidas võiks/saaks hageja tellimust edasimüügilepingu alusel muuta (mitu seadet tellida, kas pikendada tellimuse eest tasumise tähtaega jne). Sealjuures oli kostja juba teinud algust hageja tellimuse täitmisega – vt hagi lisa 5, lk 9 „[t]he frames and structures have all been made and main components bought and paid for“. Nii näiteks viibisid kostja juhatuse liige A T ja hageja esindaja L J novembris 2019 koos Dubais, kus suheldi omavahel igapäevaselt hageja tellimusest, täpsemalt arutati tulevaste hageja toodete tellimusi, uuendusi ja kliinilisi uuringuid jne ning kordagi ei andnud hageja märku, et sooviks tellimust tühistada. Samuti suhtles kostja juhatuse liige A T hageja esindaja L J’iga 09.12.2019, millest järeldas kostja selgelt, et hageja tellimus kuue seadme soetamiseks on jõus. Hageja ei näidanud välja ühtegi indikatsiooni sellest, et hageja võiks tahta tellimust tühistada (vt vahetatud sõnumeid kostja 07.08.2020 määruskaebuse lisast 1, vt sh ka eestikeelset tõlget), kuna hageja kiitis nii detsembris 2019 kui ka jaanuaris 2020 heaks kostja edastatud pildid ja info pooleliolevast tellimusest. Hageja on alles nüüd tagantjärele hakanud väitma, et detsembris 2019 ja 2020. a alguses räägiti kostja juhatuse liikme A Tga hoopis mingitest muudest kostja seadmete prototüüpidest (vt hageja 27.08.2020 menetlusdokumendi p 2.6). See väide on täielikult vale. Kostja edastas hagejale pildid ja selgituse hageja tellitud kaubast SMS-ide teel, et hageja oleks kursis poolelioleva tööga.
36.Ka 2020. a alguses jätkus poolte vahel e-kirjavahetus hageja tellimuse sisu ja mahu üle. Nii näiteks kirjutas hageja kostja müügikonsultandile kuupäeval 02.01.2020 „[t]hank you for your email and hope you are enjoying the festive season. We’ll discuss your proposal /.../. On the ohter hand, I’m eager to see your promised case-study of Finnair and get your point on funding equestrian research papers.“ (vt hagi lisa 5, lk 8). Seega isegi kuupäeval 02.01.2020 jättis

2-20-10943 hageja kostjale mulje, et hageja tellimus on jõus ning hagejal on soov edasimüügilepingut nõuetekohaselt täita. Lisaks vahetasid 27.01.2020 taaskord hageja esindaja L J ning kostja juhatuse liige A T sõnumeid, milles hageja jättis üheselt mulje, et hageja soovib kostja poolt tellimuse täitmist ehk hagejale seadmete valmistamist (vt kostja 07.08.2020 määruskaebuse lisa 1 koos tõlkega). Juhul kui hageja vaidleb sellele vastu, kaalub kostja tunnistaja ja/või poole esindaja vande all ülekuulamise taotluse esitamist. Jääb mõistmatuks, miks peaks kostja oma kliendile saatma niisama sõnumiga ärisaladusega kaetud infot (st infot eksklusiivse toote ehk seadme tehnilisest küljest, toote väljanägemisest, toote mingist innovaatilisest lahendusest jne). Kostja suhtleb enda klientidega sellisel viisil ja avatuse astmega oma eksklusiivsete toodete osas üksnes siis, kui klient (ehk antud juhul hageja) on toodete tellija ja ärisaladusega kaetud tooted saadetakse lõppastmes kliendile ehk antud juhul hagejale. Kostjal puudub igasugune huvi anda suvalistele isikutele välja infot enda ärisaladuse ja eksklusiivsete toodete osas, kui tegemist ei ole toote soetajaga – selline käitumine oleks ju kostjat selgelt kahjustav, sest kostja riskib sellisel juhul sellega, et kostja ärisaladusega kaetud infot kasutatakse lubamatult ära, tooteid kopeeritakse ning kostja välja mõeldud innovaatilisi lahendusi kasutatakse ära. Tagantjärele vaadates jääb kostjale mulje, et tõenäoliselt see oligi hageja eesmärk – teeselda, et hageja soovib täiendavaid tooteid soetada ning seeläbi saada ligipääs hoopis kostja ärisaladusega kaetud infole ja seejärel kasutada saadud infot hageja kasuks ära. Hageja sellisele plaanile viitab ka asjaolu, et kuigi hageja ise väidab, et tal puuduvad igasugused kohustused kostja ees (sh on hageja asunud kostjale väitma, et hageja ja kostjavaheline leping on sootuks ka lõppenud), siis sellest hoolimata reklaamib hageja end kostja toodetega tänaseni (Lisad 1-4). Kui hageja eesmärk ei olnud olnud nagu kirjeldatud, siis miks muidu pidi hageja niivõrd silmakirjalikul viisil käituma nagu hageja seda tänaseks teinud on. Eelnevate asjaolude valguses oli kostja jaoks selge ja üheselt mõistetav, et hageja soovib tellimust saada kuuele seadmele ning kostja jätkas seetõttu hageja tellimuse täitmist ka jaanuaris 2020.

37.Hageja teavitas tellimuse tühistamisest alles 16.02.2020. Erinevate arutelude tulemusena teavitas hageja alles 16.02.2020 kostja müügikonsultanti J-P E. M Sr.’it (kuid mitte kostja juhatuse liikmeid, kellega oli hageja edasimüügilepingu sõlminud), et hageja on pidanud sisemiselt nõu edasimüügilepingu osas, kaalunud erinevaid variante, ent on paraku sunnitud deposiidimakse tagasi nõudma (vt hagi lisa 5, lk 3 - hageja esindaja L L’i 16.02.2020 e-kiri). Hageja tellimuse tühistamise teavitus oli lisaks hilinemisele tehtud ka ekslikule adressaadile ja vales vormis. Selguse huvides olgu mainitud, et kostja juhatuse liige J-P E M ning kostja müügikonsultant J-P E. M Sr. ei ole samad isikud. Tegemist on isa ja pojaga (J-P E M on poeg ja kostja juhatuse liige ning J P E. M Sr. on isa ja kostjapoolne müügikonsultant). J-P E M’i kui kostja juhatuse liikmega ei ole hageja kunagi deposiidimakse 80 000 eurot tagastamise osas suhelnud; samuti ei ole hageja kunagi kostja teiste juhatuse liikmetega rääkinud tellimuse tühistamisest. On elementaarne, et kui kostja juhatuse liige J-P E M lisati esmakordselt hageja ja kostja vahelisse kirjavahetusse alles 30.12.2019 (st kostja juhatuse liige J-P M E lisati ekirja koopiareale), siis esiteks koopiareal olevad isikud eeldavad, et e-kiri ei ole neile tegelemiseks edastatud ning teiseks ei tulene kuskilt eeldust, et koopiareale lisatud isik loeb kogu pika eelneva kirjavahetuse samuti läbi (mis eelneb kirjale, mille koopiareal isik oli).
38.Pealegi oli 30.12.2019 e-kirja sisu oli üksnes see, kuidas tehniliselt edasi liikuda hageja kuue seadme tellimusega. Sellest sai kostja juhatuse liikmele jääda vaid ja ainult mulje, et hageja tellimus kuue seadme osas on jõus. Nagu eelnevast nähtub, jättis hageja pidevalt ka kostjale mulje, et hageja tellimus kuue seadme osas on jõus. Sealjuures tuleb arvestada sellega, et müügikonsultant J-P E. M Sr. ei ole kostja juhtorgani liige ega ka omanik – J-P. E. M Sr.’il oli töötajana õigus üksnes tellimuse tehniliste küsimustega tegeleda. Kuna hageja sõlmis lepingu kostjaga viisil, et kostja poolt kirjutas lepingule alla juhatuse liige J-P E M, siis ka tellimuse tühistamine kirjalikus vormis (edasimüügilepingu p II.B ja ka TsÜS § 79 lg 1 – „kirjaliku

2-20-10943 vorminõude täitmiseks peab olema avaldus olema poole poolt allkirjastatud“) oleks pidanud olema edastatud kostja esindusõiguslikule isikule, st juhatusele. Hageja ei ole aga kunagi teavitanud kostja juhatuse liikmeid kirjalikult allkirjastatud viisil (nagu ka edasimüügileping sõlmiti) kuue seadme tellimuse tühistamisest ning deposiidimakse tagasi saamise soovist – müügikonsultandiga e-kirjade vahetamine ei ole kostja nõuetekohane teavitamise adressaat ega vorm edasimüügilepingu p II.B ja TsÜS § 79 lg 1 mõttes. Seetõttu jäävad mõistmatuks hageja väited selles osas, et hageja justkui oleks detsembris 2019 soovinud deposiidimakse tagastamist. Tegelikkuses see nii ei olnud, vaid hageja pidas veel 2020. a alguses kirjavahetust oma tellimuse mahu osas ning jagas kostja juhatuse liikmele kiitusi seni tehtud töö eest. Kostja meelest on äärmiselt kummaline, et kui hageja soov kuue seadme tellimust tühistada oli siiras ja hageja tegelik soov, siis miks ei suhelnud hageja 2019. a lõpus ega 2020. a alguses kordagi otse kostja juhtorgani liikmetega tellimuse tühistamise soovist, vaid vastupidi – hageja käitus silmakirjalikult ja jättis kostja juhatuse liikmed teadmisesse, et hageja tellimus kuue täiendava toote osas on täies mahus jõus. Kui hagejal oli plaan nt kuus täiendavat seadet kallimalt kellelegi edasi müüa, selle pealt vaheltkasu teenida ning see hageja üllatuseks äkitselt ei realiseerunud 2020. a alguses (mistõttu oli hageja sunnitud 2020. a alguses proovima tellimust tühistada), siis see on hageja enda äririsk, mida kostja end kanda võtta ei saa. Pooled leppisid kokku täiendava kuue seadme soetamises ja tellimuse tühistamise reeglites, hageja käitus 2019. a lõpus ja 2020. a alguses silmakirjalikult ja jättis mulje, et hageja tellimus on täielikult jõus – seetõttu ei kuulu tasutud ettemaks 80 000 eurot hagejale tagastamisele, hagejal tuleb tellitud tooted vastu võtta ja nende eest kokkulepitud tasu maksta. Hageja ei ole kostjale arvet seni tasunud ning proovib ilmselt oma lepingulise kohustuse täitmist (st raha tasumist ja seadmete vastuvõtmist) erinevate menetlustega vältida.

