Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine haldur
Võlgnik: Sadatuhat OÜ (registrikood 14545430, asukoht Tartu mnt 16 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige A T (e-post: xxx); Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur (e-post: [email protected]); Ajutine haldur: Ly Müürsoo (OÜ Sentire M.K, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; e-post: [email protected]).
Avalduse läbivaatamine
Kohtuistung 12.01.2021
pankrotti
välja
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Sadatuhat OÜ (registrikood 14545430) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel halduril Ly Müürsoo’l likvideerida Sadatuhat OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada ajutine haldur Ly Müürsoo tema ülesannetest alates Sadatuhat OÜ äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Sadatuhat OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige A T (isikukood xxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu suuruseks 1170 eurot ning vajalike kulude katteks 30 eurot, kokku 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad välja mõistmisele OÜ Sentire M.K (registrikood 10539935), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tema tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutise halduri tasu 1 (5)
2-20-17961 hüvitis summas 476,40 eurot kanda arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
OÜ-le Sentire M.K. (10539935)
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis jätta võlgniku kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile ja Rahandusministeeriumile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Sadatuhat OÜ esitas 04.12.2020 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt tehti 04.12.2019 äriregistri kanne, mille kohaselt 04.12.2019 tegi äriregister kande: Sadatuhat OÜ (omandav ühing), OÜ X (omandav ühing) ja X of X OÜ (jagunev ühing) jagunevad. Jagunemisleping on sõlmitud 17.09.2019 ja jagunemisotsused on vastu võetud 09.10.2019. Seega alates 04.12.2019 vastutab Sadatuhat OÜ äriühingu X of X OÜ võlausaldajate nõuete eest. Võlad kokku moodustavad 461 671 eurot. Osaühingul Sadatuhat vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on ümberkujundamise käigus üle võetud kohustuste üleminek õigusjärglasele.
2.15.12.2020 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks halduriks Ly Müürsoo ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 12.01.2021.
3.Ly Müürsoo esitas 07.01.2021 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, 17.09.2019.a. sõlmisid OÜ Sadatuhat, OÜ X ja X of X OÜ jagunemislepingu. OÜ Sadatuhat vastutab solidaarselt OÜ X ja X of X OÜ kohustuste eest. OÜ X of X on registrist kustutatud 04.12.2019.a. ja OÜ X on registrist kustutatud 11.05.2020.a., seega vastutab OÜ Sadatuhat kõikide jagunenud äriühingute täitmata jäänud kohustuste eest. OÜ Sadatuhat ei ole registripidajale majandusaasta aruannet esitanud, mistõttu puudub ajutisel pankrotihalduril võimalus majandusnäitajaid analüüsida. Arvestades, et aruande koostamise ajaks ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat likviidset vara ei ole, arvelduskontodel puuduvad vahendid, töötamise registris töötajaid registreeritud ei ole, võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 477067,24 eurot, siis asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgnikul puuduvad ressursid, millega saaks majandustegevust jätkata ja seega on ilmne, et võlgnik on maksujõuetu. OÜ Sadatuhat ei ole registripidajale esitanud 2019.a. majandusaasta aruannet. Kuna aruanne on 2 (5)
2-20-17961 registripidajale esitamata, asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et raamatupidamise korraldamine ei vasta nõuetele. Maksejõuetuse põhjused on ajutise halduri hinnangul ebaõnnestunud jagunemine; väike osakapital, mis ei võimalda suures mahus majandustegevust käivitada; olematu äriplaan. Seega on maksejõuetuse põhjuseks esialgsetel andmetel muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Võimaliku pankrotimenetluse käigus vajab analüüsimist, kas vara tagasivõitmise hagide esitamine on põhjendatud ja otstarbekas. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku lõpetada OÜ Sadatuhat pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 13 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1170 eurot. Lisaks palub ajutine haldur kindlaks määrata vajalike kulude hüvitis summas 30 eurot. Tasule ja kuludele lisandub käibemaks. Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ajutine haldur taotleb menetlusabina riigi vahenditest välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis palub ajutine haldur jätta võlgniku kanda.
5.12.01.2021 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik avalduse ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda deposiit pankrotimenetluse kulude katteks summas 3000 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.01.2021. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutud. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks 3 (5)
2-20-17961 tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt kuritegu võlgniku maksejõuetust põhjustanud ei ole. Ajutine haldur peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud esialgsete järeldustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku juhatuse liikme A T’i võlgniku dokumentide hoidjaks.
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult.
14.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Ly Müürsoo tasu suuruseks 1170 eurot ning vajalike kulude katteks 30 eurot, kokku 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad välja mõistmisele OÜ Sentire M.K (registrikood 10539935), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 4 (5)
2-20-17961 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
16.Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tema tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot.
17.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad PankrS § 23 lg 4 alusel võlgniku kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.