Sven Soesoni avaldus OÜ Metrovan (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. novembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sven Soesoni määruskaebus
Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine
ja
nende Avaldaja: Sven Soeson (ik XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: OÜ Metrovan (rg-kood 11574038, kustutatud 30. novembril 2015) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 27. novembri 2024 määrus muutmata ja Sven Soesoni määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Sven Soesoni kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Sven Soeson (avaldaja) esitas 19. märtsil 2024 Tartu Maakohtule avalduse Metrovan OÜ (kustutatud; puudutatud isik) täiendavaks likvideerimiseks. Avaldaja palus määrata likvideerijaks ennast.
Avalduse ja selle täienduste kohaselt jäi 30. novembril 2015 äriregistrist kustutatud puudutatud isiku pangakontole 10 563,16 eurot. Vahendid olid arestitud, kuni Harju Maakohus need 5. detsembri 2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-15-6483 aresti alt vabastas. Puudutatud isik tegi enne kustutamist tehinguid Lloyd Investments OÜ-ga ja Binar Sp.o.o.-ga ning võttis konsultatsioone Rigolet Collect OÜ-lt, kuid jättis lõplikult arveldamata. Lloyd Investments OÜ esitas 16. detsembril 2011 puudutatud isikule arvelduskrediidi kohta arve nr 47M/50, nõue on loovutatud avaldajale. Ettevõte kaasas finantseeringu Lloyd Investments OÜ-lt, sest tema osakapital ei võimaldanud tehinguid teha. Finantseerimine toimus vastavalt
16.detsembri 2011 arvele nr 414. Tehingud tegid Boriss Berg ja Arkadi Lutsar, kes on variisikud, mida näitab 11. augusti 2015 süüdistusakt.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus algatas 27. novembri 2024 määrusega menetluse puudutatud isiku täiendavaks likvideerimiseks (p 1) ning jättis avaldaja avalduse täiendavaks likvideerimiseks rahuldamata (p 2) ja menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (p 3). E-äriregistri järgi kustutati puudutatud isik majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ja avaldajal ei ole temaga puutumust. Ainuosanik oli kustutamise seisuga Kalev Nigul, kes ei ole täiendava likvideerimise kohta seisukohta esitanud. Avaldaja ei ole huvitatud isik, kes saaks taotleda äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 alusel puudutatud isiku täiendavat likvideerimist; huvitatud isikuks saab olla eelkõige osaühingu osanik. Põhjendatud ei ole viia likvideerimist läbi ka ÄS § 218 lg 3 alusel avaldaja kui võlausaldaja nõudel. Avaldaja ei ole piisavalt põhistanud seda, millise tema nõude tõttu on täiendav likvideerimine vajalik. Avaldaja selgitas, et 16. detsembril 2011 esitas Lloyd Investments OÜ puudutatud isikule arve arvelduskrediidi kohta, nõue loovutati 29. juulil 2012 OÜ-le Aabron,
12.mail 2016 OÜ-le JahhWorks, 22. jaanuaril 2024 Vanamees ja Meri OÜ-le ning 18. märtsil 2024 avaldajale. Avaldaja on esitanud kohtule 16. detsembri 2011 arve nr 47M/50, arve saajaks puudutatud isik ning selgituseks „Arvelduskrediidi-faktooringu leping finantseerimine vastavalt 16.12.2011 arvele nr 414“. Avaldaja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele selgitanud tehingu eesmärki ja sisu. Avaldaja ei ole esitanud lepingu sõlmimise kuupäeva ega selgitusi, millal, kelle vahel, mis asjaoludel ja tingimustel lepingud sõlmiti, samuti muud teavet, mille põhjal saaks võtta seisukoha, et tema nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik nõue rahuldada. Kohtul ei ole tekkinud veendumust avaldaja nõude olemasolus. Ainuüksi arve väljastamisest ei saa järeldada, et avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja palub 29. novembri 2024 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse p 2 ning teha uue määruse, millega rahuldada avaldus täiendavaks likvideerimiseks, või alternatiivselt saata asi tagasi, täpsustada, milliseid asjaolusid peab avaldaja täpsustama, ja anda võimalus tõendite esitamiseks. Maakohus tõlgendas vääralt faktilisi asjaolusid, mis viis valele järeldusele. Puudutatud isiku osakapital oli 2556 eurot, kuid ta tegi tehinguid märksa suuremas mahus kui osakapital lubas. Avaldaja kordas oma vastust maakohtu nõudele täiendada avaldust. Faktooringu eesmärgiks on finantseerimine, millest tulenevalt finantseeris Lloyd Investments OÜ puudutatud isiku tehinguid. 16. detsembri 2011 arve nr 414 kohta märkis avaldaja, et sellelt „nähtub romukulla
