2.Välja mõista S. V.ilt Tallinn, Sõle tn xxxx korteriühistu kasuks 395,05 eurot korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi 01.06.2019 kuni 31.12.2020 eest.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Tallinn, Sõle tn xxxx korteriühistu esitas 05.02.2020 Harju Maakohtule avalduse S. V.i vastu. Avaldaja palub S. V. välja mõista võlgnevus 865,61 eurot perioodil 01.06.2019 kuni 31.12.2019 osutatud kommunaalteenuste eest.
Avalduse kohaselt puudutatud isik on xxxx omanik. Puudutatud isik ei ole avaldajale tema kommunaalteenuste eest tasunud ajavahemikus 01.06.2019-31.12.2019. Puudutatud isiku võlg avaldaja ees on 865,61 eurot. Tallinn, Sõle tn xxxx korteriühistu üldkoosoleku 03.11.2008 otsusega anti puudutatud isikule luba korteris nr xxxx individuaalkütte
paigaldamiseks. Samuti otsustati arvestada igakuiselt kütteperioodi jooksul 20% üldkütte maksumusest temale kuuluva korteri üldpinnast.
3.Puudutatud isik esitas 09.03.2020 vastuse avaldusele. Puudutatud isik on tasunud avaldaja esitatud arvete alusel perioodil 04.02.2019-24.12.2019 avaldajale 1538,73 eurot ning seega võlgnevus puudub. Puudutatud isik maksab kütte eest vähem, kuna tema korteris on kohtküte. Küttetorude soojakadu on väiksem kui avaldaja arvetel esitatud. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. TsMS 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtu hinnangul on esitatud materjalide põhjal võimalik teha asjas sisuline lahend.
5.Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik on Sõle tee 84 korteri nr 1 omanik (seda kinnitab kinnistusraamatu väljavõte dtl 8) ning on avaldaja liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 tähenduses. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Avaldaja põhikirja p 8 kohaselt ühistu liikmeteks on Sõle tn 84 elamu korterite omanikeks olevad juriidilised ja füüsilised isikud (dtl 17-26).
6.Samuti puudub vaidlus esitatud arvetel kajastatud teenuste maksumuse osas. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tekkinud võlgnevus seoses majandamis- ja kommunaalteenuste osutamisega talle kuuluvale korteriomandile. Avaldaja esitas puudutatud isikule esitatud kommunaalteenuste arved (dtl 9-15), avaldajale kommunaalteenuste eest esitatud arved (dtl 51-97) ja jagamise metoodika (dtl 16). Avaldaja esitas 2016-2019 aastate väljavõtted esitatud arvete ja laekumiste kohta (dtl 141-144, 146-149). Nendest tõenditest selgub järgnev. Avaldaja esitas 2016. aastal arveid kokku summale 1482,26 eurot ning puudutatud isikult laekus 1397,97 eurot, s.o 84,29 eurot vähem; 2017. aastal summale 1635,10 eurot ja laekus 1493,25 eurot, s.o 141,85 eurot vähem; 2018. aastal summale 1648,07 eurot ja laekus 1548,98 eurot, s.o 99,09 eurot vähem; 2019. aastal summale 1608,55 eurot ja laekus 1538,73 eurot, s.o 69,82 eurot vähem. Aasta Arved 2016 1482,26 2017 1635,1 2018 1648,07 2019 1608,55 Kokku
7.Puudutatud isik esitas konto väljavõtte perioodi 01.01.2019-01.01.2020 eest (dtl 41). Puudutatud isik on ülekannete selgitusse märkinud valdavalt ÜÜR xxxx, v.a 31.07.2019, 30.08.2019 ja 19.09.2019, kus selgitusse on märgitud [---] 0,28% KÜTTE EEST [---]. Puudutatud isik esitas energiaaudiitori J. P. 10.01.2012 koostatud küttetorude soojuskadu arvutuse, mille kohaselt puudutatud isiku korteri soojuskadu osakaal võrdub 0,28% kui
terve maja aastane soojuskadu arvestinäidust tulenevalt on 100MWh/a (dtl 105). Vastavalt Tallinn, Sõle tn xxxx korteriühistu üldkoosoleku 03.11.2008 otsusele peab puudutatud isik tasuma kütte eest 20% üldkütte maksumusest (dtl 116). Kuna puudutatud isik ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on need kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 järgi ja alates 01.01.2018 kehtiva KrtS 34 lg 1 järgi puudutatud isikule kohustuslikud. Samas võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu otsuste täitmine olla erandlikel asjaoludel, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo 3-2-1-156-16, p 13). Üldkoosoleku osalejate nimekirjast nähtub, et koosolekul osales puudutatud isik ise (dtl 117). Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta hääletas üldkoosoleku üldkütte arvestust puudutavale otsusele vastu. See otsus puudutas ka korterit nr xxxx. Eeltoodust johtuvalt tuli puudutatud isikul tasuda arved täies ulatuses. Avaldajal oli õigus arvestada laekuvad summad esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks (VÕS § 88 lg 6 p 1) ja seejärel jooksva arve katteks.
8.Avaldaja detsembris 2019 osutatud teenuste eest esitatud arvelt nr 01-0001-201912 (dtl 15) (arve esitatud 08.01.2020) nähtub võlg 734,40 eurot. Puudutatud isik esitas konto väljavõtte, kus nähtuvad avaldajale tehtud maksed juulist 2019 kuni detsembrini 2019 kokku 769,48 eurot. Samal perioodil on esitatud arved summale 785,46 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt on võlg 31.12.2019 seisuga 395,05 eurot (vähemtasutud on 2016-2019 eest kokku).
9.Avaldaja põhikirja p 23.4 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn majandamiskulud). Majandamiskulud on ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu ühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Puudutatud isikule esitatud arvetel toodud kuluartiklite (halduse, remondifondi, koristuse) eest tasumisele kuuluvad summade osas vaidlus puudub. Nii on halduskulud suuruses 0,35 eurot, remondifond suuruses 1,40 eurot ja koristus suuruses 0,15 eurot korteri üldpinnalt igakuuliselt. Majanduskava kohaselt (dtl 98-99) tasutakse kommunaalteenuste eest vastavalt tegelikele kuludele. Kinnistusraamatu väljavõte ja ehitusregistri väljavõte (dtl 50) on tõendatud puudutatud isiku eluruumi suurus 63 m2 ning vastavalt sellele pinnale on arvestatud vastava teenusekulu. Avaldaja esitas sisse ostetud kommunaalteenuste eest arved. Puudutatud isik ei esitanud vastuväiteid sisseostetud teenuste osas ja kohus loeb, et vaidlus siin ka puudub.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Avaldaja on veenvalt põhistanud, et ta on esitanud igakuuliselt arved korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik on tasunud arved osaliselt. Erinevalt avalduses ja puudutatud isiku vastuses toodule tuvastas kohus võlgnevuse 395,05 eurot.
12.Lähtudes eeltoodust tuleb avaldus rahuldada osaliselt ning puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista võlg majandamis- ja kommunaalteenuste eest 395,05 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et
menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas avaldaja nõude 46% ulatuses. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.