Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUED JA PÕHJENDUED

24.01.2019 toimus liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hageja sõiduk, teise liiklusõnnetuses osalenud juhi sõiduk oli kindlustatud kostja juures. Hageja sõiduki xxxx reg.m xxxx taastusremondi kulud on 4402,97 €. PPA Lääne prefektuuri otsusega karistati hagejat väärteomenetluses nr 2670,19,000167 29.04.19 KarS § 56 lg 1, LKS § 223 g 1 eiramise eest 120 euroga. Pärnu Maakohus tühistas oma otsusega 05.07.2019 asjas nr 4-19-2851 väärteomenetluse otsuse hageja karistamise kohta, seega ei ole hageja vastutav liiklusavarii tekitamise eest. Kostja leidis alusetult oma otsuses 01.10.19, et mõlema juhi vastutus on liiklusõnnetuses võrdne. Seega ei ole õige, et kostja on nõus hüvitama vaid pool kahjust ehk 2201,18 €. Hageja ei ole selle käsitlusega nõus, et hageja ja teise juhi vastutus on liiklusõnnetuses tekkinud kahju eest võrdne. Hageja arvates vastutab liiklusõnnetuse tekitamise eest teine juht ja kostjal on kohustus hüvitada hagejale ülejäänud ulatuses kahju 2201,18 €. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 2201,48 €, menetluskulud palub jätta kostja kanda (lk 1-2).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palub jätta hageja kanda (lk 17). Kostja leiab, et mõlema juhi vastutus õnnetuse tekitamise eest on võrdne. Kostja on teise sõiduki ehk Volkswageni omanikule hüvitanud 50% sõidukile tekkinud kahjust, makstud hüvitis on 3750 eurot. Kostja on otsustanud hüvitada hagejale 50% sõidukikahjust. Hageja sõiduki remont maksab vastavalt Auto Stock OÜ remondikalkulatsioonile 4402,97 eurot, millest 50% moodustab 2201,48 eurot. Auto Stock OÜ-le on garanteeritud hageja sõiduki remondi hüvitamine summas 2201,48 eurot. Hageja ei ole kostjale teadaolevalt sõidukit remontinud. Samuti ei ole hageja avaldanud soovi garanteeritud remondisumma ehk hüvitise saamist rahalise väljamaksena hageja arveldusarvele. Kohtuotsus, millega tühistati hageja kohta tehtud väärteomenetluse otsus, on põhistamata, millest johtuvalt ei ole otsuseni jõudmiseni viinud arutluskäik jälgitav. Kohtuotsuses ei ole analüüsitud hageja ega teise juhi tegevust ning nende tegevuste seost liiklusõnnetusega. Eelnevast johtuvalt väärteoasjas tehtud menetluse lõpetamise otsus ei tõenda hageja tsiviilvastutuse puudumist. Hageja rikkus LS § 33 lg 2 p 8, § 39 lg 1 ning § 48 lg 1 nõudeid.

KOLMANDA ISIKU ARVAMUS

Kolmas isik hagi ei toetanud ja nõustus kostjaga, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et väärteomenetluse otsus hageja suhtes tühistati, ei tähenda, et hageja ei ole vastutav liiklusõnnetuse tekitamise eest. Kolmanda isiku arvamuse kohaselt ei ole xxxx juhi käitumises konkreetseid liikluseeskirjade rikkumisi. Kolmas isik nõustub kostjaga, et hageja ei olnud manöövrit sooritades hoolikas ning on vastutav samuti liiklusõnnetuse toimumises. Tõendid kinnitavad, et kokkupõrke

hetkeks asetsesid sõidukid juba teineteise kõrval. Hageja oli hooletu, ei veendunud möödasõitu sooritava auto olemasolus ja selles, kas temale antakse teed. Seda kinnitavad R. K ütlused 24.01.20.a., kus ta väidab: “Pööret sooritama hakates olin juba pooleldi esiotsaga vastassuuna vööndis, nägin, et tagant tuleb sõiduk, mis oli juba vastassuuna vööndis“. Hageja rikkus igal juhul LKS § 33 tulenevaid nõudeid ja LKS § 39 lg 1(kolmas lause) tulenevaid nõudeid. Hageja juhitud auto asus vasakpööret sooritama oma sõidurea paremast servast, mitte vasakust. Ka ei olnud ta pöörde alustamise ajal keset sõidurida. Pole tuvastatud, et K A oleks xxxx-t juhtides ületanud lubatud sõidukiirust (17.08.2020, lk 137).