2
müük, mis toimus Metrosert AS poolt mõõdetud ja kaalutud kauba osas arve esitamine, millist finantseeris Lloyd Investmets“. Avaldaja on esitanud Lloyd Investments OÜ arve, tehingupoolte vahelised arved ja Metrosert AS-i aktid. Kohtul oli hagita asjas võimalik kahtlused kõrvaldada ja võtta nt Metrosert AS-ilt kinnitus tehingu toimumise kohta. Samuti on võimalik võtta ütlusi tehingu teinud isikutelt. Kohus jättis esitatud tõendid hindamata ega kuulanud üle tunnistajaid, hagita asjas ei pea avaldaja tunnistajate ülekuulamist taotlema. Kohus üllatas avaldajat määruses toodud järeldustega. Avaldajal ei ole võimalik rahuldada oma nõuet muul viisil kui puudutatud isiku arvelduskontol olevatest vahenditest.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 27. jaanuaril 2025 lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659).
6.Maakohus jõudis õigele järeldusele, et puudub ÄS § 218 lg-test 2 ja 3 tulenev alus rahuldada avaldus ning viia avaldaja avalduse alusel läbi puudutatud isiku täiendav likvideerimine. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendit muuta. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus tõlgendas vääralt faktilisi asjaolusid, jättis tõendid hindamata, pidi ise tõendeid koguma ning tegi üllatusliku lahendi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.1.Äriregistri seaduse § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt ennistatakse registrist kustutatud juriidiline isik seaduses sätestatud juhul registrisse täiendavaks likvideerimiseks ning seda kohaldatakse ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud. ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Seejuures tuleb osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel arvestada ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega (vt RKTKm 5. veebruar 2024 nr 2-18187/134, p 11). Avaldaja taotleb puudutatud isiku likvideerimist osaühingu võlausaldajana. Osaühingu võlausaldaja peab ÄS § 218 lg-st 3 tulenevatelt põhistama mh seda, et tal ei ole võimalik oma nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Seega peab võlausaldaja mh põhistama seda, et tal üldse on nõue osaühingu vastu. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja ei ole piisavalt põhistanud oma nõude olemasolu. Avaldaja esitas maakohtule Lloyd Investments OÜ 16. detsembri 2011 arve nr 47M/50 (dtl 20) 34 914,31 eurole, arve saajaks on puudutatud isik ja selgituseks „Arvelduskrediidifaktooringu leping finantseerimine vastavalt 16.12.2011 arvele nr 414“. Avaldaja 4. novembri 2024 vastuses ja määruskaebuses sisaldub pilt 16. detsembri 2011 arvest nr 414 (dtl 46, 279), arve koostajaks puudutatud isik ja maksjaks OÜ ExSolvo, kaubaks kullast valandid ning tasumisele kuulvaks summaks 41 897,17 eurot (34 914,41 eurot, lisandub käibemaks 6982,86 eurot). Avaldaja selgitas, et puudutatud isiku osakapital ei võimaldanud tehinguid teha, mistõttu kaasati finantseering Lloyd Investments OÜ-lt. Sellest tulenevalt võib aru saada, et avaldaja väitel on talle loovutatud Lloyd Investments OÜ 16. detsembri 2011 arvest 47M/50 tulenev nõue puudutatud isiku vastu ning Lloyd Investments OÜ finantseeris tehingut, millega OÜ ExSolvo ostis puudutatud isikult kulda. Avaldaja ei ole välja toonud arvete aluseks olevate tehingute täpsemat sisu ja asjaolusid, millest võiks järeldada nõuet just puudutatud 3
