Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Osaühing Aktiva Finants nõuab 27. novembril 2020 esitatud hagis Hanno Nõmme vastu 266,82 euro suuruse põhivõlgnevuse, 2,52 euro suuruse intressi, 30 euro suuruse sissenõudekulude ja 147,12 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõuded tulenevad kostja ja BB Finance OÜ vahel sõlmitud kolmest laenulepingust, s.o 08.08.2019 sõlmitud lepingutest nr xxx (sai laenu 100 eurot); nr xxx (sai laenu 100 eurot); ja nr xxx (sai laenu 100 eurot). Kostja jättis aga lepingutest tulenevad kohustused – tagastada saadud laenud koos intressiga igakuiste osamaksetena – korrektselt täitmata. Eelnimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded on võlausaldaja 28. veebruaril 2020 loovutatud hagejale. Kuna juba ka sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 01. detsembril 2020 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega 2(3)

hiljemalt 16. detsembril 2020 (15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 13.01.2021). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot ning hagimenetlustes õigusabikulude 480 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Ka koostatud hagiavaldus on standardne. Samas on hageja esitanud hagis nõudeid mitme sarnase lepingu alusel. Hagihind käesolevas vaidluses on 467,81 eurot. Arvestades eelöeldut ning menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista on 300 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 180 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 400 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.