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o 24.01.2019 toimus Pärnus Suur-Jõe tn 30 juures liiklusõnnetus, kus hageja juhitud sõiduk xxxx reg n xxxx /edaspidi xxxx/ ja K A juhitud sõiduk xxxx /edaspidi xxxx/ reg.m xxxx põrkasid kokku järgmiselt. - hageja sooritas oma xxxx-ga vasakpööret ja xxxx juht xxxx-st möödasõitu, mille tulemusel tekkis kahe sõiduki vahel kokkupõrge - liiklusõnnetus. o Mõlema sõiduki juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja juures. o Hageja sõiduk sai vigastusi, sõiduki taastamisremondi maksumus on 4402,97 €. o Kostja on nõus hüvitama vaid pool hageja sõiduki kahjust ehk 2201,18 € vastavalt tehtud otsusele. o Hageja nõuab ülejäänud kahju ehk 2201,18 € hüvitamist. Avarii asjaolud Liiklusseaduse (LS) § 2 p 37 järgi on manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige, p 44 I lause järgi on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. LS § 17 lg 5 p 3 sätestab, mitterööbastega sõiduki juhtu peab teed andma vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. LS § 39 lg 1 III lause kohaselt peab juht pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. LS § 51 lg 1 sätestab, et eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. LS § 51 lg 3 p 2 sätestab, et enne möödasõitu peab juht veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks. Kostja esitas kohtule xxxx-i juhi K A selgitused kostjale kui kindlustusandjale ja tema kui tunnistaja väärteomenetluses antud seletused (lk 21, 22), mis on dokumentaalsed tõendid TsMS § TsMS § 229, 278 järgi. Neist tõenditest nähtuvalt nägi ta xxxx juures paremal pool tee ääres seismas sõiduautot xxxx ja sellel olid näha ääretuled, kuid suunatuli ei töötanud. Seletuste kohaselt tegi ta enda juhitud sõidukiga xxxx-st möödasõitu vastassuunavööndi kaudu ning siis kui ta oli möödasõitu juba lõpetamas, tegi xxxx ootamatult vasakpöörde, misjärel toimus sõidukite vahel kokkupõrge. Kolmanda isiku taotluse alusel kuulas kohus üle ka käesolevas tsiviilasjas xxxx-i juhi K A tunnistajana, kes andis samasisulisi ütlusi. Nimelt ütles ta, et kui tema alustas xxxx-ga möödasõidu hageja sõidukist, siis sellel ei põlenud suunatuli, põlesid gabariidituled, möödasõidu keeldu ei olnud ja sellepärast alustaski ta xxxx-st möödasõitu. Alles siis, kui autod olid kohakuti, sõitis xxxx tunnistaja autole sisse.

