Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Projecta Balti OÜ hagi AKTSIASELTSi Heison SA vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks Hagihind 5 798,92 eurot Hageja: Projecta Balti OÜ (registrikood 10203394, asukoht Sinilille tee 1, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harju maakond); Hageja lepingulised esindajad: Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, e-post [email protected]) ja Erki Casar (Õigusbüroo TK OÜ, e-post [email protected]); Kostja: AKTSIASELTS Heison SA (registrikood 10303635, asukoht Saha-Loo tee 3, 74114 Maardu); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
24.11.2020 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja Erki Casar, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat, kostja seaduslik esindaja A S
Juures viibis
Sekretär Maarika Ramp
Resolutsioon
1.Rahuldada Projecta Balti OÜ hagi AKTSIASELTSi Heison SA vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista AKTSIASELTSilt Heison SA välja põhivõlgnevus 5020 eurot Projecta Balti OÜ kasuks.
Mõista AKTSIASELTSilt Heison SA välja sissenõutavaks muutunud viivised 377,32 eurot Projecta Balti OÜ kasuks.
4.Mõista AKTSIASELTSilt Heison SA välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 5020 eurot Projecta Balti OÜ kasuks alates 20.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.05.07.2019 tegi hageja kostjale spindli hinnapakkumise. Vastavalt hinnapakkumisele oli spindli maksumus 10 400 eurot. Hinnale lisandus käibemaks ja transpordi tasu. Hageja selgitas, et kui 05.07.2019 spindel ära tellida, saadetakse see 05.07.2019 Saksamaalt välja ning transpordi aeg on umbes nädal. Hinnapakkumise kohaselt saadab hageja vana spindli tagasi ekspertiisi ning peale ülevaatust tehakse kostjale kreeditarve. Kostja kinnitas hageja hinnapakkumise, vastates sellele 05.07.2019, et tellime spindli. Uue spindli hinnapakkumise osa oli vana spindli defekteerimine ja kompenseerimine vastavalt ekspertiisi tulemustele. Ekspertiis hindas vana spindli taastamiskõlbmatuks ning kompensatsiooni summaks 850 eurot. Selles ulatuses vähendas hageja uue spindli hinda. Võttes arvesse kreeditarvet, tuli kostjal uue spindli eest tasuda 11 460 eurot (10 400-850=9550+km). 26.08.2019 esitas hageja kostjale arve nr 716696 summas 11 862 eurot maksetähtajaga 02.09.2019. Vastavalt arvele kohustus kostja tasuma lisaks spindlile transpordi summas 167 eurot + km ning 18.07.2019 teostatud spindli vahetuse eest 168 eurot + km. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud.
2.06.12.2019 alustas Creditreform hageja soovil inkassomenetlust kostja vastu. Inkassomenetluse käigus tasus kostja 07.01.2020 6882 eurot, mille hageja on arvestanud sissenõudmiskulu ja põhivõla katteks. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga arve nr 716696 eest tasumata 5020 eurot.
3.Kostja väidab, et vana mootori kapitaalremont maksab kokku ca 6000 eurot ja kostja hinnangul remonditakse neid mootoreid veel odavamalt, kuid kostja ei ole esitanud oma väidete kohta ühtegi asjakohast tõendit. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et vana spindli remondi hinda ei saa keegi öelda enne spindli defekteerimist.
4.Hageja on oma lepingust tuleneva kohustuse täitnud, andnud üle uue spindli, kompenseerinud vana ning teostanud spindli vahetuse. Kostja ei ole korrektselt tasunud
uue spindli ostuhinda ja spindli vahetuse eest. Kostja tasutud 6 882 eurot on hageja arvestanud sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja põhivõla summas 11 862 eurot katteks. Kostjal on tasumata põhivõlg summas 5020 eurot (6882-40=6842; 11 8626842=5020).
5.Kostja ei tasunud arvet nr 716696 tähtaegselt, mistõttu nõuab hageja viivist maksetähtpäevale järgnevast päevast ehk 03.09.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, võttes arvesse kostja tasumist 07.01.2020. Kostjal tuleb tasuda viivist 377,32 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhivõlalt alates 20.02.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lõikes 2 sätestatud määras. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on võlgnevuse sissenõudmiseks pöördunud inkassoettevõtte poole. Kuna inkassoteenus on tasuline, on hageja pidanud tegema täiendavaid kulutusi võla sissenõudmiseks ning nõuab kostjalt 40 euro hüvitamist.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 5 020 eurot, viivis summas 377,32 eurot, viivist põhivõlalt alates 20.02.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lõikes 2 sätestatud määras. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. 26.08.2019 ostis kostja hagejalt HMG AC mootori 7,5/9,0 kw HSK. Mootori hind oli 11 460 eurot koos käibemaksuga. Selleks esitas kostja hagejale ka tellimuse. Sama tellimusega tellis kostja teisele mootorile Weeke 3M spindli vahetuse, mille hind koos uue spindli transpordiga oli kokku 402 eurot. Kogu töö eest kokku esitas hageja kostjale arve 11 862 eurot.