isiku vastu, ega esitanud ka ühtegi asjakohast tõendit. Maakohus leidis õigesti, et ainuüksi arvest ei saa nõude olemasolu järeldada. Seda, kuidas on käesoleva asjaga seotud avalduses viidatud Binar Sp.o.o. ja Rigolet Collect OÜ (dtl 2), ei ole avaldaja samuti selgitanud. Avaldaja ei ole põhistanud oma nõude olemasolu ka määruskaebuses. Määruskaebuses kordab avaldaja 4. novembri 2024 vastust maakohtu nõudele ning väidab, et on esitanud Metrosert AS-i aktid, ja viitab tunnistajatele. Samas ei too avaldaja jätkuvalt välja tehingute konkreetseid tingimusi ja asjaolusid. Samuti ei esita ta Metrosert AS-i akte, tunnistajate andmeid ja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ega ka selgitust, kuidas need tema nõuet kinnitaksid. Ringkonnakohus märgib, et väidetavate tehingute tegemine variisikute Boriss Bergi ja Arkadi Lutsari poolt (dtl 45, 267) ei kinnita avaldaja nõuet, vaid pigem seab selle usutavuse suurema kahtluse alla. Avaldaja vastusele lisatud 11. augusti 2015 süüdistusaktist (dtl 114–252) nähtuvalt kahtlustati Boriss Bergi käibedeklaratsioonides 2011. a mai kuni 2012. a veebruari kohta maksuhaldurile valeandmete esitamises, mille tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata käibemaks (dtl 237–239). Arkadi Lutsarit süüdistati mh selles, et ta kuulus 2011. a jaanuarist kuni 2012. a veebruarini kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli äriühingute ja nende juhtide poolt toimepandavatele maksupettustele kaasaaitamine ning seeläbi tulu teenimine, mis seisnes äriühingute käibedeklaratsioonides reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete kasutamises teenuste ja kaupade soetamise kohta ning milliste tehingute puhul oli tegemist näilike tehingutega maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 mõttes (dtl 219–224). Varifirmad, mille tegevust Arkadi Lutsar koos teiste grupiliikmetega korraldas, olid mh OÜ ExSolvo ja puudutatud isik (dtl 221, 222). Avaldaja esitatud Harju Maakohtu 5. detsembri 2022 määruse kriminaalasjas nr 1-15-6483 väljavõttes kajastatud süüdistusest nähtuvalt on nii OÜ ExSolvo kui ka puudutatud isik võltsarvete esitamiseks ning nende alusel rahaülekannete tegemiseks organiseeritud äriühingud (variäriühingud) (dtl 53–54).
6.2.Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust (vt nt RKTKm 3. oktoober 2018 nr 2-16-3663/95, p 23). Maakohtu järeldus nõude kohta ei saanud olla avaldajale üllatuslik. Maakohus märkis 31. oktoobri 2024 kirjas (dtl 42–43), et avaldaja ei ole oma nõuet piisavalt põhistanud, ning selgitas põhjalikult vajadust esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Maakohus andis avaldajale tähtaja täpsustada ja selgitada asjaolusid, sh märkida, millised tehingud, millal ja milliste lepingute alusel puudutatud isik avaldaja viidatud isikutega tegi ning millised nõuded on jäänud arveldamata, samuti esitada tõendid nõude olemasolu kohta. Avaldaja vastas maakohtule 4. novembril 2024 (dtl 45–46), vastusest ei nähtunud veenvaid ja selgeid asjaolusid ja tõendeid tehingute ning nõude kohta. Avaldaja pidi hiljemalt vaidlustatud määrusest aru saama, et tema esitatu ei teinud nõuet usutavaks, kuid ei toonud ka määruskaebuses välja midagi konkreetsemat. Kohus ei pea ÄS § 218 lg 3 ja võlausaldaja avalduse alusel täiendava likvideerimise üle otsustamisel nõudma korduvalt nõude põhistamist või hakkama ise avaldaja nõude kinnituseks õigussuhteid konstrueerima ning asjaolusid ja tõendeid otsima.
7.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid menetluskulusid.
4
8.Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 15 ja 5 alusel tuli avaldajal tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avaldaja maksis 70 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 20 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.