Kohtunik Karin Sonntak Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2021. a Lubja 4, Tallinn 2-20-117438 Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi A I ja H Ia vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 9 659,03 eurot. Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Lelle 24-65, 11318 Tallinn) Hageja esindaja: advokaat Tenno Parmas (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid; Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I: A I (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja II: H Ia (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostjate lepinguline esindaja: Igor Sumarok (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi A I ja H Ia vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A I’ilt ja H Ia’lt solidaarselt põhivõlgnevus summas 4 817,45 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
3.Välja mõista A I’ilt ja H Ia’lt solidaarselt intress summas 791,72 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
4.Välja mõista A I’ilt ja H Ia’lt solidaarselt viivis summas 1 060,63 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
5.Välja mõista A I’ilt ja H Ia’lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis määraga 0,17% päevas põhinõude (s.o. 4 817,45 eurot) tasumata osalt alates 19.08.2020. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 8 330,20 eurot. Menetluskulude jaotus
6.Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt A I’i ja H Ia kanda.
7.Välja mõista A I’ilt ja H Ia’lt solidaarselt menetluskulud summas 1 182 eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks.
8.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A I’il ja H Ia’l tasuda Krediidikaitse Grupp OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 182 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 18.08.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja Z OÜ (laenusaaja) 10.12.2018.a laenulepingu nr Ci201714122 (edaspidi ka Laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 7500 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 10.12.2018.a, arvestades Laenulepingu p-de 3.7 ja 4.9 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige A I (edaspidi ka kostja 1) sõlmisid 10.12.2018.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017141221 (edaspidi ka Käendusleping 1). Käenduslepingu 1 kohaselt vastutab kostja 1 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 15 000 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige H I (edaspidi ka kostja 2) sõlmisid 10.12.2018.a laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017141222 (edaspidi ka Käendusleping 2). Käenduslepingu 2 kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 15 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 07.12.2020.a. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud.
2.Kuna laenusaaja rikkus korduvalt Laenulepingut siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 28.04.2020.a. Seega on kogu Laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus koos tasumata laenu, intressi ja viivisega kokku 6669,80 eurot. Võlgnevuse
arvestus on lisatud. Hageja selgitab, et laenulepingu p-s 6.5 on pooled kokku leppinud, et laekunud maksed tuleb arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Antud juhul on laenusaaja tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 6910,69 eurot, millest 2682,55 eurot on laenusaaja tasunud põhinõude katteks, 4040,71 eurot intressi katteks ja 187,43 eurot võlgnetava viivise katteks. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 13.04.2020.a laenusaajale Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 1 Käenduslepingus 1 ning kostjale 2 Käenduslepingus 2 fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Kostjad Laenulepingust tulenevalt võlgnevust ei tasunud.
3.04.05.2020.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja Laenulepingust, Käenduslepingust 1 ja Käenduslepingust 2 tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana kostjatelt võlgnevuse tasumist, kuid kostjad ei võlgnevust ei tasunud.
4.Laenulepingu p 3.1 kohaselt kohustus laenuandja andma laenusaajale laenu 7500 eurot. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 10.12.2018.a, arvestades Laenulepingu p-st 3.7 ja 4.9 tulenevalt välja makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 07.12.2020.a. Laenusaaja ei ole laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt täitnud (VÕS § 100), st laenusaaja ei tagastanud laenuandjale laenu koos intressiga hiljemalt laenu tagastamise kuupäevaks. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja Laenulepingust tulenev põhivõlgnevus (tagastamata laenusumma) hageja ees hagi esitamise seisuga 4817,45 eurot. Seega on laenusaaja laenu tagastamise kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda laenusaajalt Laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist. Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu Laenulepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 4817,45 eurot.
5.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu p-s 3.6 on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 5% kuus. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on Laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata. Hagi esitamise seisuga on Laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 791,72 eurot. Seega on Laenulepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu intressinõue summas 791,72 eurot.
6.Laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on hagejal õigus nõuda laenusaajalt ka viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on Laenulepingu p-s 3.9 ja 7.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,17% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja Laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 1060,63 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu viivisenõue summas 1060,63 eurot.
7.Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja kostja 1 Käenduslepingu 1. Käenduslepingu 1 p 1.1 kohaselt kohustub kostja 1 vastutama Laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu 1 p-le 1.2 vastutab kostja 1 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 15000 eurot. Käenduslepingu 1 punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda Laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või kostjalt 1 või mõlemalt ühiselt. Kostja 1 on kohustatud täitma laenusaaja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest.