8.Hageja teavitas kostjat pärast arve esitamist sellest, et vana mootori remont võimalik ei ole. Kostja soovis vana mootori tagastamist. Ilma kostja nõusolekut küsimata tegi hageja vana mootori eest kreeditarve summas 850 eurot. Vana mootorit vaatamata kostja sellekohasele soovile hageja ei tagastanud. Arvel on märgitud vana spindli tagastus transport summas 40 eurot + käibemaks, aga faktiliselt kostja sellist teenust ei saanud, sest vana spindlit hageja kostjale ei tagastanud.
9.Seoses asjaoluga, et muud moodi ei olnud võimalik hagejaga tekkinud probleemi lahendada, tasus kostja uue mootori eest osaliselt, jättes ära võetud ja tagastamata vana mootori eest maksmata 5952 eurot. Vana mootori maksumus on 6 000 eurot. Selle asemel, et vana mootor kostjale tagastada ja tekkinud küsimus poolte vastastikusel kokkuleppel lahendada, andis hageja asja menetlemise üle Creditreform Eesti OÜ-le. 17.01.2020 saadeti Creditreform Eesti OÜ poolt kostjale nõue tasuda 6215 eurot hiljemalt 23.01.2020.
10.Kostja tegi hagejale 29.01.2020 tasaarvestuse avalduse tagastamata mootori maksumusega, millega luges hageja nõude uue mootori eest maksmata osas tasaarvestatuks alates 29.11.2019. Tulenevalt eelöeldust ei ole pooltel pärast nõuete tasaarvestamist 29.11.2019 kostja tasaarvestuse tulemusena enam mingeid nõudeid teineteise vastu.
11.Vaidlusaluse mootori kapitaalremont maksab kokku ca 6000 eurot. Arvestades uue mootori maksumust enam kui 11 000 eurot, on kapitaalselt remonditud ja sama ressursiga mootor vähemalt poole odavam. Ei ole õige hageja väide, et vaidlusalune kostja mootor on vanaraud. Kapitaalselt remonditud mootorit saab kostja kasutada sarnase uue mootori eeldusliku ressursiga. See mootor oli töötanud 3500 töötundi, ressurss on mootoril aga 20 000 töötundi. Sel eesmärgil soovis ja soovib kostja mootori tagasi saada, et seda remondituna edasi kasutada. Mootori elueast on enam kui 3⁄4 veel ees. Kokkuvõttes tuleb hagi kui ilmselt põhjendamatu ja tõendamata jätta rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Asjas puudub vaidlus, et 05.07.2019 tegi hageja kostjale spindli hinnapakkumise (tlk 4). Vastavalt hinnapakkumisele oli spindli maksumus 10 400 eurot. Hinnale lisandus käibemaks ja transpordi tasu. Hageja selgitas, et kui 05.07.2019 spindel ära tellida, saadetakse see 05.07.2019 Saksamaalt välja ning transpordi aeg on umbes nädal. Hinnapakkumise kohaselt saadab hageja vana spindli tagasi ekspertiisi ning peale ülevaatust tehakse kostjale kreeditarve. Kostja kinnitas hageja hinnapakkumise, vastates sellele 05.07.2019, et tellime spindli.
14.Hageja selgituste kohaselt hindas ekspertiis vana spindli taastamiskõlbmatuks ning kompensatsiooni summaks 850 eurot. Selles ulatuses vähendas hageja uue spindli hinda. Võttes arvesse kreeditarvet, tuli kostjal uue spindli eest tasuda 11 460 eurot (10 400-850=9550 +km). 26.08.2019 esitas hageja kostjale arve nr 716696 (tlk 5) summas 11 862 eurot maksetähtajaga 02.09.2019. Vastavalt arvele kohustus kostja tasuma lisaks spindlile transpordi summas 167 eurot + km ning 18.07.2019 teostatud spindli vahetuse eest 168 eurot + km. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Inkassomenetluse raames tasus kostja hagejale 6882 eurot, mille hageja on arvestanud sissenõudmiskulu ja põhivõla katteks.
