OK Incure OÜ hagi Ilmar Tamm vastu võlgnevuse nõudes.
Tsiviilasja hind
3442,5 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046; Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), esindaja A.-L. V. (OK Incure OÜ; e-post xxx) Kostja Ilmar Tamm (isikukood xxx; viibimiskoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Mõista Ilmar Tammelt välja OK Incure OÜ kasuks võlgnevus 2761,80 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 2500 eurot ning viivisenõudest summas 261,80 eurot.
3.Jätta menetluskulud Ilmar Tamme kanda osaliselt, s.o tsiviilasjas tasutud riigilõivu 300 eurot ulatuses. Ülejäänud osas jätta OK Incure OÜ võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
4.Mõista Ilmar Tammelt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot.
5.Mõista Ilmar Tammelt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui väljamõistetud menetluskulude summa (300 eurot) ulatuses.
6.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas hagi Ilmar Tamme (kostja) vastu, milles palub välja mõista krediiidlepingu alusel võlgnetava põhisumma 2500 eurot ning viivised summas 942,5 eurot. Hagi avalduse kohaselt sõlmisid 15.12.2016 IPF Digital Estonia OÜ ja kostja krediidilepingu nr xxx, mille alusel kostja sai krediiti limiidiga summas 2500 eurot ja mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le.
2.Hageja pöördus kohtusse esmalt maksekäsu kiirmenetluses, milles kostja esitas nõudele aegumise vastuväite.
3.Kostja vastuses hagile kostja tunnistab hagi (dtl 45), kuid selgitab et tema sissetulekutest ei ole võimalik võlgnevust tasuda. Kostja viibib xxx alates xx.xx.xxxx. a. Kostja sissetulek on xxx eurot ning puudega inimese toetus xxx eurot. Oma sissetulekust tasub ta 90% xxx. Kostja selgitab, et tema tervislik seisund ei võimalda tal iseseisvalt asjaajamisi toimetada, ta on xxx ning tal on xxx. Kostja taotles enda vabastamist viivise tasumisest summas 942,5 eurot, samuti kohtukuludest ning riigilõivust, mis on 300 eurot.
4.Kohus kohustas hagejat esitama oma seisukohad kostja nõude vähendamise taotluse osas ning esitama omapoolsed kaalutused, mida kohus peaks viivise alandamise nõude lahendamisel arvestama.
5.Hageja esitas 22.12.2020 taotluse, milles vähendab viivisenõuet ning palub välja mõista viivise seadusjärgses määras, s.o 0,022% päevas summas 261,80 eurot (seisuga 22.12.2020). Lõppjärgus palub hageja hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2500 eurot ja viivise 261,80 eurot (dtl 55).
6.Kostja loobus 14.01.2021 kohtule esitatud avalduses aegumise vastuväitest. Samas avalduses nõustus kostja hageja taotlusega viivisenõude vähendamiseks (dtl 58).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.
8.TSMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on selle sätte kohaselt hageja õigeksvõtuga seotud ning hagi õiguslikku põhjendatust hinnata ei saa. Järelikult peab kohus asja lahendamisel lähtuma eeldusest, et poolte vahel puudub vaidlus nõude olemasolu üle. Poole õigeksvõtt ei pea olema sõnaselge vaid piisab, kui kohtule on avaldatud seisukohta selliselt, millest kohus võib järeldada, et pooltel puudub vaidlus nõude olemasolu üle (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, lk 1037).
9.Käesoleval juhul tunnistas kostja hagi, kuid selgitas, et majanduslikel põhjustel on tal keerukas kohustust täita ning palus seetõttu jätta viivise ning menetluskulud välja mõistmata. Peale hageja poolt viivisenõude vähendamist nõustus kostja ka hageja taotlusega viivisenõude vähendamiseks. Kostja ei esitanud viivisnõudele uues ulatuses ühtki vastuväidet. Kokkuvõtteks võib seega järeldada, et kostja on võtnud hagi õigeks nii põhinõude osas kui ka viivisenõude osas summas 261,80 eurot.
10.Kohus märgib, et viivisenõue on põhjendatud ka sisuliselt. Kostja on oma kohustuse, mille olemasolu ta on kohtule selgelt tunnistanud, jätnud pikemaajaliselt täitmata. Hageja omalt poolt on viivisenõuet vähendanud seadusejärgse määrani ega ole esitanud edasiulatuva viivise nõuet (hageja nõuab viivist kuni 22.12.2020). Kohtu hinnangul on viivisenõue sellises ulatuses mõistlik ning 2(3)
mõlema poole huve arvestav. Seesugune viivis arvestab nii kostja majandusliku seisuga kui ka tagab hagejale hüvitise talle tagastamata raha kasutamise võimaluse kaotuse eest.
11.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks õigeksvõtul põhineva välja 2500 eurot põhinõude ning 261,80 eurot viivsenõude katteks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Kostja on taotlenud asjas aga menetluskulude tasumisest vabastamist ehk menetluskulude välja mõistmata jätmist seoses tema halva majandusliku seisundiga. Seega ei saa lugeda hagiavaldust õigeks võetuks menetluskulude väljamõistmise nõude osas.
13.Hageja on aga juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Samuti taotles hageja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab aga, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on aga kostja maksekäsu kiirmenetluses esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Seega ei ole TsMS § 168 lg 6 käesoleval juhul kohaldatav. Ka ei võtnud kostja hagi koheselt õigeks viivisenõude osas. Selles osas võttis kostja hagi õigeks alles peale viivisenõude vähendamist.
15.TsMS § 162 lg 4 kohaselt aga võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
16.Kohus rakendab eeltoodud sätet ning mõistab hageja menetluskulud kostjalt välja osaliselt. Kohus arvestab, et kostja võttis hagi hagimenetluses koheselt õigeks, samuti seda, et hageja esitas nõudele maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Samuti arvestab kohus, et hageja viivisenõue oli kostja majanduslikku seisundit arvestades esialgses hagis väga suur, mistõttu oli sellega esialgne mittenõustumine arusaadav. Ka arvestab kohus, et peale nõude vähendamist võttis kostja õigeks ka viivisenõude. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud mõista hageja menetluskulud kostjalt välja üksnes tasutud riigilõivu, s.o 300 euro ulatuses. Ülejäänud osas, s.o hageja võimalike õigusabikulude osas, jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel tema enda kanda.
17.Hageja nõudel märgib kohus vastavalt TsMS § 177 lg 4, et hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt (300 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte enam kui välja mõistetud menetluskulude summa ulatuses (300 eurot). TsMS § 177 lg 4 rakendab kohus hageja taotlusel ning selles osas puudub kohtul diskretsiooniõigus.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maili Riisenberg
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.