39.Kokkuvõtteks on hageja kohut eksitanud asjaolude kirjeldamisel, rikkunud pahatahtlikult edasimüügilepingust tuleneva raha tasumise ja seadmete vastuvõtmise kohustust ning esitanud alusetu deposiidimakse tagastamise nõude kostja (ja ka kostjaga seotud ülejäänud kolme isiku) vastu. Kostja peab vajalikuks meenutada, et lisaks käesolevale hagimenetlusele esitas hageja kokku ka neli pankrotiavaldust täpselt sama 80 000-eurose nõude osas (kolm avaldust Harju Maakohtusse kostja, kostja juhatuse liikme J-P E M’i ja kostja ühe aktsionäri KVC Finance OÜ vastu ning ühe Soome kohtusse kostja tütarühingu Cryotech Finland Oy vastu). Seega on hageja valinud raha saamiseks nn „erinevate menetlustega terroriseerimise meetodi“, lootes sundida seeläbi sisuliselt ükskõik keda hagejale alusetult raha tasuma. Samuti teeb kostjat murelikult asjaolu, et hageja näib olevat selge äritegevuseta UAE, Dubai äriühing (mille kohta ei leia otsingumootorit Google kasutades mingisugust infot), kes ei näi valivat menetlustaktika osas vahendeid ning kellelt ei ole ilmselgelt võimalik saada kostja kasuks pankrotimenetluses välja mõistetud menetluskulusid hüvitatud. Kostja hinnangul tuleb jätta hagi mh perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, läbivaatamisel rahuldamata.
40.Kostja leiab, et esinevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Esiteks näeb PankrS § 43 lg 2 ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kostja suhtes esitatud pankrotiavalduse tsiviilasjas (2-20-7339) on hageja esitanud määruskaebuse, sest ei nõustunud maakohtuga selles, et puuduvad alused kostjale ajutise pankrotihalduri nimetamiseks ja pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks. Seega on tegemist olukorraga, kus (i) ei ole kostja suhtes pankrotti välja kuulutatud, ent menetluses ei ole ka jõustunud lõpplahendit pankrotimenetluse lõpetamise osas, sest hageja on maakohtu määruse pankrotiasjas edasi kaevanud; ning (ii) käesolevas hagimenetluses ei ole hageja nõude osas veel ükski kohtuaste otsust teinud. Seega esineb alus hageja hagi läbi vaatamata jätmiseks PankrS § 43 lg 2 alusel. Teiseks on hageja hagi perspektiivitu. TsMS § 423 lg-st 2 tuleneb, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

2-20-10943 faktiliste väidete õigsust (punkt 1); või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (punkt 2). Kostja on eelnevalt selgitanud, et hageja on minetanud oma õiguse deposiidimakse tagastamist nõuda, sest (i) kostjal oli edasimüügilepingu alusel kohustus teavitada deposiidimakse tagastamisest vahemikus september 2019 kuni 2019. a lõpp; (ii) seevastu aga hageja ja kostjad pidasid hageja tellimuse üle kirjavahetust ja suhtlust ka veel 2020. a alguses; (iii) hageja jättis kostjale ka 2020. a alguses selgelt mulje, et hageja tellimus seadmete tellimiseks on endiselt jõus ning kostjal lasub kohustus hagejale seadmed valmistada; (iv) kostja oli 2019. a lõpus ja 2020. a alguses teinud juba olulisi kulutusi hageja tellimuse täitmiseks; (v) hageja andis teada selgelt, arusaadavalt ja üheselt tellimuse tühistamise soovist alles 16.02.2020; (vi) hageja ei ole kunagi teavitanud kostja juhatuse liikmeid kirjalikult tellimuse tühistamise soovist (mida nõudis edasimüügilepingu p II.B) (sealjuures nt TsÜS § 79 lg 1 järgi peab kirjaliku vorminõude täitmiseks olema avaldus olema poole poolt allkirjastatud). Seega on hageja oma nõude minetanud, nõudel puudub igasugune õiguslik alus ning on seetõttu perspektiivitu (st hageja õiguste rikkumine ei ole esitatud asjaolude pinnalt võimalik ja/või hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki võimalik saavutada). Selline hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

41.Kolmandaks saab jaatada kohtualluvust muul kohtul (nt Soome kohtul) ning hagi saaks jätta läbi vaatamata nt ka TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Nii näiteks tuleneb TsMS §-st 89, et lepingust tuleneva hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi (antud juhul toimus esimese kahe seadme hagejale üleandmine Soomes). Sama põhimõte tuleneb ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse7 art 7 lg-st 1b). Lisaks näib, et antud vaidluses ei kohalduks Eesti õigus. Nimelt näeb Rooma I määruse8 art 4 lg (1)f) ette, et valiku puudumisel on kohaldatav õigus turustuslepingu puhul selle riigi õigus, kus on turustaja (edasimüügilepingu järgi on hageja defineeritud kui „turustaja“ ehk ingl „Distributor“ (vt hagi lisa 1, lk 1)) harilik viibimiskoht. Seega juhul kui maakohus leiab, et asi allub eranditult Eesti kohtule ning puuduvad muud alused hagi läbi vaatamata jätmiseks, tuleb pooltel tõenäoliselt vaidlus lahendada muu õiguse järgi, milleks ei ole Eesti õigus.

VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

42.Kostja esitas 15.12.2020 vastuhagi, milles palub mõista La Campana General Trading LLC’lt Cryotech Nordic AS-i kasuks välja põhinõue 235 000 eurot. Samuti palub kostja mõista La Campana General Trading LLC’lt Cryotech Nordic AS-i kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis alates 20.06.2020 kuni hagi esitamiseni summas 9194,54 eurot ning edasiulatuva viivise. Kostja palub viivise välja mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja jääb asjaolude ja oma seisukohtade osas kostja varasemates sisulistes menetlusdokumentides väljendatu juurde ning palub maakohtul nendega vastuhagi menetledes arvestada (st kostja 07.08.2020 määruskaebus ja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks; kostja 08.10.2020 vastus hagile). Kokkuvõtvalt seisneb kostja vastuhagi hageja suhtes järgnevas.
43.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 11.03.2019 ainuõigusliku edasimüügilepingu (ingl Exclusive Distribution Agreement) (vt hagi lisa 1). Edasimüügilepingu kohaselt pidi hageja kokku soetama kaheksa (8) krüoteraapia seadet (kaks (2) seadet koheselt edasimüügilepingu sõlmimise järgselt ning kuus (6) seadet ajaliselt hiljem). Samuti tagati edasimüügilepinguga hagejale eksklusiivne krüoteraapia seadmete turustus- ja edasimüügiõigus. Kahe esimese seadme kättesaamist pidi algselt organiseerima hageja ise, kuid lõpuks kostja abistas hagejat seadmete tarnimisel.

2-20-10943

44.Täiendava kuue (6) seadme soetamisega seonduvalt pidi hageja tasuma kostjale kontole deposiidimakse summas 80 000 eurot, mille hageja kostjale ka tasus. Deposiidimakse oli vajalik selleks, et kostja saaks teha algust hagejale seadmete valmistamisega. Võttes arvesse, et tegemist on väga kallite seadmetega (ühe seadme hind on 105 000 eurot ning seega kuue seadme hind kokku 630 000 eurot), oli deposiidimakse mõeldud selleks, et hageja tellimuse täitmiseks tehtud kulutused saaksid kostjal mõistlikult kaetud. Edasimüügilepingu kohaselt pidi hageja tegema teavituse deposiidimakse tagastamisest pärast 2019. a septembrit, kuid kindlasti enne 2019. a lõppu (vt hagi lisa 1, lk 2, p II.B.). 13.08.2019 toimus hageja ja kostja vahel WhatsApp rakenduse vahendusel konverentskõne (osalesid mh hageja esindaja L J ning kostja esindajatest juhatuse liikmed A T ja J-P E M), kus hageja väljendas kostjale selgelt, et täiendava tellimuse osas peavad vähemalt kaks seadet kuuest kindlasti valmis olema enne 2019. a lõppu ning ülejäänu lükkub tulevikku.
45.Lisaks viibisid kostja juhatuse liige A T ja kostja nõukogu esimees J T Y novembris 2019 Dubais ning suhtlesid samal ajal hageja esindaja L J’iga, kes kordagi ei maininud hageja tellimuse tühistamise soovist. Vastupidi, novembris 2019 arutati hagejaga tulevaste kabiinide tellimusi, uuendusi ja kliinilisi uuringuid; kordagi ei tõusnud teemaks hageja väidetav soov tellimus tühistada. Samuti suhtles kostja juhatuse liige A T hageja esindaja L J’iga nii detsembris 2019 kui ka jaanuaris 2020 WhatsApp rakenduse vahendusel, millest järeldas kostja selgelt, et hageja tellimus kuue seadme soetamiseks on probleemideta jõus (vt vestluse osas kuvatõmmiseid, mis on esitatud kostja 07.08.2020 menetlusdokumendi lisas 1, koos tõlkega). Sõnumite vahetus käsitles edasimüügilepingu alusel hageja tellitud täiendavaid seadmeid. Nii nt saatis kostja hagejale detsembris 2019 ja jaanuaris 2020 pilte ja infot edasimüügilepingu alusel hagejale valmivatest seadmetest ning hageja kiitis kõik saadud info heaks (tegemist on kostja juhatuse liikme A T kuvatõmmistega oma telefonivestlusest hagejaga). Ka siis ei näidanud hageja vestluste ajal kostjale välja ühtegi indikatsiooni sellest, et hageja võiks tahta oma tellimust kuue täiendava seadme osas tühistada.
46.Seega tegi hageja endast kõik oleneva, et jätta mulje, et hageja tellimus kuue täiendava seadme osas on jõus ning et kostjal tuleb tellimus nõuetekohaselt täita, sealjuures kuuest seadmest paar esimest seadet tuli kostjal hageja palvel valmis saada 2019. a lõpuks. Alles 16.02.2020 jõudis hageja lõpuks selgusele, et ta soovib täiendavat tellimust tühistada, mis aga ei olnud kooskõlas edasimüügilepingu p-st II.B tuleneva kostjat teavitamise tähtajaga (vt selles osas täiendavalt kostja 07.08.2020 menetlusdokumendi punkte 2-6 ning kostja 08.10.2020 menetlusdokumendi punkte 7-10).
47.12.06.2020 esitas kostja hagejale arve nr 19127 summas 275 000 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 19.06.2020 (arve on kohtule tõendina esitatud kostja 07.08.2020 menetlusdokumendi lisana 2). Tegemist oli arvega hageja tellimuse kolme esimese täiendava seadme eest, millest oli maha lahutatud 1⁄2 hageja tasutud ettemaksust (st (3 x 105 000) – (80 000 / 2) = 275 000 eurot). Hageja ei ole arvet tasunud ning selle asemel algatas mitmeid pankrotimenetlusi nii kostja kui ka kostjaga seotud isikute suhtes Eestis ja Soomes eesmärgiga survestada kostjat hagejale ettemaksu 80 000 eurot tagastama. 02.10.2020 saatis kostja hagejale nõudekirja, milles palus taaskord võlgu oleva arve nr 19127 tasumist. Samuti selgitas kostja, et juhul kui arve ei ole hiljemalt 02.11.2020 kuupäevaks kostjale tasutud, loeb kostja pooltevahelise lepingu lõppenuks osas, mis puudutab viimase kolme seadme hagejale valmistamist. Kuivõrd hageja on siiani rikkumises võlgnetava arve tasumisega, ei näinud kostja võimalust jätkata edasimüügilepingu täitmisega järelejäänud osas nii, et see ei tekitaks kostjale täiendavat kahju (st et kostja ehitab hagejale täiendavad kolm seadet valmis, kuid hageja jätab ka nende eest tasumata). Edasimüügilepingu p VI.C.1 kohaselt tuleb kostjal teavitada hagejat hagejapoolsest rikkumisest kirjalikult ning anda rikkumise kõrvaldamiseks aega 30 päeva, pärast mida võib kostja kõrvaldamata rikkumise järgselt lepingu lõpetada. Kuna hageja võlgnevust ei tasunud

