AMEX Export-Import GmbH hagi TDG Engineering OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
34 423 eurot 45 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. augusti 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TDG Engineering OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): TDG Engineering OÜ (registrikood 12784018), esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): AMEX Export-Import GmbH (Austria registrikood 101325h), esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta TDG Engineering OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 5. augusti 2020 otsus muutmata.
3.Jätta TDG Engineering poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud WhatsApp tekstivestlus asja materjalide juurde võtmata.
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TDG Engineering OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AMEX Export-Import GmbH (hageja) esitas 21. jaanuaril 2020 hagi TDG Engineering OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 26 968 euro 34 sendi, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 5449 euro 82 sendi ning alates hagiavalduse esitamisest jooksva viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale 21. septembri 2016 e-kirjaga tellimuse aurusterilisaatoritele. Kostja tegi hagejale 22. septembril 2016 e-kirjaga 14 aurusterilisaatori müügipakkumuse hinnaga 27 174 eurot ning edastas hagejale ettemaksuarve nr X. Hageja nõustus kostja pakkumusega ning tasus ettemaksu 27 174 eurot 28. septembril 2016. Kostja pidi hagejale üle andma aurusterilisaatorid 90 päeva jooksul alates ettemaksu laekumisest, kuid ta ei teinud seda. Hageja taganes müügilepingust 21. aprillil 2017 ning palus kostjal tagastada ostusumma 27 174 eurot. Kostja kinnitas 31. mail 2017 Skype kaudu peetud vestluses, et tagastab ostusumma. Kostja tagastas 13. juulil 2017 hagejale 700 eurot selgitusega „return of funds“ ehk „vahendite tagastamine“, seega tunnistas kostja müügilepingu sõlmimist, luges taganemist põhjendatuks ning oli alustanud raha tagastamisega. Kostja pärast 13. juulit 2017 hagejale makseid ei teinud. Hageja esitas kostjale veebruaris 2018 pankrotihoiatuse. Kostja esitas 16. märtsil 2018 hagiavalduse hageja vastu võlasuhte ja 27 174 eurose võlgnevuse puudumise tuvastamiseks tsiviilasjas nr 2-18-4182. Kostja hagiavaldus jäi Riigikohtu
11.septembri 2019. a määrusega menetlusse võtmata. Tsiviilasjas tuvastati, et lepingu täitmise koht oli Austrias. Seega ei saa enam vaidluse all olla, et kostja pidi andma kauba üle Austrias. Hageja täitis lepingu kostjale. Isegi kui hageja suhtles enne lepingu sõlmimist mõne kolmanda isikuga, siis pakkumust kolmas isik ei teinud ning hageja ei kinnitanud kolmanda isiku pakkumust. Isegi kui kostja väide vahendustegevuse kohta on õige, siis vastutab kostja hageja
ees. Kuna kostja ei tootnud tellitud seadmeid ise, siis pidi ta ostma seadmeid muu isiku käest ja müüma need edasi hagejale. Sellises olukorras ei saa väita, et kostja ei ole tehingu eest vastutav.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ja hageja vahel ei ole müügilepingut sõlmitud. Kostja pangakontot kasutati kolmandate isikute poolt raha ülekandmiseks. Septembris 2016. a tellis hageja Venemaa äriühingult X (müüja) autoklaavide (meditsiiniliste sterilisaatorite) tarne. Müüjal esines raskusi raha saamisega vahetult hagejalt, mistõttu müüja pöördus kostja poole palvega aidata tehingu tehnilise korraldamisega. Kostja sai käsundi vormistada arved kauba eest tasumiseks enda nimele ja võtta hagejalt vastu müüja jaoks raha. Seejärel pidi kostja edastama raha hagejalt müüjale, kes omakorda pidi andma kostjale kauba mille tarnimist hagejale pidi kostja korraldama. Kostja pidi vormistama tehingu enda nimel. Hageja andis müüjale oma nõusoleku vormistada tehing ja tasuda raha kostja vahendusel. Hageja esitaski poolte kokkuleppest tulenevalt 21. septembril 2016 kostjale tellimuse kauba ostmiseks. Kostja esitas seejärel hagejale arve 27 174 euro tasumiseks, mille hageja tasus