Kostja poolt kohtule esitatud hageja kui tunnistaja seletuskirjast väärteoasjas, mis on dokumentaalne tõend TsMS §229, 278 järgi (lk 24), nähtub, et ta lülitas oma sõidukile suunatule sisse ja pööret sooritama hakates oli ta juba pooleldi vastassuunavööndis ja nägi, et tagant tuleb sõiduk, mis oli juba vastassuuna vööndis, ta pidurdas ja siis tuli juba teine sõiduk vastu hageja sõiduki esiotsa, sealt sõitis vastu aega. Kostja esitas kohtule ka väärteoasja asjas nr 4-19-2851 02.07.19 toimunud kohtuistungi protokolli (lk 31), milles on küsitletud hagejat kui väärteo asjas ülekuulatud kaebajat. Märgitud tõendit on võimalik käsitleda kui dokumentaalset tõendit TsMS § 229, § 278 järgi. Sellest nähtub, et kui kaebaja ehk hageja hakkas enda juhitud sõidukit keerama, siis vaatas ta peeglisse ega näinud seal ühtegi autot (lk 37, protokolli 13. lehekülg). Kostja esitas kohtule väärteoasjas ülekuulatud tunnistaja R V ülekuulamise protokolli ja selgitus joonise kui dokumentaalse tõendi TsMS § 229, 278 järgi (tl 25, 44p). Selle kohaselt sõitis xxxx R. V autost mööda ja kui xxxx oli sõitnud R. V sõidukist mööda, nägi ta, et xxxx vasak suunatuli oli sisse lülitatud. Siis sõitis R. V sõidukist mööda ka xxxx ja kui too oli omakorda mööda sõitnud, märkas R. V, et xxxx hakkas vastassuunavööndisse hoidma, pidurdas ja siis oli kokkupõrge vasakpööret sooritava xxxx-ga. Kas sellel hetkel, kui xxxx hakkas xxxx-st tegema möödasõitu, oli xxxx-l ka vasak suunatuli sisse lülitatud, ütlustest ei nähtu. Kohtule kostja esitatud sõidukitest tehtud fotodelt nähtub, et xxxx-l on vigastused esiosa paremal tiival ning parem esituli on kahjustatud (lk 72, 78,84), xxxxl on vigastused on vasakpoolsel juhi uksel, nurgal (lk 53p, lk 53, 54, 76, 89,foto nr 10, 12, 13, 14). Hinnates 1) kostja esitatud eelviidatud fotosid sõidukitest, millest nähtuvalt olid vigastused xxxx paremas esiosas ja katki oli parem esituli ning xxxx-l vasakul esiosas ja juhipoolsel uksel, 2) tunnistaja R. A seletusi istungil, selgitusi kindlustusandjale ja väärteomenetluses selles, et sõidukite kokkupõrge toimus siis kui need olid nn kõrvuti (kohakuti), 3) hageja kui kaebaja antud seletust selles, et tema sõidukil oli suunatuli sees kui ta asus tegema vasakpööret, kuid ei näinud peeglist ühtegi sõidukit temast mööda sõitmas, 4) R. V ütlusi, et xxxx oli vastassuunavööndis ja põrkus kokku vasakpööret tegeva xxxx-ga, siis leiab kohus, et vaidlusaluses liiklusõnnetuses on vastutavad mõlemad juhid. Nimelt saab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates järeldada, et kui sõidukid olid kokkupõrke hetkel peaaegu kõrvuti, siis oli tekkinud olukord, kus xxxx tegi vasakpööret ja samal ajal tegi temast möödasõitu xxxx. Nii ei olnud kohtu hinnangul xxxx juht piisavalt veendunud, et xxxx-st möödasõitu kui manöövrit tehes oleks ta veendunud LS § 33 lg 2 p 8, § 51 lg 3 p 2 järgi oma manöövri ohutuses eesolevale xxxx-le ja selles kas too oli andnud märku soovist teha vasakpööret ning kas võib möödasõitu LS § 51 lg 1 järgi teha xxxx-st vasakult poolt. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt väärteomenetluses antud seletuses, et tema sõidukil oli sees vasak suunatuli, sest R. V seletuste kohaselt oli xxxx-l vasak suunatuli sees kui ta tegi möödasõitu R. V autost. Selle tõttu ei saa kahelda selles, et kui hageja soovis teha vasakpööret, et ta poleks suunatuld sisse lülitanud. Samas leiab kohus, et ka hageja ei olnud piisavalt veendunud sõidukiga vasakpööret kui manöövrit sooritades manöövri ohutuses LS § 33 lg 2 p 8 järgi ega ka veendunud selles, kas tal tuleb anda LS § 17 lg 5 p 3 järgi teed möödasõidul olevale xxxx-le või kas xxxx annab teed talle LS § 39 lg 1 III lause järgi ja et nii oleks vasakpööre ohutu. Nimelt ei näinud ta oma seletuste kohaselt peeglist möödasõidul olevat xxxx-t kui ta asus vasakpööret tegema. