2-19-4116
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel, vanemkohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2021.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-4116
Tsiviilasi
E. K. hagi PARELA E & R Osaühingu (pankrotis) vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. K. (isikukood xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: A. S. (e-post xxx) Kostja: PARELA E & R Osaühing (pankrotis; registrikood 10225208, asukoht Vana-Narva mnt 30/1, 74114 Maardu); esindaja: pankrotihaldur Martin Krupp (e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-19-4116 kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.
Harju Maakohtu menetluses on E. K. hagi PARELA E & R Osaühingu (pankrotis) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja on 05.01.2020.a teatanud kohtule kostja pankrotist. Hageja märgib, et 13.09.2019.a kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-10861 kell 18.00 Kostja suhtes välja pankroti, nimetades pankrotihalduriks Martin Kruppi. 05.02.2020.a. Parela E & R OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul tunnustati hageja nõue summas 181 436,36 eurot teise järgu nõudena. Tuleneval eeltoodust palub hageja jätta hagiavaldus läbi vaatamata ning tagastada hagilt tasutud riigilõivu summas 2100 eurot.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-le 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-10861 kuulutanud kostja PARELA E & R Osaühingu osas välja pankroti 13.09.2019.a kell 18.00. Pankrotimäärus on jõustunud 02.10.2019.a. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Võttes arvesse, et kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, siis tuleb kostja vastu esitatud hagi jätta läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagiavalduse TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 koosmõju alusel läbi vaatamata. Tulenevalt hagi läbivaatamata jätmisest tühistab kohus toimuma määratud kohtuistungi aja (TsMS § 352 lg 1). Kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu (PankrS § 43 lg 3). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Üldjuhul oleks hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulude kandmise kohustus hagejal. Samas leiab kohus, et pärast hagi esitamist oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus lähtub menetluskulude jaotusel TsMS § 162 lg-st 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle
2-19-4116 menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus tagastab hagejale käesoleva määruse jõustumisel hagilt tasutud riigilõivu 2100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.