27.septembril 2016. Kostja andis raha müüjale üle. Müüja tarnijad jätsid oma kohustuste täitmata, mistõttu ei saanud ka müüja täita kauba tarnimise kohustusi hageja ees. Hageja taganes lepingust ja nõudis raha tagastamist. Kostja kaudu tagastas müüja hagejale 700 eurot. Kuigi hageja teadis, et kostja ei ole müügilepingu osaline ja tegutses vaid vahendajana, hakkas hageja nõudma raha kostjalt. Müüja kinnitas hagejale telefoni rakenduses WhatsApp peetud vestluses, et kostja tegutses müüja huvides ja müüja käsundil ja ei olnud müüja ja hageja vahelise tehingu pooleks. Kõik kostja poolt hagejalt saadud rahalised vahendid on üle kantud vastavalt olemasolevatele kokkulepetele müüjale. Müüja andis kostjale sellekohase kirjaliku kinnituse. Kostja tegutses nii müüja kui ka hageja käsundisaajana. Hageja nõustus sellega, et tehing sooritatakse kostja vahendusel. Hagejapoolne käsund väljendub selles, et hageja kandis raha üle kostjale müüjale üleandmiseks. Kostja on käsundi täitnud ja raha müüjale üle andnud. Tsiviilasjas nr 2-18-4182 ei analüüsinud kohus hageja ja kostja vahel tekkinud õigussuhteid, vaid käsitles üksnes kohtualluvuse küsimust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 5. augusti 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 26 474 eurot, seisuga 5. august 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 6983 eurot 90 senti ning viivise alates 6. augustist 2020 kuni kohustuse (26 474 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis 97% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 3% kostja menetluskuludest hageja kanda. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et pooled sõlmisid müügilepingu 14 aurusterilisaatori müügiks hinnaga 27 174 eurot. Pooled tegid vastastikused samasisulised tahteavaldused ja on saavutanud konsensuse. Müügileping oli sõlmitud just hageja ja kostja vahel. Ühestki tõendist ei tulene, et hageja oleks sõlminud müügilepingu kolmanda isikuga. Nimetatud ei lükka ümber ka kostja poolt esitatud e-kirjavahetus (tl 36-40, 44, 47-49) ega müüja seletused (tl 54, tõlge tl 53). Kostja ei ole käsunduslepingu sõlmimist tõendanud. Poolte e-kirjavahetusest tuleneb, et olulised küsimused seoses aurusterilisaatorite müügiga, st kogus, hind, lepingu täitmise tähtaeg jms, arutasid omavahel hageja ja kostja esindajad. Hageja kandis raha kostjale. Hageja esindaja küll suhtles enne lepingu sõlmimist müüjaga, kuid müüja pakkumust hagejale ei teinud ning hageja ei kinnitanud müüja pakkumust. E-kirjavahetusest ei tulene ka hagejaga kokkulepet, et poolte lepingut täidab kostja asemel mõni kolmas isik. Hageja
eitab sellise kokkulepe sõlmimist. Lepingueelselt või ka pärast seda võisid hageja ja kostja suhelda ka muude isikutega, kuid see ei muuda lepingulist suhet ega välista kostja vastutust. Müüja kinnitas kostjale 28. septembril 2016 saadetud e-kirjas raha saamist. E-kirja teemast ega müüja kinnitusest raha saamise kohta ei saa teha kindlaks, milline arve oli tasutud või millise raha saamist müüja kinnitas. E-kirjast ei tulene seotus vaidlusaluse tehinguga. Kostja on oma kohustust oluliselt rikkunud, kuna ei täitnud lepingust tulenevat kohustust pika aja jooksul peale hagejalt ettemaksu tasumist ja kohustuse täitmiseks kokku lepitud tähtaja möödumist. Seega oli hageja lepingust taganemine põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja määras VÕS § 88 lg 1 järgi, et tagastab müügilepingu alusel saadud ettemaksu ning puudub alus VÕS § 88 lg 8 kohaldamiseks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 26 474 euro tagastamist. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks alates 22. aprillist 2017. Kostja tagastas hagejale 700 eurot 13. juulil 2017. Seega peab kostja tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 alusel 27 174 eurolt perioodi 22. aprill 2017 – 13.juuli 2017 eest 494 eurot 34 senti ning alates 14. juulist 2017 põhinõudelt 26 474 eurot, s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 6489 eurot 56 senti. Kokku peab kostja tasuma sissenõutavaks muutunud viivist 6983 eurot 90 senti ning alates 6. augustist 2020 seaduses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamises osas, teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole müügilepingu pooleks ja võlasuhet, millest tulenevalt võlgneks kostja hagejale väljamõistetud raha, poolte vahel ei ole. Kostja poolt esitatud kirjavahetusega on tõendatud, et leping sõlmiti hageja ja müüja vahel. 22. septembri 2016 ettemaksu arve lahtris „shipped to“ on märgitud "X" LTD, X, mis osutab müüja osavõtule tehingust. Hageja 21. septembri 2016. a tellimuses märgitud tellimuse nr X kajastub hageja, kostja ja müüja kirjavahetuses. Müüja