2-20-10943 ka pärast nõudekirja saamist, loeb kostja pooltevahelise edasimüügilepingu lõppenuks alates 03.11.2020 viimase järelejäänud kolme (3) seadme valmistamise ja müümise osas. Kostja rõhutab, et ei soovinud endale täiendavat kulu rohkem tekitada, sest oli näha, et kuna edasimüügilepingu alusel tehtud täiendava tellimuse esimese kolme seadme eest hageja tasuda ei kavatse, siis ilmselt ei kavatse hageja seda teha ka järelejäänud kolme viimase seadme osas. Seega andis hageja käitumine kostjale alust arvata, et hageja ei kavatse tasuda ka viimaste ülejäänud kolme seadme eest.

48.Seega on pooltevaheline edasimüügileping 03.11.2020 seisuga lõppenud osas, mis puudutab täiendava tellimuse viimase kolme seadme hagejale valmistamist. Lepingu alusel valmistatud täiendava tellimuse kolm esimest seadet on kostja poolt hagejale valmistatud, seadmed on valmis ning ootel, et hageja võtaks seadmed kostja tehasest vastu. Samuti tuleb hagejal kolme esimese seadme eest kostjale tasuda arve nr 19127 summas 235 000 eurot. Kuivõrd hageja oli kostjale juba 80 000 eurot ettemaksu tasunud ning ühe seadme hind on 105 000 eurot, on hageja põhivõlgnevus kostja ees seega (3 x 105 000) – 80 000 = 235 000 eurot. Kostja väljastas hagejale arve nr 19127 teadmises, et leping poolte vahel kehtib, hageja tellimus kuue seadme osas on jõus ning kostjal tuleb seega ka viimased kolm seadet hagejale toota. Kuna aga võlgnevust ei ole hageja kostjale siiani tasunud, otsustas kostja lepingu järelejäänud kolme viimase seadme valmistamise osas lõpetada.
49.Hagejale esitatud arve nr 19127 maksetähtaeg oli 19.06.2020. Seega muutus arve nr 19127 sissenõutavaks 20.06.2020, alates millest tuleb viivise arvestust lugeda 8% aastas (VÕS § 113 lg 1). Seega alates 20.06.2020 kuni hagi esitamiseni on põhinõudelt 235 000 eurot viivis 9194,54 eurot. Seega palub kostja hagejalt kostja kasuks välja mõista põhivõlgnevus ja viivis vastuhagi resolutsioonis viidatud viisil.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

50.Hageja palus 04.01.2021 vastuses vastuhagile jätta vastuhagi rahuldamata. Kuna hagis ja vastuhagis on esitatud olemuselt vastandlikud nõuded, s.t ühe rahuldamine välistab teise rahuldamise, palub hageja vastuhagi lahendamisel kohtul ka kõigi hageja poolt varasemalt hagi lahendamisega seonduvates menetlusdokumentides esitatud seisukohtadega arvestada. Vastavad menetlusdokumendid on hageja esitanud 29.07.2020 (hagiavaldus), 27.08.2020 (hageja vastus kostja määruskaebusele ja taotlusele hagi läbivaatamata jätmiseks) ja 15.12.2020 (hageja lõplikud seisukohad). Hageja ei korda kõiki enda seisukohti ja käsitleb vastuhagis esitatut kokkuvõtlikult.
51.Hageja ei ole täiendavaid seadmeid tellinud ja on tellimuse tühistanud. Kostja nõuab vastuhagis enda 12.06.2020 arve tasumist, mis on esitatud edasimüügilepingu p II.B alusel ja eeldusel, et hageja tellis vaidlusalused ülejäänud kuus seadet. Nagu hageja on varasemas menetluses korduvalt selgitanud, siis hageja ei ole kunagi antud seadmeid tellinud ning igal juhul tühistas sellised n-ö ootel olevad tellimused, mille järel pidi kostja tasutud ettemakse tagastama (vt nt hageja 15.12.2020 lõplike seisukohtade p 1). Hageja ei korda esitatud seisukohtasid. Kostja esitab jätkuvalt valeväite, et hageja tegi vaidlusaluste seadmete tellimuse ja et pooled arutasid tellimuse üksikasju. Kostja on esitanud selle tõendamiseks kostja esindajate A T ja JP Si neli e-kirja kostja lepingulisele esindajale antud menetluses ja kolm kuvatõmmist hageja ja kostja vestlusest sõnumirakenduses Whatsapp. Mitte ükski nimetatud dokumentidest ei näita ega tõenda, nagu hageja oleks vaidlusalused seadmed tellinud või et pooled oleksid arutanud tellimuse üksikasju vms.
52.Kostja seadusliku esindaja A T 07.08.2020 e-kiri kostja lepingulisele esindajale. Antud e-kirjas

2-20-10943 väidab A T, et 13.08.2019 oli konverentsikõne A T, J Y, JP Ji ja kostja esindaja L Li vahel, milles kostja esindaja kinnitas, et ülejäänud seadmete tellimused lükkuvad tulevikku. Samuti märgib A T, et saatis kostja esindajale uute kabiinide modifitseerimise pildid. Sellised väited on valed ja eksitavad. Esiteks on vale väide, et antud kõnes osales ka A T. Hageja esindajal L Lil ei õnnestunud esialgu kõnega liituda ja selleks ajaks, kui kõnega liitumine õnnestus, oli A Tl tulnud vahele teine kõne, kus A T osalema pidi või vähemalt selliselt presenteeriti olukorda hageja esindajale L Lile. Seega A T kõnel ei osalenud. Teiseks ei kinnitanud hageja antud kõnes vaidlusaluse kuue seadme tellimust. Tegelikkuses ei väida seda ka kostja esindaja A T, vaid viitab üksnes määratlemata tellimuste tulevikku lükkumises. Antud kõnes arutasid pooled kahe esimese tellitud seadmega seotud küsimusi ja probleemi ning mitte ülejäänud vaidlusaluse kuue seadme tellimist. Kolmandaks ei ole kostja kunagi saatnud ülejäänud kuue seadme valmistamise või nende modifitseerimise pilte. Kostja ei saanudki seda teha, kuna antud seadmeid ei tellitud kunagi. Tegelikkuses pole seda ka A T väitnud, vaid viitab üksnes enda uute kabiinid prototüüpide piltidele, mis tal olid väidetavalt arendamisel. Neljandaks on arusaamatu ka kostja poolt antud kirja osaline redigeerimine, arvestades et tegemist on lühikese kirjaga, mille subjektirealt nähtub kirja puutumus antud vaidlusega. See võib viidata sellele, et kostja on redigeerinud tema positsiooniga vastuolulised kirja osad.