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et kokkupõrke hetkel olid sõidukid peaaegu kõrvuti nagu kohus tuvastas ehk mõlema juhi manöövrid olid üheaegsed. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud kostja ja kolmanda isiku vastuväide, et ka hageja on liiklusõnnetuses ja seega ka oma sõidukile kahju tekkimises vastutav ning tema osa kahju tekkimisel on kohtu hinnangul võrdne xxxx juhi osa ja vastutusega. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus hagejaga, et ta ei ole vastutav üldse tema varale liiklusavariis tekkinud kahju eest ja nõustub vastupidiselt kostja ja kolmanda isikuga, et selle

kahju eest vastutab ka hageja. Mis puudutab hageja väiteid, et tema kohta tehtud väärteomenetluse otsus nr 2670,19,000167 29.04.19 (protokoll AB 1444834, lk 3, otsus 41p-42-43), millega karistati teda liiklusseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest, on Pärnu Maakohtu otsusega asjas nr 4-192851 05.07.19 tühistatud (lk 49), kuid märgitu ei välista seda, et hageja poleks oma sõidukile tekkinud kahju eest tsiviilõiguslikult vastutav. Nimelt pole väärteoasjas tehtud maakohtu lahendil ette kindlaksmääratud jõudu, sest tegemist on vaid ühe tõendiga TsMS § 229 lg 1, 2, § 272 lg 2 järgi. Peale selle ei nähtu Pärnu Maakohtu lahendist, mis asjaoludel on hageja suhtes 29.04.19 tehtud väärteootsus nr 2670,19,000167 tühistatud ja millised on liiklusavarii asjaolud, kuivõrd maakohtu otsuse puhul on tegemist resolutsioonotsusega. Seega ei tõenda viidatud maakohtu otsus hageja väiteid, et tema pole vastutav liiklusõnnetuses ega tema sõidukile tekkinud kahju eest. Kahju ulatus, hageja osa kahju tekkimises, hüvitise suurus Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine. Liikluskindlustus seaduse (LKindlS) § 12 järgi kohustub lepinguga üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. LKindlS § 23 lg 1 p 1 järgi võib kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees võlaõigusseaduse § 1057 alusel (mootorsõiduki valdaja vastutus). LKindlS § 24 sätestab, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. LKindlS § 26 lg 1 sätestab, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Vaidlus puudub selles, et hageja varale tekkis LkindlS § 26 lg 1, § 132 lg 3 järgi kahju, mille ulatus on vastavalt xxxx taastamisremondi maksumusele 4402,97 € ja millest kostja on nõus vabatahtlikult hüvitama pool. Ka selles puudus vaidlus, et hageja ei soovinud viidatud ja tunnustatud poole osa väljamõistmist, kuna leidis, et ka ülejäänud pool kahjust tuleb kostjal hüvitada. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus tuvastas, et hageja on võrdselt vastutav koos teise juhiga vaidlusaluse avarii tekkimise eest ning hageja sõidukile tekkinud kahju eest, kuna hageja ei olnud piisavalt veendunud oma sõidukiga tehtava manöövri ohutuses ega selles, kas ta võib üldse manöövrit sooritada ja kas tal tuleb anda teed teise sõidukile või kas teine sõiduk annab talle teed manöövriks. Nii asub kohus seisukohale, et VÕS § 139 lg 1 alusel on võimalik ka pooles ulatuses kahju hüvitist vähendada. Kuna hageja varakahju on 4402,97 €, siis tuleb hüvitist, mida hageja soovis saada, vähendada pooles ehk 2201,18 euro ulatuses. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja väited, et selles ehk ülejäänud ulatuses (2201,18 €) ei kuulu hagi kahju hüvitamiseks rahuldamisele ja kostja pole oma LKindlS § 12 § 23 lg 1 p 1, § 24 tulenevat kahju hüvitamise kohustust VÕS § 100 mõttes hageja ees rikkunud.