28.septembri 2016. a ja 18. oktoobri 2016. a vastustes hagejale on teemaks märgitud „arve tasumine_Amex PO# X“. Seega kinnitas müüja raha saamist just vaidlusaluse tellimuse eest. Hageja tellimuses on kontaktisikuks märgitud müüja töötaja, müüja telefoninumber ja e-posti aadress, mis näitab müüja seost hageja tellimusega. Hageja 14. septembri 2016 kiri kinnitab, et kostjat kasutati vaid raha ülekandmiseks müüjale. Tellimuse esitamist müüjale kinnitab ka hageja 21. septembri 2016. a kiri. Kostja palub võtta asja materjalide juurde telefoni rakenduse WhatsApp hageja, kostja ja müüja vahelise tekstivestluse. Nimetatud vestluses kinnitas müüja hagejale, et kostja tegutses müüja käsundil ning hageja oli sellest teadlik.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja vaidles uute tõendite vastuvõtmisele vastu. Kostja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud neid tõendeid võimalik varem esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt apellatsioonkaebusega esitatud WhatsApp kirjavahetus tuleb jätta TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja juurde võtmata, kuna viidatud sättes nimetatud alused esitatu vastuvõtmiseks puuduvad. Kostja palub ringkonnakohtule võtta vastu tõendina telefonirakenduse WhatsApp tekstivestlus hageja, kostja ja X vahel, millega soovib kostja tõendada, et ta ei olnud müügilepingu pooleks. Kostja väitel viitas ta antud tõendile maakohtus, kuid ta ei ole eksimuse tõttu seda vastusele lisanud. Nimetatu ei vasta ringkonnakohtu hinnangul kostja poolt maakohtus avaldatule. Kostja on 17. veebruari 2020 menetlusdokumendi viites 11 leidnud, et: „Kuna WhatsApp’i rakenduses sisalduv logfail on tõlkimiseks väga mahukas, esitab hageja selle vajadusel hiljem.“. Seega ei olnud kostja maakohtu menetluses eksimuses selles, kas ta on soovitud tõendid kohtule esitanud, vaid jättis need maakohtus esitamata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Seega on maakohtu otsus selles osas jõustunud.
9.Hageja ostjana nõuab kostjalt kui müüjalt lepingust taganemise õigusliku tagajärjena hageja poolt kostjale üleantud ostuhinna tagastamist. Kostja ei vaidle menetluses vastu sellele, et tema ja hageja vahel oli võlasuhe. Vastuses hagile väidab kostja, et tema tegevust tuleb kvalifitseerida käsundina nii müüja kui hageja poolel (tl 35). Hageja ja kostja vahel oli kostja väitel käsundi sisuks see, et hageja kandis raha üle kostjale, kes kandis selle omakorda üle müüjale. Ostuhinna tagastamise nõude rahuldamiseks tuleb hagejal menetluses TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada pooltevahelist müügilepingut, ostuhinna üleandmist ning võlasuhte lõppemist hagejapoolse lepingust taganemisega. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on müügilepingu sõlmimise tõendamiseks kostjaga kohtule esitanud 21.septembri 2016 aurusterilisaatorite tellimust puudutava kirjavahetuse ning kostjale saadetud tellimuse. Selle kohaselt tegi hageja kostjale ostutellimuse neljateistkümne aurusterilisaatori saamiseks kokku hinnaga 26 810 eurot. Kostja tegevdirektor A.A. saatis hagejale 22. septembril 2016 e-kirja, mille järgi peaks summa kokku olema 27 174 eurot. 22. septembril 2016 kostja poolt ja kostja nimel saadetud eelvormiarve nr X järgi tuli tasuda ettemaksu 27 174 eurot. Hageja on ostuhinna tasunud kostjale 28. septembril 2016. Kostja ei vaidlusta hagejapoolset ostuhinna tasumist. Kui hageja taganes lepingust, tegi ta taganemisavalduse kostjale, meili koopia on saadetud kolmandale isikule. Kostja ei ole esitanud ka sisulisi vastuväited sellele, et tema esindaja on hagejaga pidanud Skype teel läbirääkimisi ostuhinna tagastamise osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on oma tõendamiskoormise kostjaga müügilepingu sõlmimise suhtes täitnud. Kostjal tuleb tõendada muu võlasuhte sõlmimist hagejaga.