15.Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg summas 5 020 eurot, viivis summas 377,32 eurot, viivist põhivõlalt alates 20.02.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lõikes 2 sätestatud määras. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja on hageja nõude suhtes teostanud tasaarvestuse.
16.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg-st 1 tulenevalt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et antud juhul on hageja ja kostja sõlminud spindli müügilepingu, kuna hageja tegi 05.07.2019 kostjale spindli hinnapakkumise ning kostja nõustus 05.06.2019 e-kirjas hageja pakkumusega (tlk 4). Pooled on kokku leppinud, et hageja tellib kostjale uue spindli maksumusega 10 400 eurot, millele lisandub käibemaks ja transporditasu. Nähtuvalt arvest nr 716696 (tlk 5) oli uue spindli maksumus koos käibemaksu ja kõigi vajalike toimingutega kokku 11 862 eurot. Hageja on kostjale uue spindli üle andnud, kuid kostja on nimetatud arvest hagejale tasunud üksnes 6882 eurot. VÕS § 101 lg 1 pst 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et VÕS § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 koostoimes tuleb kostjal hagejale tasuda spindli eest maksmata põhivõlgnevus, mis on 5020 eurot. Kohus märgib, et kostja on hagejale tasunud 6882 eurot, kuid nimetatud summast on hageja õigustatud kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 maha arvestama võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 5020 eurot.
17.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 11 862 eurot alates kostjale esitatud arve tasumise tähtaja möödumisest, mis oli 03.09.2019, kuni võla osalise
tasumiseni, mis toimus 07.01.2020, summas 330,14 eurot. Täiendavalt palub hageja välja mõista viivised põhivõlgnevuselt summas 5020 eurot alates võla osalisest tasumisest, mis oli 08.01.2020, kuni hagi esitamiseni, mis toimus 19.02.2020, summas 47,18 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Viivise summa kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis. Võlaperiood % aastas
18.Hageja palub kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni põhinõudelt summas 5020 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb TsMS § 367 alusel rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 5020 eurot alates 20.02.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
19.Kohus märgib, et kostja on esitanud käesolevas asjas tasaarvestuse vastuväite. Kostja tasaarvestus põhineb asjaolul, et hageja ei ole kostjale tagastanud vana mootorit ning kostja leiab, et vana mootori väärtus oli ca 6000 eurot. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et hageja pidi kostjale vana mootori tagastama. Nimelt ilmneb hageja ja kostja 05.07.2019 kirjavahetusest, et hageja on selgitanud, et vana spindel saadetakse ekspertiisi ning seejärel koostatakse kostjale kreeditarve. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja seeläbi kokku leppinud, et vana spindlit kostjale ei
tagastata, vaid kostja saab vana spindli väärtuses krediiti. Ka 24.11.2020 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kostja töötaja A S on andnud ütluseid, et olukorras, kus hageja tegi pakkumise, mis sisaldas tingimust, et vana spindli väärtus arvestatakse krediidina, ei andnud kostja hagejale teada, et kostja soovib vana spindlit tagasi, mitte kreeditarvet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et pooled leppisid kokku, et vana spindlit ei tagastata, vaid selle eest tehakse kostjale kreeditarve, mistõttu on põhjendamatud kostja väited, et hageja oleks pidanud kostjale vana spindli tagastama.
20.Seoses kostja väitega, et vana mootori väärtus oli 6000 eurot, märgib kohus järgmist. Kohus on kostjale 01.06.2020 määruses (tlk 38-39) selgitanud, et hageja on esitanud x 08.08.2019 kreeditarve (tlk 36), millest ilmneb, et vana mootori väärtus oli 850 eurot. Kohus selgitas kostjale, et olukorras, kus kostja väidab, et vana mootori väärtus oli 6000 eurot, tuleb kostjal esitada tõendid, mis kostja väiteid kinnitavad ja hageja väited ja tõendi ümber lükkavad. Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et vana mootori väärtus oli kostja väidetud 6000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtul võimlik lähtuda üksnes hageja esitatud tõendist, millest ilmneb, et vana mootori väärtus oli 850 eurot. Nähtuvalt hageja poolt kostjale esitatud arvest nr 716696 on hageja kostjale esitatud arvet vastava summa võrra juba vähendanud. Seega ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks, et kostjal on hageja suhtes kehtiv nõue, mistõttu kostja tasaarvestuse avaldus tuleb rahuldamata jätta.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 5 798,92 eurot. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.