8.Hageja selgitas hagiavalduse punktis 3, et hagejal on hagiavalduse esitamise päeva seisuga laenusaaja vastu Laenulepingust tulenev nõue kogusummas 6669,80 eurot. Käenduslepingu 1 p-de 1.1, 1.2 ja 2.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist ka kostjalt 1. Olgugi, et kostjale 1 on kooskõlas Käenduslepingu 1 p-ga 2.2 edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostja 1 Laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt 1 Käenduslepingu 1 alusel Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 Käenduslepingu 2 alusel Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja kostja 2 Käenduslepingu 2. Käenduslepingu 2 p 1.1 kohaselt kohustub kostja 2 vastutama Laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu 2 p-le 1.2 vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 15 000 eurot. Käenduslepingu 2 punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda Laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või kostjalt 2 või mõlemalt ühiselt. Kostja 2 on kohustatud täitma laenusaaja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest. Hageja selgitas hagiavalduse punktis 3, et hagejal on hagiavalduse
esitamise päeva seisuga laenusaaja vastu Laenulepingust tulenev nõue kogusummas 6 669,80 eurot.
9.Käenduslepingu 2 p-de 1.1, 1.2 ja 2.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist ka kostjalt 2. Olgugi, et kostjale 2 on kooskõlas Käenduslepingu 2 p-ga 2.2 edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostja 2 Laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt 2 Käenduslepingu 2 alusel Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Kostjad vastutavad Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kuni 15000 euro ulatuses (kostja 1 ja kostja 2 kui käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses). VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingust 1 ega Käenduslepingust 2 ei tulene, et kostja 1 ja kostja 2 vastutavad üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama sisuline kokkuleppe on sätestatud ka Käenduslepingu punktis 2.1. Eeltoodut arvestades palub hageja kostjatelt välja mõista kokku 6669,80 eurot, millest põhinõue moodustab 4817,45 eurot, intress 791,72 eurot ja viivised 1060,63 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista protsendina põhinõudest viivised hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures käenduslepingute p-s 1.2 sätestatud kostjate vastutuse rahalist maksimumsummat (15000 eurot). Hageja selgitab, et hageja põhinõude, intressinõude ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurust ning käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat arvestades vastutavad kostjad solidaarselt hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 8330,20 euro ulatuses (15000 – 6669,80 = 8330,20). Kostjate vastus
10.Kohtule 14.10.2020. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole piisaval määral tõendanud nõude olemasolu ning selle suurust ning nõue on tõendamata ja ebaselge. Kostjad leiavad, et tema vastutust tuleb vähendada, kuna hageja ei ole tõendanud, et tegi laenu andmisel põhivõlgnikule nõuetekohase riskianalüüsi ja oli veendunud tema võimes leping täita. Hageja ei ole kuidagi tõendanud ülesütlemisavalduste ega muude dokumentide kättetoimetamist laenusaajale ega kostjatele, mistõttu tekib kahtlus lepingu ülesütlemises. Hagile ei ole lisatud postisaadetise väljastusteade, e-posti väljavõtted ega muud tõendid selle kohta, et kostjale või laenusaajale oleks esitatud ega kätte andud lepingu ülesütlemise ega käenduse täitmise teade. VÕS § 416 lg 1 kohaselt peab krediidiandja ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja kohustuseks on tõendada, et hageja nõuded, nõude loovutamise teade, lepingu ülesütlemisavaldus on laenusaajani ja kostjateni jõudnud. Hageja seda tõendanud ei ole. Seega, kuna ei ole tõendatud ülesütlemisavalduse ega teatiste kättetoimetamine laenusaajale ega kostjatele, ei saa ülesütlemisavaldust lugeda kättesaaduks ja lepingut üles
öelduks, mistõttu puudub hagejal õigus esitada kostjate vastu hagi nimetatud võlgnevuste sissenõudmiseks.
11.Hageja ei ole varem kasutanud mingeid võlgnevuse sissenõudmise võimalusi ega võtnud kasutusele kõiki võimalikke vahendeid tekkinud vaidluse lahendamiseks ja oma nõuete rahuldamiseks, vaid kohe pöördus kohtusse kostjate, mitte aga laenusaaja vastu. Ei ole arusaadav, mis põhjusel ei ole hageja pöördunud kohtusse võlgnevuste sissenõudmiseks laenusaajalt, vaid vahetult pöördus kohtusse hagiga kostjate vastu. Kostjad leiavad, et ei ole hageja tegutsenud mõistlikkuse põhimõtet järgides, kuna on ilmne, et hageja jaoks oleks mõistlikum ja kasulikum pöörduda kohtusse kohe pärast lepingu ülesütlemist vahetult laenusaaja vastu. Seetõttu leiavad kostjad, et hageja tegutseb pahauskselt ning hagiavalduse esitamisega rikuti hea usu põhimõte. Tuginedes kõikidele eelviidatud asjaoludele leiavad kostjad, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on põhjendamatu, alusetu ja hea usu vastane, mistõttu ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Credit Invest OÜ ja OÜ Z sõlmisid 10.12.2018. a laenulepingu nr Ci201714122, mille alusel laenusaaja sai laenu 7 500 eurot. Laenu tagastamine pidi toimuma kooskõlas laenulepingu osaks oleva maksegraafikuga, viimase maksega 07.12.2020. a. 10.12.2018 sõlmisid Credit Invest OÜ ja A I käenduslepingu CiK2017141221 laenulepingu nr Ci201714122 juurde. 10.12.2018 sõlmisid Credit Invest OÜ ja H Ia käenduslepingu CiK2017141222 laenulepingu nr Ci201714122 juurde. Käenduslepingute p 2.1. kohaselt laenulepingust tulenevate rikkumiste korral vastutavad Z OÜ (uus ärinimi z) ja kostjad laenuandja ees solidaarselt. Käenduslepinguga lepiti kokku käendaja vastutuse maksimumsumma 15 000 eurot. Maksekohustuse rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu 28.04.2020. a erakorraliselt üles.
