Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XX ja YY vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. jaanuari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas esindajad ringkonnakohtus Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Igor Sumarok Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Harju Maakohtu 20. jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr 2-20-117438 tehtud otsuse peale esitatud XX ja YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt XX ja YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 6. mail 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Oguy Njemanze OÜ-lt ja XX-lt (kostja I) 5818,09 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kostja I esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas
11.augusti 2020. a määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
2.Hageja esitas 18. augustil 2020 Harju Maakohtule kostja I ja YY (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4817,45 eurot, intress 791,72 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1060,63 eurot ja viivis 0,17% põhinõude (4817,45 eurot) tasumata osalt päevas alates 19. augustist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8330,20 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Oguy Njemanze OÜ (endine nimi ZEYZE OÜ) (laenusaaja) 10. detsembril 2018 laenulepingu (laenuleping), mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 7500 eurot ja laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus. Laenuandja sõlmis kostjatega 10. detsembril 2018 käenduslepingud (käenduslepingud), mille järgi vastutavad kostjad laenusaaja tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ja kahju hüvitamise eest, summas kuni 15 000 eurot. Laenulepingu kohaselt tuli laen koos intressiga tagastada vastavalt maksegraafikule hiljemalt 7. detsembril 2020. Laenulepingu rikkumise tõttu ütles laenuandja laenulepingu 28. aprillil 2020 erakorraliselt üles, mistõttu on kogu laenulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist, aga kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Hageja ja laenuandja sõlmisid 4. mail 2020 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ja käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana kostjatelt võlgnevuse tasumist, kuid kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja piisaval määral tõendanud nõude olemasolu ja suurust ning nõue on ebaselge. Hageja ei ole tõendanud, et laenu andmisel tehti põhivõlgnikule nõuetekohane riskianalüüs ja veenduti tema suutlikkuses lepingut täita. Samuti ei ole hageja tõendanud ülesütlemisavalduste ja muude dokumentide kätte toimetamist laenusaajale ja kostjatele, mistõttu ei saa lugeda lepingut üles öelduks. Hageja ei ole tegutsenud mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest lähtudes, sest hageja ei ole kasutanud kõiki võimalikke vahendeid oma nõuete rahuldamiseks ning hageja jaoks oleks mõistlikum ja kasulikum pöörduda kohtusse laenusaaja, mitte kostjate vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 20. jaanuari 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4817,45 eurot, intressi 791,72 eurot, viivise 1060,63 eurot ja viivise määraga 0,17% päevas põhinõude (4817,45 eurot) tasumata osalt alates 19. augustist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8330,20 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 1182 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt on laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldus edastatud laenulepingus märgitud e-posti aadressile. Hageja nõude kujunemine on arusaadav, sest hageja on arvestanud laekunud summad erinevate kohustuste täitmiseks kooskõlas võlaõigusseaduse § 88 lg-ga 8. Hageja ei ole kasutanud oma õigusi pahauskselt ega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud. Apellatsioonkaebus
5.Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2 (3)
Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus piisavalt analüüsinud kõiki asjaolusid ja tõendeid ning on jätnud kostjate vastuväited hindamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta hindas põhivõlgniku krediidivõimekust. Riskide hindamise kohustust ei võta hagejalt ära asjaolu, et kostja I oli laenu saamise ajal põhivõlgniku juhatuse liige. Maakohus ei analüüsinud kostjate väiteid selle kohta, et hageja tegutseb pahauskselt, sest ei nõua võlgnevuse tasumist laenusaajalt, vaid pöördus kohtusse hagiga kostjate vastu. Samuti ei ole hageja nõuded kontrollitavad ega arusaadavad. Lisaks on hageja menetluskulud ülepaisutatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda, kuivõrd apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.
7.Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Maakohus määras hagihinnaks 9659,03 eurot. Kuivõrd kostjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, siis on kaebuse hind 9659,03 eurot ning nõutav riigilõiv RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 550 eurot.
8.Ringkonnakohus andis 17. veebruaril 2021 puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, hoiatades ühtlasi, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostjate lepinguline esindaja sai eelnimetatud määruse (e-kiri) kätte 18. veebruaril 2021. Kostjate lepinguline esindaja taotles ringkonnakohtult 19. veebruaril 2021 tähtaja pikendust riigilõivu tasumiseks kuni
25.veebruarini 2021, millise taotluse ringkonnakohus 20. veebruaril 2021 rahuldas, selgitades, et kostjatel on aega puuduse kõrvaldamiseks kuni 25. veebruarini 2021.
9.Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kostjad ringkonnakohtule esitanud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, ka ei ole kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu makse laekumine tuvastatav kohtute infosüsteemist. Kuna kostjad on jätnud puuduse kõrvaldamata, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostjate kanda. Kuivõrd hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuivõrd apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjatele tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võivad apellandid esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.