10.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses tõendanud seda, et tema ülesanne oli üksnes vahendada lepingu sõlmimist. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus hinnanud tema poolt esitatud tõendeid, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kostja on enamus tõendeid, millele ta menetluses tugineb, esitanud venekeelsetena. Maakohus ei ole asja materjalide järgi kostjalt dokumentide tõlkimist nõudnud ning on neid kohtuotsuse põhjendustes ka hinnanud. Maakohus leidis põhjendatult, et nii hageja kui kostja esitatud kirjavahetusest tuleneb, et kõik olulised lepingutingimused seoses aurusterilisaatorite
müügiga: kauba kogus, hind, lepingu täitmise tähtaeg, arutasid omavahel läbi hageja ja kostja esindajad. Hageja kandis ostuhinna üle kostjale. See, et hageja suhtles enne lepingu sõlmimist kolmanda isikuga ning talle on osaliselt saadetud kirjavahetuse koopiaid, ei tõenda kolmanda isiku soovi olla müügilepingu pooleks. Kostja võimaldas esitada tellimus enda nimele, kostja saatis omal nimel eelvormi arve ning pidas kostjaga läbirääkimisi lepingutingimuste osas, sh ka ostuhinna üle. Asjaolu, et 22. septembri ettemaksu arvel on märgitud lahtris „shipped to“ "X" LTD, X, võib viidata küll kolmanda isiku õigustele seoses raha laekumisega, kuid ei tõenda hageja ja kolmanda isiku vahelise müügilepingu sõlmimist. Arvel on saatjana märgitud kostja. Ka kostja enda poolt esitatud kirjavahetus ei tõenda müügilepingu sõlmimist hageja ja kolmanda isiku vahel. Kostja ei ole esitanud tõendeid kolmanda isiku tahteavalduste kohta, mis üheselt viitaksid lepingueelsetele läbirääkimistele vaidlusaluse müügilepingu tingimuste üle hageja ja kolmanda isiku vahel või kolmanda isiku soovile sõlmida leping hagejaga. Ainuüksi see, et hageja tellimuse number kajastub kolmanda isiku kirjavahetustes ei tõenda, et kostja ei soovinud hagejaga lepingut sõlmida. Enamik kostja esitatud kirjavahetusest on toimunud hageja ja kostja vahel, koopia saajaks on märgitud kolmas isik. Kolmanda isiku töötaja märkimine kontaktisikuks ei tõenda müügilepingu sõlmist. Lepingu alusel üleantava eseme kohta võib anda teavet isik, kes ei ole lepingu sõlmimisega seotud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kolmanda isiku enda (seega vaid väidetava lepingu ühe poole) kinnitus lepingu sõlmimise kohta hagejaga ei tõenda hageja ja kolmanda isiku vahelise lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja esitas tellimuse kostjale. Hagi vastusele lisatud (tl 51) meili teemaks märgitud „оплата счёта“ ei tõenda seda, milline arve oli tasutud, millise raha saamist kolmas isik kinnitas. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidele ei vasta ka kostja väide, et ta üksnes vahendas ostuhinna tasumist. Tellimus esitati kostjale, kostja pidas hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi lepingujärgse hinna suhtes. Eelvormi arve oli tehtud kostja poolt. Hageja tasus müügihinna kostjale, kostja tagastas hagejapoolse taganemise järel osa rahast hagejale. Seega ei vasta hageja ja kostja vaheline leping ka komisjonilepingu tunnustele, sest kostja ei tegutsenud kolmanda isiku arvel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asja materjalide põhjal asuda ka seisukohale, et kostja oleks käitunud kolmanda isiku esindajana. Kostja ei ole menetluses tuginenud asjaoludele, mis viitaksid hagejale teatavaks tehtud tahteavaldusele teha tehing kolmanda isiku nimel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1). Kostja ei ole tõendanud menetluses seda, et tal ei olnud soovi vaidlusaluse tellimuse osas hagejaga müügilepingut sõlmida. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud tõendite hindamisel asudes seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping.
11.Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu poolt tuvastatut, et hageja on kehtivalt lepingust taganenud, seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus müügilepingust taganemise eelduste olemasolu.
VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kostja ei vaidlusta ka seda, et hagejale ei ole müügilepingus kokkulepitud esemeid üle antud. Kostja on hagejale tagastanud 700 eurot, makse selgituseks on kostja märkinud „return of funds“. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõude ülejäänud ostuhinna tagastamiseks.
12.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud suurust maakohtu menetluses.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.