53.Kostja esindaja JP Si 30.09.2020 e-kiri kostja esindajale A Tle. Antud e-kirjas väidab JP S, et 13.08.2019 toimunud konverentsikõnes kinnitas kostja kahe seadme tellimust ja et need peaksid olema valmis 2019.a lõpuks. Selline väide on vale. Esiteks ei osalenud antud kõnes JP S, vaid nagu kostja enda esindaja A T kinnitab siis osales JP J. Teiseks ei kinnitanud hageja kunagi vaidlusaluse kuue (või kahe) seadme tellimust ega väitnud, et need peaks olema 2019.a lõpuks valmis. Antud kirjast pole ka aru saada, missugusest kahest seadmest JP S üldse rääkis. Kolmandas on samuti arusaamatu ka kostja poolt antud kirja osaline redigeerimine, arvestades et tegemist on lühikese kirjaga, mille subjektirealt nähtub kirja puutumus antud vaidlusega. See võib viidata sellele, et kostja on redigeerinud tema positsiooniga vastuolulised kirja osad.
54.Kostja esindaja 08.10.2020 e-kiri kostja lepingulisele esindajale. Antud kirjas väidab kostja esindaja A T, et 2019.a novembrikuus Dubais arutasid tema, J Y ja hageja esindaja L L tulevaste kabiinide tellimusi, uuendusi ja kliinilisi uuringuid ning et kordagi ei tõusnud teemaks soov tellimusi tühistada. Tegelikkuses ei arutanud hageja ja kostja Dubais kunagi vaidlusaluste seadmete tellimust. Ka kostja esindaja A T ise ei väida, et hageja oleks tellimusi teinud või neid kinnitanud vms.
55.Kostja poolt saadetud pildid ei ole seotud vaidlusaluse kuue seadmega. Kostja on taas esitanud kolm Whatsapp’i vestluse kuvatõmmist (lisad 4-7) ja väidab jätkuvalt, et need on seotud vaidlusaluse kuue seadmega. Hageja selgitas muuhulgas 15.12.2020 lõplike seisukohtade punktis 1.6.b1, et tegemist on valeväitega ja et antud pildid ei ole kuidagi seotud vaidlusaluse kuue seadmega. Kostja saatis hagejale kui enda kliendile arendamisel olevate seadmete pilte (tõenäoliselt turunduslikul eesmärgil), millele hageja esindaja viisaka inimesena ka reageeris. Antud kirjavahetusest ei tulene kuidagi, et see puudutab mingit hageja väidetavat tellimust või vaidlusalust tellimust. Seetõttu ei tulene sellest ka kuidagi asjaolu, et hageja oleks vaidlusalused seadmed tellinud või kavatseks seda teha vms. Asjaolu et hageja tunnustas kostjat arendustööde teostamisel, ei tähenda, nagu hageja oleks pildile reageerimisega mingit talle teadaolematut tellimust kinnitanud.
56.Hageja ei jätnud muljet, et vaidlusaluse kuue seadme tellimused on jõus. Eeltoodust tulenevalt on vale ka kostja väide, nagu oleks hageja jätnud mulje, et tellimus kuue täiendava seadme osas on jõus. Hageja ja kostja ei arutanud täiendava kuue seadme tellimist ning kõnealused kostja poolt hagejale saadetud pildid ei puudutanud hageja võimalikku täiendavat tellimust. Kostja saatis omal algatusel hagejale pilte enda arendamisel olevatest prototüüpidest, millest

2-20-10943 ei järeldu kuidagi, nagu hageja oleks väidetavalt tellinud ülejäänud kuus vaidlusalust seadet. Mingil juhul ei ole võimalik jõuda järeldusele, nagu oleks hageja piltidele reageerides näidanud üles tahet piltidel olevaid seadmeid tellida või veelgi enam, et hageja oli seadmed juba varasemalt tellinud või kinnitas tellimuse jõusolemist.

57.Kostja eksitab väitega, et tal oli vastuhagi aluseks oleva 12.06.2020 arve esitamisel arusaamine, et hageja on ülejäänud kuus seadet tellinud. Kostja väitel oli tal 12.06.2020 arve esitamisel arusaamine, et ülejäänud kuue seadme tellimused on jõus. Samuti väidab kostja, nagu oleks hageja asunud ettemakset tagasi nõudma (sh läbi pankrotiavalduse esitamise) alles pärast 12.06.2020 arve esitamist. Sellised väited on valed, kuna kostja esitas antud arve pärast seda, kui hageja oli pool aastat nõudnud ettemakse tagastamist (nii ise kui läbi lepinguliste esindajate) ja hageja oli jõudnud nii kostja kui viimaste osanike vastu esitada pankrotiavaldused (20-25.05.2020). Nagu hageja on selgitanud, siis kuni 17.03.2020 tunnistas kostja ettemakse tagastamise kohustust ja lubas seda teha, kuid lepinguliste esindajate kaasamisel selline positsioon muutus. Hageja esitas ettemakse tagastamiseks nõudekirja ja pankrotihoiatuse juba 05.05.2020 ning pankrotiavalduse 20.05.2020. Kostja esitas väidetava tellimuse eest arve alles 12.06.2020 ehk pool aastat pärast tellimuste tühistamist (10.12.2019) ja kolm kuud pärast ettemakse tagastamise kohustuse tunnistamist (17.03.2020), mistõttu on valeväide, nagu oleks ta arve esitanud teadmisest, et tellimus on jõus, või et ettemakset asuti tagasi nõudma alles pärast arve esitamist. Kostja poolt arvete väljastamine on ilmselt taas menetluslik samm, millega kostja üritab kindlustada oma menetluslikku positsiooni, väitmaks et hagejal ei ole õigust 80 000-eurose ettemakse tagastamist nõuda.
58.Kostjal ei ole õiguslikku alust lepingu lõpetamiseks. Kostja on vastuhagi p-s 2.11 selgitanud, et kuna hageja ei ole kostjale väidetavat võlgnevust seni tasunud, otsustas kostja lepingu järelejäänud kolme viimase seadme valmistamise osas lõpetada. Nagu varasemalt ja ülal selgitud, siis hageja ei ole tellinud ülejäänud kuut seadet, mistõttu ei saa ta olla edasimüügilepingut rikkunud ja mistõttu ei saanud kostja ka rikkumise tõttu lepingut lõpetada. Kokkuvõttes hagejal puudub vastuhagi aluseks oleva kostja 12.06.2020 arve tasumise kohustus, kuna arve on esitatud õigusliku aluseta. Hagejal saab olla arve maksmise kohustust VÕS § 108 lg 1 alusel üksnes siis, kui hageja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasu maksmiseks. Kuna hageja ei olnud tellinud ülejäänud kuut seadet, ei olnud tal ka kohustust nende eest tasuda ning seetõttu puudub kostjal VÕS § 108 lg 1 alusel nõue hageja vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

59.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hagi ei ole võimalik jätta läbi vaatamata pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel, sest kostja pankrotti ei ole välja kuulutatud. Tsiviilasjas nr 2-20-7339 on jõustunud määrus, millega jäeti kostja pankrot välja kuulutamata. Samuti puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel. Eeldades hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust, on hagi on õiguslikult võimalik rahuldada ja hagi ei ole perspektiivitu. Lisaks puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Eesti kohtul on pädevus asja arutada, sest 12.12.2012 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012 artikkel 4 (1) kohaselt tuleb hagi esitada selle liikmesriigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht. Puudub vaidlus, et kostja näol on tegemist Eesti äriühinguga, kelle asukoht on Eestis. Kostja poolt viidatud valikuline kohtualluvus ei välista hagi esitamist Eesti kohtusse. Valikulise kohtualluvuse mõtteks ongi valik ehk hageja võib (kuid ei pea) lisaks üldisele kohtualluvusele kasutada ka valikulist kohtualluvust (TsMS § 69 lg 3).
60.Kuna kohus ei rahulda kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks, siis lahendab kohus

2-20-10943 järgnevalt asja sisuliselt. Esmalt käsitleb kohus hagiavaldust, lahendades mh poolte vaidluse ootel olevate tellimuste tühistamise ja sellega seotud ettemaksu tagastamise üle (I); järgnevalt annab kohus hinnangu vastuhagi põhjendatusele (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (III). I

61.Vaidlus puudub, et hageja ja kostja sõlmisid 11.03.2019 ainuõigusliku edasimüügilepingu. Lepingu alusel andis kostja hagejale ainuõiguse importida ja edasi müüa lepingus määratletud kostja krüoteraapia tooteid. Käesolev vaidlus ei ole aga seotud hageja poolt kostja toodete turustamisega, vaid keskendub küsimusele, kas hageja tühistas nõuetekohaselt kuue EQ°CRYO seadme ootel olevad tellimused ning kas hagejal on õigus nõuda tagasi sellega seotud tagatisraha ettemaks summas 80 000 eurot (I kd, tl 6-14). Edasimüügilepingu p-s II.B on sätestatud, et „Lepitakse kokku, et käesolev ainuõiguslik turustuskokkulepe muutub kehtivaks pärast seda, kui turustaja on ostnud kaks (2) EQ°CRYO seadet ja nende eest tasunud ning esitanud tagastatava tagatisraha 80 000 eurot ülejäänud kuue (6) seadme eest. Need täiendavad kuus (6) seadet tellitakse enne 2019. a lõppu. Juhul, kui turustaja soovib osad või kõik ootel olevad tellimused tühistada, saab see toimuda pärast 2019. a septembrit ja mitte hiljem kui 2019. a lõpus. Kui turustaja tühistab osad või kõik need tellimused, tuleb seda teha kirjalikus vormis, pärast mille kuupäeva on tootjal aega 14 päeva, et korraldada tagasimakse täielik tasumine“ (I kd, tl 6 pöördel).
62.Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas vaidluses kohaldub Eesti õigus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määruse nr 593/2008 (Rooma I määrus) artiklis 4.1 a on sätestatud, et kui pooled ei ole lepingu suhtes kohaldatavat õigust valinud, on kauba müümise leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Kuna kostja kui müüja harilik viibimiskoht on Eestis, kohaldub lepingule Eesti õigus. Kostja on Eesti õiguse kohaldamise kahtluse alla seadnud väitega, et Rooma I määruse artikli 8.1. f kohaselt on turustusleping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on turustaja harilik viibimiskoht. Kohus on seisukohal, et edasimüügileping pooltevahelist vaidlust puudutavas osas (s.t. vaidlus kauba tellimise ja tellimuse tühistamise osas) on vaadeldav kauba müümise lepinguna, mitte turustuslepinguna. Vaidlus nii hagis kui vastuhagis keskendub edasimüügilepingu punktile II.B, mis käsitleb EQ°CRYO seadmete ostmist (tellimist) ja sellega seotud ettemaksu tagastamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 2 kohaldatakse müügilepingu regulatsiooni ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks. Kohus märgib täiendavalt, et nii hageja kui kostja on oma sisulised väited, vastuväited ja nõuded esitanud lähtuvalt Eesti õigusest.
63.Vaidlus puudub ja kohus loeb asjas esitatud tõenditega tuvastatuks, et hageja on kostjale tasunud edasimüügilepingu p-s II.B kokkulepitud tagatisraha summas 80 000 eurot (vt I kd, tl 15-20, sh kostja arve ja hageja maksekorraldus). Ekslik on kostja arusaam, nagu olnuks deposiidimakse mõeldud selleks, et hageja tellimuse täitmiseks tehtud kostja kulutused saaksid mõistlikult kaetud ka olukorras, kus hageja tühistab tellimuse. Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt poolte kokkuleppele ei olnud tagatisraha deposiidimakse ette nähtud tellimuse tühistamise kompensatsioonina juhul, kui hageja oma tellimuse nõuetekohaselt tühistab. VÕS § 29 lg 1 on sätestatud, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesoleval juhul puuduvad mistahes viited sellele, et lepingupoolte tegelik ühine tahe edasimüügilepingu p-s II.B kokkulepitud tagastatava tagatisraha ja