14.Hagiavalduse kohaselt on seisuga 18. august 2020. a laenulepingust täitmata alljärgnevad kohustused: põhinõue: 4 817,45 eurot, intress 791,72 eurot ja viivis 1 060,63 eurot. 18.08.2020 seisuga on A Ii ja H Ia käenduselepingutest tulenev täitmata kohustus summas 6 669,80 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.
15.Kostjate vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud ülesütlemisavalduse kättetoimetamist. Samuti ei ole laenuandja teinud põhivõlgnikule riskianalüüsi.
16.Kohus kostjate vastuväidetega ei nõustu. Kohtule on esitatud vaidlusalune laenuleping, mille p 12.4 kohaselt kõik lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud, elektronposti või postiaadressil. Laenulepingu p 12.5.3 kohaselt loetakse elektronpostiga teate saatmisel see saaja poolt kättesaaduks, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev. Lepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on 21.04.2020.a edastatud e-posti aadressile z ja z. Laenulepingu p-s 2.7 on avaldatud laenusaaja e-posti aadressiks z. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja I esitanud vastuväite e-posti aadressilt z. Laenusaaja juhatuse liige (kuni 13.01.2020. a) A I on soovinud ennast põhivõlgnikust ja
tema kohustustest distantseerida ning saatnud maksekäsu kiirmenetluses sellesisulise emeili eposti aadressilt z. Seega on laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldus edastatud laenulepingus fikseeritud e-posti aadressile. Kuna laenusaaja ei ole enne laenulepingu ülesütlemist teavitatud enda e-posti aadressi muutumisest, siis tuleb lähtuvalt laenulepingu p-st 12.4 ja 12.5.3 lugeda laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldus laenusaajale kättetoimetatuks alates 22.04.2020. a ehk edastamisele järgnenud kalendripäeval.
17.VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud laekunud summad erinevate kohustuste täitmiseks kooskõlas VÕS § 88 lg 8 sätestatule ning hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Eeltoodust tulenevalt väidavad kostjad paljasõnaliselt, et hageja nõude kujunemine ei ole neile arusaadav.
18.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohtule on esitatud käenduslepingud, mille kohaselt laenulepingust tulenevate rikkumiste korral vastutavad võlgnik ja käendaja laenuandja ees solidaarselt.
19.Kostjad leiavad, et hageja on oluliselt rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, mh jätnud tegemata põhivõlgniku riskianalüüsi.
20.Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja I põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Kohtu hinnangul ei ole hageja kasutanud oma õigusi pahauskselt ega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Arvestades, et kostja I näol oli laenu saamise ajal tegemist laenusaaja juhatuse liikmega, samuti laenusaaja osa omanikuga, oli kostja I teadlik laenusaaja tolleaegsest majanduslikust olukorrast ning seetõttu oli kostjatel võimalik hinnata ka käenduslepingu sõlmimisega kaasnevaid riske. Hageja põhinõue kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest
kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhivõlgnik ja kostjad on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 791,72 eurot kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,17 % tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlgnevuselt alates 08.01.2019. a kuni 18.08.2020. a. Käesoleval juhul on põhivõlgnik ja kostjad jätnud laenu osaliselt tagastamata. Kostjate poolt kohtule esitatud vastuses väljatoodud asjaolud ei õigusta hageja ees kohustuse täitmata jätmist. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 060,63 eurot.
23.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis alates 19.08.2020. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
24.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hageja ja laenuandja on sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nimetatud lepingutest tulenevate nõuete loovutamisest 04.05.2020. a Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 182 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 9 659,03 eurot tasumisele riigilõiv 550 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 550 eurot.
27.Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulud kokku summas 632 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 4 tundi ja 15 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostjate vastusele seisukohtade koostamiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
28.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindajad osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.