Kuna hageja ei ole nõudnud seda osa, mida kostja on juba nõus vabatahtlikult hüvitama, vaid nn ülejäänud osa ehk sisuliselt kogu tekkinud kahju ning kuna kohus leidis, et kahju hüvitist tuleb VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada 2201,18 eurot ning et kostja ei ole kohustust rikkunud, ei saa hageja nõuda kostjalt ka VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, LKindlS § 12, § 23 lg p 1, § 24 järgi kohustuse täitmist kahju hüvitamist 2201,18 €. Seega jääb hagi rahuldamata. Kohtul ei ole vaja anda hinnangut xxxx remondikalkulatsioonile, kostja otsusele 01.10.19 hüvitada kahju pooles ulatuses (lk 6, 7-8), kuna nende asjaolude üle vaidlus puudus. Samuti pole vaja anda sisulist hinnangut xxxx juhiloale, kuna viimasel oli kehtiv luba õnnetuse ajal (lk 27), xxxx kahju suurusele ja sellega seotud e-kirjavahetusele (lk 28-29). Ka ei ole vaja anda hinnangut kostja esitatud Politsei- ja Piirivalve ameti kirjale kostjale, mis seostub hageja suhtes peetud väärteo menetluse ja tehtud otsusega (lk 40), kuna asjas tehtud väärteo otsus oli tühistatud ja kohus on varasemalt Pärnu Maakohtu otsusele hinnangu andnud. Kohus ei anna hinnangut muu isiku avaldusele selle kohta, milline vara (aed) kahjustada sai (lk 45), kuivõrd sellest tulenevaid nõudeid ei ole käesolevas menetluses esitatud. Asjas ei oma tähtust karistusregistri andmed (lk 46-47) ja kohus hinnangut sellele ei anna. Lisaks ei ole vaja anda täiendavat hinnangut kostja esitatud vaatlusprotokolli lisaks olevatele fotodele nr 1-9, 11, 15, 16, 17, 18, 19 ja teistele fotodele (lk 51-53, 53p, 54-55, 57-70, 73-75, 77, 7983, 85-88, 90-113), kuivõrd viimased puudutavad sõidukite lõppasendit pärast kokkupõrget, rehvi, sõiduki sisemust, purunenud aeda, posti, xxxx teise külje vigastusi ja muid sõidukite võimalikke vigastusi. Lisaks ei anna kohus hinnangut kolmanda isiku poolt täiendavalt esitatud fotodele tänavast (lk 151-152), kuivõrd nendel ei ole tähtust. Menetluskulud Menetluskuludeks on lõiv, esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi. TsMS § 162 lg 1, 2 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda ja kostja ning kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud, seega jääb tema kulude suurus kindlaks määramata. Kohus kontrollib kolmanda isiku esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatut TsMS § 175 lg 1 järgi. Kolmanda isiku esindaja kulud on 960 € (koos käibemaksuga) 8 tunni eest ja tasu määr on 120 €/ h, sh käibemaks (nimekiri 30.10.20). Hageja vaidles kuludele vastu, leides, et kolmanda isiku tunnistaja andis erinevates menetlustes erinevaid ütlusi. Märgitu ei ole esindaja kulude välja mõistmata jätmise aluseks TsMS § 162 lg 1, 2, § 167 järgi. Kohus leiab, et kolmanda isiku esindaja töö arvestades vaidluse mahtu, tehtud toiminuid ja menetlustoiminguid, on 8 töötunni eest põhjendatud, tasu määr vastab kohtu praktikale. Seega on kolmanda isiku esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud 960 € ulatuses. Nimetatud summa tuleb hagejalt TsMS § 162 lg 1, 2, § 167 lg 1, § 175 lg 1, § 138 lg 1, § 144 p 1 järgi kolmanda isiku kasuks välja mõista.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.