2-20-10943 tagatisraha tagastamise protseduuri osas oleks olnud selline, et tagatisraha ei saakski tagasi nõuda. Lisaks lepingu tekstis selgelt kokkulepitud tagatisraha tagastamisele on kostja oma tagatisraha arves hagejale ühemõtteliselt viidanud sellele, et tagatisraha (deposiit) on tagastatav (I kd, tl 15). Asjaolu, et tagatisraha ettemaks on poolte ühise tahte kohaselt tagastatav, kinnitab selgelt ka pooltevaheline kirjavahetus (I kd, tl 21-33). VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Seega ei ole kohtul alust kõrvale kalduda pooltevahelise lepingu tekstis kokkulepitust, et juhul kui hageja oma tellimused enne 2019. aasta lõppu tühistab, on hagejal õigus tagatisraha täies ulatuses tagasi saada.

64.Järgnevalt hindab kohus seda, kas hageja on kostjat teavitanud ootel olevate EQ°CRYO seadme tellimuste tühistamisest enne 2019. a lõppu, mis andnuks hagejale edasimüügilepingu p II.B järgi õiguse tagatisraha ettemaksu tagasisaamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja on sellise tähtaegse teavituse kostjale esitanud. Kohus loeb hageja poolse ootel olevate tellimuste tühistamise tuvastatuks hageja 10.12.2019 teatega, milles hageja märkis järgnevat: „Arvestades, et 2019. aasta lõpuni pole palju aega jäänud ja mõlemad sammud on veel kinnitamisel, ei saa me kompromissi saavutada. Seega palun käsitlege seda e-kirja teatena et teha vastavaid ettevalmistusi ja tagastada meile kokkulepitud tingimuste kohaselt ettemaks“ (I kd, tl 21 ja tl 30 pöördel). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 on sätestatud, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud hageja 10.12.2019 teatest kostjale selgelt hageja tahe tagatisraha ettemaksu tagastamiseks vastavalt pooltevahelisele edasimüügilepingule ja ühtlasi ka ootel olevate tellimuste tühistamiseks, sest poolte kokkuleppe kohaselt oli tagatisraha tagastamise eelduseks ootel olevate tellimuste tühistamine.
65.Tulemuseni, et hageja 10.12.2019 teate sisuks oli ootel olevate tellimuste tühistamine ja sellega seotud tagatisraha tagastamise nõue, jõuab kohus ka läbi hageja tahteavalduse tõlgendamise. TsÜS § 75 lg 1 on sätestatud, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja tahteks 10.12.2019 teates oli ootel olevate tellimuste tühistamine ja tagatisraha tagasisaamine vastavalt edasimüügilepingule ning sellisena mõistis hageja tahet ka kostja. Seda kinnitab esiteks kostja 30.12.2019 kiri hagejale, kus kostja teeb hagejale tellimuse tühistamise asemel ettepaneku koostööd siiski jätkata ja pikendada kuue seadme ostutähtaega 12 kuu võrra (I kd, tl 21 pöördel, tl 29). Juhul, kui kostja poleks mõistnud hageja 10.12.2019 teadet tellimuse tühistamise teatena, poleks kostjal olnud põhjust teha hagejale ettepanekut koostöö jätkamiseks.
66.Teiseks, vaatamata kostja 30.12.2019 ettepanekule koostöö jätkamiseks hageja seda ettepanekut vastu ei võtnud, lubades seda üksnes arutada ning kinnitades kostjale 02.01.2020 kirjas, et „meil ei ole palju valikuid“ (I kd, tl 22, tl 28 pöördel). 30.01.2020 kirjas väljendas kostja veelkord soovi hagejaga koostöö jätkamiseks, kuid kostja väljendas samas selget arusaamist sellest, et hageja on soovinud tagatisraha ettemaksu tagastamist ning kostja märkis, et tagatisraha tagastamise rahastamine võtab natuke aega (I kd, tl 22 pöördel, tl 26 pöördel).
67.Kolmandaks, pärast seda kui hageja 16.02.2020 kinnitas veelkord oma soovi ettemaksu tagastamiseks (I kd, tl 23, tl 26) tunnistas kostja oma lepingulist kohustust ettemaksu tagastamiseks. Kostja märkis oma 24.02.2020 kirjas, et „kokkulepe on kokkulepe ja me anname endast parima, et leida viis raha leidmiseks ja seda võimalikult kiiresti“ (I kd, tl 23 pöördel, tl 25 pöördel).

2-20-10943

68.Neljandaks, 24.02.2020 kirjas tunnistas kostja uuesti enda kohustust hagejale ettemaks tagastada, märkides, et: „Igatahes, tehing on tehing ja me austame seda. Me lihtsalt peame selle situatsiooni kuidagi lahendama ja raha leidma. Võite olla kindel, et töötame selle nimel ja anname endast parima“ (I kd, tl 24 pöördel, tl 25).
69.Viiendaks, ka 17.03.2020 kirjas tunnistas kostja enda kohustust ettemaksu tagastamiseks vaatamata väidetavatele rahalistele raskustele, kinnitades, et kostja on üritanud oma võimetekohaselt moodustada fonde, et viia lõpule hageja poolt nõutud tagasimakse (I kd, tl 3233). Hageja omakorda viitas ettemaksu tagastamise nõude esitamisele juba 2019. detsembris (I kd, tl 32 pöördel – tl 33).
70.Eeltoodud tõendeid arvestades (käesoleva kohtuotsuse p-d 64-69) on selge ja kohus loeb tuvastatuks, et hageja tahteks 10.12.2019 teates oli ootel olevate tellimuste tühistamine ja tagatisraha tagasisaamine vastavalt edasimüügilepingule ning sellisena mõistis hageja tahet ka kostja. Sellise järelduseni jõuab kohus ka kostja 30.12.2019 kirja ning sellele järgnenud poolte kirjavahetust mõistliku isiku positsioonilt hinnates. Kohtu poolt eelnevalt käsitletud poolte kirjavahetuse põhjal puudus poolte vahel vaidlus, et edasimüügilepingu alusel tuli ettemaks tagastada. Hageja nõudis kostjalt edasimüügilepingu alusel tasutud tagatisraha ettemaksu summas 80 000 eurot tähtaegselt tagasi ning kostja möönis ettemaksu tagastamise kohustuse olemasolu. Ülaltoodust nähtuvalt ei esitanud kostja hageja ettemaksu tagastamise nõudele ühtegi sisulist vastuväidet ja viitas võla tasumata jätmisel üksnes enda väidetavatele rahalistele raskustele. Samuti nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest, et kuigi hageja oli nõus kaaluma ka kostja kompromissiettepanekuid, ei taganenud hageja oma tahtevaldusest ootel olevate tellimuste tühistamiseks ja ettemaksu tagastamiseks. Kompromissi kaalumine ei oma õiguslikult mingit tähendust olukorras, kus pooled kompromissini ei jõudnud ja hageja jäi tagatisraha tagastamise osas oma esialgse tahteavalduse juurde.
71.Kohus nõustub hagejaga, et tunnistades ettemaksu tagastamise kohustuse olemasolu, andis kostja sellega ühtlasi hagejale võlgnevuse kohta deklaratiivse võlatunnistuse. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistuseks mh leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Poolte kirjavahetusest nähtub, siis kostja tunnistas deklaratiivselt võlgnevuse olemasolu ja selle tasumise kohustust nii 24.02.2020 kui ka 17.03.2020 (I kd, tl 24 pöördel, tl 32) ning ei vaielnud sellisele kohustusele vastu ka teistes kirjades. VÕS § 30 lg 3 kohaselt ei pea võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Puudub vaidlus, et mõlemad pooled tegutsesid edasimüügilepingu sõlmimisel ja täitmisel oma majandus- või kutsetegevuses. Kohus märgib, et deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ja tulemuseks ei ole uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ning seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on eeskätt tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (vt nt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-21-06; 3-2-1-25-15). Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel vabaneb võlatunnistuse andud isik võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas (vt Riigikohtu 24.04.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 06.09.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-06, p-d 13 ja 15; 08.04.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11). Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal hageja ees võlga ei ole või see on lõppenud.
72.Asjas esitatud tõenditega ei ole kooskõlas kostja arusaam, nagu oleks hageja vaatamata ettemaksu tagasinõudmisele siiski veel 2020. aastal väljendanud oma käitumisega soovi kuue täiendava seadme soetamiseks ning nagu oleks 2020. aastal jätkunud tellimuste üksikasjade arutelu. Mingit tähtsust ei oma kostja viide A T ja L L suhtlusele 2019. a novembris Dubais või nimetatud isikute Whats App rakenduses toimunud vestlused (I kd, tl 98-99; II kd, tl 1422

2-20-10943 23). Edasimüügilepingu kohaselt võis hageja ootel olevad tellimused tühistada kuni 2019. a lõpuni tellimused tühistada ning seda hageja kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ka tegi 10.12.2019. Kostja pole väitnud, et hageja oleks oma lepingulistest õigustest tellimuste tühistamisel eelnenud vestlustes loobunud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud kuvatõmmised (I kd, tl 98-99) on asjakohatud. Nendest ei ole võimalik ühelgi viisil järeldada, et hageja poolt tühistatud tellimused olnuks siiski jõus või et hageja oleks väljendanud kostjale oma soovi koostöö jätkamiseks.

73.Samuti on asjakohatud kostja väited väidetavale ärisaladusele, mida kostja väidetavalt jagab ainult tellijatele. See, millist info kostja otsustas hagejaga jagada, oli kostja enda otsus ja sellest ei saa tuletada mingeid kohustusi hagejale. Paljasõnaline ja oletuslik on kostjale väidetavalt jäänud „mulje“, nagu olnuks hageja eesmärgiks saada ligipääs hoopis kostja ärisaladusega kaetud infole ja seejärel kasutada saadud infot hageja kasuks ära. Hageja sellisele plaanile viitab kostja arvates asjaolu, et kuigi hageja ise väidab, et tal puuduvad igasugused kohustused kostja ees, siis sellest hoolimata reklaamib hageja end kostja toodetega tänaseni (I kd, tl 179185). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendid (I kd, tl 179-185) ei kinnita käesolevas vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid. Hageja viited kostja toodetele ei tõenda, et hageja soovinuks tellida ja täita edasimüügilepingut kuue täiendava seadme ostmiseks.
74.Täielikult väär on kostja väide, nagu oleks hageja 02.01.2020 jätnud kostjale mulje, et hageja tellimus on jõus ning hagejal on soov edasimüügilepingut nõuetekohaselt täita. Tegelikult, vaatamata kostja 30.12.2019 ettepanekule koostöö jätkamiseks hageja ettepanekut 02.01.2020 vastu ei võtnud, lubades seda üksnes arutada, kuid kinnitades kostjale 02.01.2020 kirjas, et „meil ei ole palju valikuid“ (I kd, tl 22, tl 28 pöördel). Antud kirja pole võimalik mõista nii, nagu oleks hageja kinnitanud tellimuste jõusolekut või nagu oleks hageja väljendanud soovi edasimüügilepingu jätkuvaks täitmiseks. Seejuures on oluline vaadata poolte kirjavahetust tervikuna (I kd, tl 21-33), mille alusel kohus luges tuvastatuks, et hageja tahteks juba 10.12.2019 teates ning ka hilisemalt oli ootel olevate tellimuste tühistamine ja tagatisraha tagasisaamine vastavalt edasimüügilepingule ning sellisena mõistis hageja tahet ka kostja.
75.Kostja kohustust hagejale tagatisraha ettemaksu tagastamiseks ei väära ka asjaolu, et kostja oli enda väitel juba algust teinud tellimuse täitmisega (vt I kd, tl 21 pöördel ja tl 29, tl 24 pöördel ja tl 25). Pooltevahelises edasimüügilepingus oli selgelt kokku lepitud hageja õigus ootel olevate tellimuste tühistamiseks kuni 2019. aasta lõpuni ja nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis hageja kasutas antud õigust, nõudes kostjalt 10.12.2019 tagatisraha ettemaksu tagastamist. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et kui kostja soovis vabatahtlikult hakata seadmeid tootma enne 2019. aasta lõppu, oli see kostja enda kaalutletud risk ja hageja ei saa selle eest vastutada. Samuti ei tulenenud edasimüügilepingust kostjale kohustust hakata uusi seadmeid valmistama kohe pärast tagatisraha ettemakse saamist ja enne ootel olevate tellimuste täitmise kohta lõpliku selguse saamist. Edasimüügilepingus ei olnud ülejäänud kuue seadme tarnimiseks kokku lepitud tähtaega ja eelduslikult oleksid pooled pidanud selles tähtajas eraldi kokku leppima (mida aga ei tehtud, sest hageja tühistas ootel olevad tellimused ja nõudis ettemaksu tagastamist).
76.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu olnuks hagejapoolne tellimuse tühistamise teavitus lisaks hilinemisele tehtud ka ekslikule adressaadile ja vales vormis. Kostja väidab, et hageja teavitas teda tellimuse tühistamisest alles 16.02.2020. Selle väite on kohus juba eelnevalt ümber lükanud (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 64-70). Põhjendamatu on aga ka kostja etteheide, nagu oleks hageja teinud tellimuse tühistamise teavituse n-ö valele isikule ehk kostja müügikonsultandile J-P E. M Sr.-le, kuid mitte kostja juhatuse liikmele J-P E Mile. Kostja märgib, et kostja juhatuse liige J-P E M ning kostja müügikonsultant J-P E. M Sr. (JP S) ei ole samad isikud. Tegemist on isa ja pojaga (J-P E M on poeg ja kostja juhatuse liige ning J P E.

2-20-10943 M Sr. on isa ja kostjapoolne müügikonsultant). Kohtu hinnangul on kostja etteheited alusetud.

77.Kohus nõustub hagejaga, et hageja esitas ootel oleva kuue tellimuse tühistamise avalduse õigesti kostja esindajale. Hageja võis saata tühistamise avalduse kostja juhatuse liikme isale JP Sile, kuna viimase näol oli tegemist kostja esindajaga. Kostja võib teha tehinguid esindaja kaudu (TsÜS § 115 lg 1). Esindamine hõlmab ka tahteavalduste vastuvõtmist. TsÜS § 118 lg 2 on sätestatud, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Jättes isegi kõrvale muud esinduse alused, on kohtu hinnangul ilmselge, et kostja müügikonsultant J-P E. M Sr-l oli kostja esindamiseks hageja ees nn talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2).
78.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-72-13 p-s 18 selgitanud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. Kohus leiab, et antud juhul ongi tegemist sellise olukorraga, kus kostja poolt majandus- ja kutsetegevuses kasutatud müügikonsultant JP E. M Sr-i positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võis hageja mõistlikult eeldada, et müügikonsultant J-P E. M Sr-le oli volitus antud, sh volitus ka ootel oleva kuue tellimuse tühistamise avalduse vastuvõtmiseks, ning kostja talus seda. Hageja märgib õigesti, et kostja on talunud JP Si esindusõigust pikaajaliselt. Pärast 10.12.2019 tellimuste tühistamise avalduse kätte saamist pidas JP S kostja nimel läbirääkimisi. Seejuures hiljemalt 30.12.2019, kui JP S vastas hageja 10.12.2019 tellimuse tühistamise kirjale, oli kirjavahetus cc-na adresseeritud ka kostja juhatuse liikmele J-P E Mile ehk JP Jile (I kd, tl 21 pöördel - tl 29). Seega pidi ka kostja juhatuse liige JP J hagejapoolsest tellimuse tühistamisest teada saama hiljemalt 30.12.2019. Kostja juhatuse liige JP J ei märkinud kordagi, et tema isal JP Sil ei ole õigust hagejaga kostja nimel suhelda või et keegi teine peaks seda tegema.
79.Eluliselt absoluutselt mitteusutav oleks olukord, et kostja juhatuse liige JP J ei teadnud, millega tema müügikonsultandist isa firmas tegeleb ja justkui saanuks JP S tegutseda ilma kostja volituseta. Kostja seda tegelikult ei väidagi, sest kostja tunnistab JP Si pädevust kostja nimel tahteavaldusi vastu võtta. Kostja väitel sai ta tellimuste tühistamise avalduse kätte hageja 16.02.2020 kirjas, mis oli samuti adresseeritud JP Sile (I kd, tl 23 ja tl 26). Seega tunnistab kostja ise, et JP S võis kostja nimel ootel olevate tellimuste tühistamise avalduse vastu võtta. Kohtu hinnangul ei ole mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega kooskõlas kostja vastuoluline positsioon, kus kostja eitab JP Si pädevust kostja nimel 10.12.2019 ootel olevate tellimuste tühistamise avalduse vastuvõtmiseks, kuid samas kostja tunnistab, et sellele vahetult järgnenud kirjavahetuses tegutses JP Si kostja esindajana. Kokkuvõttes ei ole kohtul kahtlust, et kostja müügikonsultant J-P E. M Sr-l oli kostja esindamiseks hageja ees vähemalt talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2). Kohus märgib, et TsÜS § 118 lg 2 tuleneva talumisvolituse olemasoluks ei ole iseenesest vajalik, et esindajana tegutsev isik oleks sõlminud esindatavaga konkreetse kirjaliku lepingu.
80.Kostja on esitanud ka vastuväite, et hagejapoolne tellimuse tühistamise ja tagatisraha ettemaksu tagastamise avaldus pidanuks olema kirjalikus vormis. Edasimüügilepingu p-s II.B on tõepoolest sätestatud, et tellimuste tühistamise avaldus tuleb teha kirjalikus vormis. Hageja poolt kostjale esitatud ootel olevate tellimiste tühistamise avaldus oli saadetud e-kirjana, mis ei olnud hageja poolt allkirjastatud. Siiski ei muuda kirjaliku vorminõude järgimata jätmine hageja tahteavaldust tühiseks. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul kohaldub VÕS § 13 lg 3, milles on sätestatud, et kui lepingus oli ette nähtud, et leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema

2-20-10943 käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt VÕS § 13 lg 3 põhimõttest ei või kostja tugineda lepingust tulenevale kohustusele tühistada tellimus kirjalikus vormis Kostja enda käitumisest pärast hageja 10.12.2019 e-kirja saatmist sai ühemõtteliselt järeldada, et kostja aktsepteeris hageja poolset tellimuste tühistamise ja tagatisraha ettemaksu tagastamise avaldust ka e-kirja vormis (vt I kd, tl 21-33). Muuhulgas on kostja 30.12.2020 e-kirjas teinud hagejale tellimuse tühistamise asemel ettepaneku koostööd siiski jätkata ja pikendada kuue seadme ostutähtaega 12 kuu võrra (I kd, tl 21 pöördel, tl 29). Seega on kostja aktsepteerinud hageja poolt e-kirja vormis tellimuse tühistamist ja teinud ka ise e-kirja vormis ettepaneku, et hageja võiks tellimust mitte tühistada ning pooled võiksid leppida lepingu täitmises teistmoodi, kui algselt lepingus kokku lepiti. Hageja võis kostja käitumisest aru saada, et kostja oli nõus lepingu lõpetamisega ka e-kirja teel, mistõttu ei või kostja tugineda sellele, nagu oleks hageja tellimuse tühistanud vales vormis.

81.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et hea usu põhimõttega pole kooskõlas kostja vastuoluline positsioon, mille kohaselt kostja ühelt poolt väidab, et hageja pidanuks tellimuse tühistama üksnes kirjalikus vormis, kuid teisalt käsitleb kostja 16.02.2020 hageja e-kirja tellimuse tühistamise avaldusena sõltumata sellest, et ka antud e-kiri polnud kirjalikus vormis. Kostja poolne käitumine on käsitatav hea usu põhimõtte rikkumisena VÕS § 6 lg 1 mõttes. VÕS § 6 lg 2 on sätestatud, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ka seetõttu saab lugeda aktsepteeritavaks, et 10.12.2019 hagejapoolne tellimuse tühistamise ja tagatisraha ettemaksu tagastamise avaldus oli saadetud e-kirja teel.
82.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Edasimüügilepingu alusel hagejal oli õigus ülejäänud kuue seadme tellimused enne 2019. aasta lõppu tühistada ning hageja on seda õigust kasutanud. Hageja esitas 10.12.2019 kostjale avalduse ootel oleva tellimuse tühistamiseks ning ka kostja sai aru, et tellimused tühistatakse ja kostjal on kohustus hagejale tagatisraha ettemaksu tagastamiseks. Seetõttu tekkis kostjal edasimüügilepingu punkti II B alusel kohustus hiljemalt 14 päeva jooksul tagastada hagejale tagatisraha ettemaks summas 80 000 eurot. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning tagatisraha kokkulepitud tähtajaks tagastanud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
100.Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtus ei tuvastanud asjaolusid, mis kostja kohustuse rikkumist vabandaks. TsMS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
83.Samuti on põhjendatud hageja viivisenõue. Hageja nõuab kostjalt viivist alates ettemaksu tagastamata jätmisest kuni hagi esitamise kuupäevani, st perioodi 25.12.2019-28.07.2020 eest kokku summas 3794,87 eurot ning viivist alates käesoleva hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tegeliku tasumiseni. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist. Hageja palub viivise mõista välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

2-20-10943 käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

84.Kuna hageja esitas 10.12.2019 kostjale avalduse tagatisraha ettemaksu tagastamiseks, siis tekkis kostjal edasimüügilepingu punkti II B alusel kohustus tagastada hagejale ettemaks summas 80 000 eurot 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 24.12.2019. Kuna kostja ettemaksu kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud, siis on hageja õigesti arvestanud viivist arvates 25.12.2019. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivise põhinõudest (80 000 eurot) alates 25.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.01.2021 summas 6873,42 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise põhinõudest (80 000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.01.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. II
85.Järgnevalt hindab kohus kostja vastuhagi põhjendatust. Vastuhagi aluseks on käsitlus, justkui ei oleks hageja edasimüügilepingus märgitud 6 ootel oleva seadme tellimust kooskõlas lepinguga tühistanud ning nagu oleks hageja seetõttu kohustatud kostjale maksma kolme täiendava seadme eest kokku 275 000 eurot. Kostja väitel jõudis hageja alles 16.02.2020 selgusele, et ta soovib täiendavat tellimust tühistada, mis aga ei olnud kooskõlas edasimüügilepingu p-st II.B tuleneva kostjat teavitamise tähtajaga. Kostja esitas 12.06.2020 hagejale arve nr 19127 summas 275 000 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 19.06.2020 (I kd tl 100). Tegemist oli arvega hageja tellimuse kolme esimese täiendava seadme eest, millest oli maha lahutatud 1⁄2 hageja tasutud ettemaksust (st (3 x 105 000) – (80 000 / 2) = 275 000 eurot).
86.Kohus nõustub hagejaga, et hagis ja vastuhagis on esitatud olemuselt vastandlikud nõuded, s.t ühe rahuldamine välistab teise rahuldamise. Kohus tuvastas eelnevalt, et edasimüügilepingu alusel hagejal oli õigus ülejäänud kuue seadme tellimused enne 2019. aasta lõppu tühistada ning hageja on seda õigust kasutanud kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja kehtivate seadustega. Hageja esitas 10.12.2019 kostjale avalduse ootel oleva tellimuse tühistamiseks ning ka kostja sai aru, et tellimused tühistatakse ja kostjal on kohustus hagejale tagatisraha ettemaksu tagastamiseks. Ootel olevate seadmete tellimuste õiguspärasest tühistamisest hageja poolt järeldub, et hagejal ei saanud tekkida kostja ees kohustust nende täiendavate seadmete eest tasumiseks, sest tellimuste tühistamisega pooltevaheline võlasuhe lõppes.
87.Kohus kordab veelkord, et asjas esitatud tõenditega ei ole kooskõlas kostja arusaam, nagu oleks hageja vaatamata ettemaksu tagasinõudmisele siiski veel 2020. aastal väljendanud oma käitumisega soovi kuue täiendava seadme soetamiseks ning nagu oleks 2020. aastal jätkunud tellimuste üksikasjade arutelu. Tähtsust ei oma kostja viide poolte suhtlusele 2019. aasta novembris Dubais ega Whats App rakenduses toimunud vestlused (vt II kd, tl 14-17). Kostja pole väitnud, et hageja oleks oma lepingulistest õigustest tellimuste tühistamisel eelnenud vestlustes 2019. aasta augustis või novembris loobunud või et pooltevahelist lepingut oleks muudetud. Kostja esindaja 07.08.2020 e-kirjas kostja teisele esindajale väidetakse küll ülejäänud tellimuste tulevikku lükkumist 13.08.2019 seisuga (II kd, tl 14), kuid asjaolu, et tellimused olid 2019. aasta augusti seisuga ootel, ei olegi vaidlusalune. Edasimüügilepingu kohaselt võis hageja ootel olevad tellimused kuni 2019. a lõpuni tellimused tühistada ning seda hageja ka tegi 10.12.2019. Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud kuvatõmmised (I kd, tl 98-99; II kd, tl 18-23) on asjakohatud. Nendest ei ole võimalik ühelgi viisil järeldada, et hageja

2-20-10943 poolt tühistatud tellimused olnuks siiski jõus või et hageja oleks väljendanud kostjale oma soovi koostöö jätkamiseks. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, nagu oleks hageja jätnud kostjale pärast tellimiste tühistamist mulje, et vaidlusaluse kuue seadme tellimused on siiski jõus.

88.Vastuhagi kohaselt väljastas kostja hagejale arve nr 19127 teadmises, et leping poolte vahel kehtib, hageja tellimus kuue seadme osas on jõus ning kostjal tuleb seega ka viimased kolm seadet hagejale toota. 02.10.2020 saatis kostja hagejale nõudekirja, milles selgitas, et juhul kui arve ei ole hiljemalt 02.11.2020 kostjale tasutud, loeb kostja pooltevahelise lepingu lõppenuks osas, mis puudutab viimase kolme seadme hagejale valmistamist. Kuna hageja ei tasunud ka pärast nõudekirja saamist kostja arvet, luges kostja pooltevahelise edasimüügilepingu lõppenuks alates 03.11.2020 viimase järelejäänud kolme seadme valmistamise ja müümise osas (II kd, tl 24-27). Kohus on tuvastanud, et hagejal ei saanud tekkida kostja ees kohustust viidatud täiendavate seadmete eest tasumiseks, sest hageja poolse seadmete tellimuste õiguspärase tühistamisega pooltevaheline võlasuhe lõppes. Kuna tellimuste tühistamisest tulenevalt ei olnud hagejal kohustust kostjalt täiendavaid seadmeid osta ega nende eest tasuda, siis on vastuhagi täies ulatuses põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejal puudub kohustus vastuhagi aluseks oleva kostja 12.06.2020 arve nr 19127 tasumiseks, sest antud arve on esitatud õigusliku aluseta ja hageja pole edasimüügilepingut rikkunud. Samuti nõustub kohus hagejaga, et pärast hagejapoolset tellimuste tühistamist ei olnud kostjal enam õiguslikku alust lepingu lõpetamiseks.
89.Kuigi see ei oma asja lahendamiseks määravat tähtsust, juhtis hageja õigustatult tähelepanu ka asjaolule, et kostja esitas väidetava tellimuse eest arve alles 12.06.2020 ehk pool aastat pärast tellimuste tühistamist (10.12.2019). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui kostja tõepoolest oleks pidanud pooltevahelist lepingut täiendavate tellimuste osas jõusolevaks, siis esitas kostja tellimustega seotud arve hagejale alles ligi pool aastat peale seda, kui seadmed olid kostja kinnitusel juba valminud (kostja lepinguline esindaja väitis kohtuistunguil, et täiendavad seadmed ehitati valmis 2019. a lõpuks ja 2020. alguseks, vt II kd, tl 41). Kostja selline käitumine kinnitab kohtu siseveendumust, et kostja vastuväited hagile ja kostja vastuhagi on alusetud ning väljendavad pigem tagantjärele vormistatud juriidilist konstruktsiooni kui tegelikke asjaolusid.
90.Kokkuvõttes jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Isegi kui vastab tõele, et kostja valmistas 2019. a lõpuks ja 2020. alguseks kolm täiendavat seadet, ei tulene sellest hagejale kohustust nende ostmiseks. Kohus rõhutab veelkord, et kui kostja soovis hakata seadmeid tootma enne 2019. aasta lõppu (mil hagejal oli veel õigus tellimused tühistada), oli see kostja enda kaalutletud risk ja hageja ei saa selle eest vastutada. Mistahes kauba müük ei saa toimuda ühepoolselt ja ilma teise poole soovita. III
91.Arvestades käesoleva kohtuotsuse I-II osas esitatud põhjendusi ja kohtu poolt tuvastatud asjaolusid, rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt Cryotech Nordic AS välja hageja La Campana General Trading LLC kasuks võlgnevuse 80 000 eurot. Kohus mõistab kostjalt Cryotech Nordic AS välja hageja La Campana General Trading LLC kasuks viivise põhinõudest (80 000 eurot) alates 25.12.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.01.2021 summas 6873,42 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt Cryotech Nordic AS välja hageja La Campana General Trading LLC kasuks viivise põhinõudest (80 000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.01.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Cryotech Nordic AS vastuhagi jääb rahuldamata.

2-20-10943

92.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas leiab kohus, et asja õigeks lahendamiseks ei oluline see, milliseid muid tsiviilvaidlusi on hageja ja kostja või kostjaga seotud isikud omavahel pidanud (I kd, tl 101-114).
93.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, siis jätab kohus nii hagi kui vastuhagi menetluskulud kostja Cryotech Nordic AS kanda.
94.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad hageja kinnitusel lepingulise esindaja kuludest koos muude kuludega kokku summas 9144,80 eurot (sh õigusabikulud 8647 eurot ja muud kulud summas 497,8 eurot) millele lisandub hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 1250 eurot. Hageja palub TsMS § 177 lg 4 alusel mõista tema kasuks välja ka viivise menetluskuludelt.
95.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 1250 eurot. Kohus loeb TsMS § 143 alusel põhjendatuks ka hageja kulu registriandmete tellimisele summas 16 eurot. TsMS § 143 alusel on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja taotlus tõlgikulude hüvitamiseks summas 111,8 eurot. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja taotluse 30.07.2020 hagi tagamise määruse täitmisega seotud kohtutäituri tasu hüvitamiseks kokku summas 370 eurot, sest Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 23.11.2020 määrusega Harju Maakohtu 30.07.2020 hagi tagamise määruse ja jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Seega kokkuvõttes osutus hagi tagamise taotlus põhjendamatuks ja kohus ei pea õigeks tühistatud hagi tagamise määrusega seotud kulude väljamõistmist kostjalt.
96.Järgnevalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hageja on näidanud oma õigusabikulude ajalise mahuna 56,6 h, mis õigusabikulude kogusummat 8647 eurot arvestades tähendab keskmist tunnihinda 152,77 eurot (ilma käibemaksuta).
97.Kostja esitas 15.01.2021 vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et esiteks ei nähtu hageja menetluskulude nimekirjast, milline esindaja on millise tunnihinnaga konkreetset õigusabitoimingut teinud. Samuti ei ole võimalik seetõttu veenduda, kas konkreetset õigusabitoimingut on tehtud kahekordselt või mitte. Teiseks on hagiavalduse ja lisade koostamisele kulunud kokku perioodil 06.07.2020-29.07.2020 10,7 tundi. Hagiavalduse põhjendav osa oli üksnes 5,5 lehekülge. Võttes arvesse, et hageja oli hagiavaldusega sisuliselt identse nõude esitanud varasemalt ka mitmes pankrotimenetluses, siis saaks TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud hagiavaldusele koostamise kulu olla 5,5 tundi. Seega tuleb nimetatud kulu summaarselt vähendada 5,2 tunni võrra. Kolmandaks sisaldab hageja menetluskulude nimekiri 30.11.2020 kuupäeva kulu „Kohtuotsuse läbivaatamise seoses vahistuse lõpetamisega, ekirjavahetus kliendiga“ mahus 0,5 h. Ilmselt on tegemist eksliku kuluga, mis puudutab hoopis mõnda (kriminaal)menetlust. Seega tuleb hageja menetluskulusid vähendada ka selles osas 0,5 tunni ulatuses. Kuivõrd hageja ja kostja menetluskulud on sisuliselt identses suurusjärgus

2-20-10943 (hagejal kokku 56,6 tundi ja kostjal kokku 56,75 tundi), siis palub kostja ülejäänud hageja kulud mõista kohtul välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

98.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on kontrollitav ja seda sõltumata asjaolust, et hageja menetluskulude nimekirjast ei nähtu konkreetsest advokaati, kes vastavaid toiminguid on teinud. Vaatamata kostja sellekohasele etteheitele ei nähtu ka kostja enda menetluskulude nimekirjast, milline konkreetne advokaat on kostja poolt näidatud õigusabi osutanud. Kohus leiab, et menetluskulude põhjendatuse kontroll peab olema eelkõige ajakulu põhine ning ei sõltu seetõttu konkreetsest õigusabi osutanud advokaadi isikust. Samuti on kohtul võimalik lähtuda hageja poolt näidatud õigusabi osutamise keskmisest tunnihinnast 152,77 eurot, kuivõrd kohus peab seda käesoleva vaidluse keerukust arvestades iseenesest mõistlikuks ning ka kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
99.Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nimekirjas näidatud toimingud on osaliselt mittevajalikud ja põhjendamatud. Kohus on seisukohal, et tervikuna on põhjendamatud hageja õigusabikulude nimekirjas näidatud tõlkekulud kokku ajaliselt 5,2 h. Tõlkekulu kui ei ole hüvitatav samadel alusetel advokaadikuludega ning tõlkekulu ei saa vaadelda lepingulise esindaja kuluna (vt TsMS § 143 ja 144). Kohtu hinnangul on hageja lepinguliste esindajate ajakulu muudele toimingutele (sh hagiavalduse koostamisele) piisavalt suur, et nende hulka tuleb arvata ka tõlkekulud. Kohus ei pea seetõttu võimalikuks kostjalt lisaks välja mõista eraldi tõlkekulusid, mis on ekslikult näidatud lepingulise esindaja kuludena. Põhjendamatu on samuti hageja ajakulu riigilõivu tagastamise taotluse koostamiseks ja suhtlus kohtuga riigilõivu osas kokku ajaliselt 0,7 h, sest riigilõivu enammakse oli hageja enda eksitus ja sellega seotud kulu ei saa välja mõista kostjalt. Põhjendamatu on ka hageja ajakulu seoses hagi tagamise määruse täitmisega kokku ajaliselt 1,3 h, sest kokkuvõttes osutus hagi tagamise taotlus põhjendamatuks ja kohus ei pea õigeks tühistatud hagi tagamise määrusega seotud kulude väljamõistmist kostjalt. Samal põhjusel peab kohus vajalikuks vähendada ka hageja lepinguliste esindajate ajakulu seoses hagi tagamist puudutava määruskaebemenetlusega (mille hulka loeb kohus ka vaidluse kostja poolt esitatud vahebilansi üle) kokku 6 h võrra. Tervikuna ei olnud määruskaebemenetlusega seotud hageja kulu põhjendamatu, sest pooled vaidlesid määruskaebemenetluses ka sisuliste asjaolude üle, sh kostja poolt esitatud põhjendamatu hagi läbivaatamata jätmise taotluse üle. Menetluskulude tagatise nõudmisega seotud hageja menetluskulusid peab kohus vajalikuks vähendada 1,5 h võrra, sest kohus rahuldas kostja taotluse osaliselt. Kostja hagivastuse analüüsi ja hageja lõplike seisukohtade koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks vähendada 3 h võrra, arvestades mh asjaolu, et valdavas osas oli hageja oma seisukohad esitanud juba varasemalt ning kostja vastusele omakorda vastuse koostamiseks hageja poolt näidatud mahus ei olnud vajadust. Täies ulatuses põhjendamatu on hageja näidatud ajakulu 0,5 h kohtuotsuse läbivaatamiseks seoses vahistatuse lõpetamisega, sest käesolevas asjas kohus vahistatuse lõpetamist ei arutanud.
100.Kohtuistungi ettevalmistamisega seotud ajakulu on hageja näidanud kahe lepingulise esindaja eest kokku 4 h ja ka 14.01.2021 kohtuistungil osales 2 hageja esindajat. Kohus ei pea põhjendatuks kahe hageja esindajaga seotud kohtuistungi kulude kostjalt väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused vaid siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtu hinnangul ei olnud käesolev tsiviilasi sedavõrd keerukas, et eeldanuks mitme lepingulise esindaja ettevalmistust ja osavõttu kohtuistungist. Pealegi andis 14.01.2021 kohtuistungil sisulisi selgitusi ainult üks hageja esindaja. Seetõttu vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamise eest 2 h võrra, pidades põhjendatuks ainult ühe esindaja kohtuistungiks ettevalmistamise aega.
101.Arvestades eeltoodut vähendab kohus hageja lepinguliste esindajate ajakulu kokku 20,2 h võrra (5,2 + 0,7 + 1,3 + 6 + 1,5 + 3 + 0,5 + 2). Muus osas ei pea kohus vajalikuks hageja

2-20-10943 lepinguliste esindajate ajakulu vähendada. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamise põhjendatud ja vajalik ajakulu enne kohtuistungit ei ületanud käesolevas asjas 36,4 h (kostja näidatud ajakulu 56,6 h – kohtu vähendatud ajakulu 20,2 h). Sellele lisandub ühe hageja lepingulise esindaja kohtuistungil osalemise ajakulu ligikaudu 1,2 h. Teise lepingulise esindaja osavõttu kohtuistungist kohus menetluskulude kindlaksmääramisel ei arvesta. Kokku on hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu seega 37,6 h (36,4 + 1,2), mis on oluliselt suurem sellest ajakulust, mida hageja ise pidas mõistlikuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks (hageja palus vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu 56,75 h kokku 27,25 h võrra, pidades seega kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku mahus 29,5 h, vt II kd, tl 53). Kohus ei näe hageja ja kostja esindajate töömahus käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal sellist põhimõttelist erinevust, mis õigustaks hageja esindajate veelgi suuremat ajakulu võrreldes kostja esindajatega. Hageja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtub kohus hageja näidatud tunnihinnast 152,77 eurot ega pea põhjendatuks rakendada kõrgemat tunnitasu ka kohtuistungil esindamise suhtes. Kohus võtab mh arvesse, et oma vastuväidetes kostja menetluskuludele on ka hageja ise pidanud enda keskmist tunnitasu mõistlikuks, leides, et kostja menetluskulude kindlaksmääramisel on põhjendatud lähtuda tunnitasust 153 eurot/h (II kd, tl 52). Arvestades eelnevat määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa kokku 5744,15 eurot (37,6 x 152,77).

102.Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 7121,95 eurot (riigilõiv 1250 eurot + muud kulud summas 127,8 eurot + hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 5744,15 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 7121,95 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7121,95 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
103.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja