Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-1066 5. august 2020, Narva
Kohtuasi
AMEX Export-Import GmbH hagi TDG Engineering OÜ vastu võla ja viivise nõudes 34 575,63 eurot Hageja AMEX Export-Import GmbH (Austria registrikood 101325h), lepinguline esindaja Margus Sorga Kostja TDG Engineering OÜ (registrikood 12784018), lepinguline esindaja Andrei Matvejev Hagimenetlus 05.08.2020, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tsiviilasi nr 2-20-1066
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.AMEX Export-Import GmbH (hageja) esitas Viru Maakohtule 21. jaanuaril 2020 hagi TDG Engineering OÜ (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja 32 418,16 eurot, millest põhivõlgnevus on 26 968,34 eurot ja viivis hagi esitamise päeva seisuga 5449,82 eurot; TsMS § 367 alusel viivis põhinõudelt 26 968,34 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni; jätta menetluskulud kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt Hageja (hankehalduri A G’i isikus) saatis kostjale 21.09.2016 e-kirjaga tellimuse aurusterilisaatoritele. Kostja (tegevdirektori A G’i isikus) tegi hagejale 22.09.2016 ekirjaga neljateistkümne aurusterilisaatori müügiks pakkumuse hinnaga 27 174 eurot ning edastas hagejale ettemaksuarve nr TDG00001647. Hageja nõustus kostja pakkumusega. Kostja esitas hagejale 22.09.2016 arve ettemaksu 27 174 euro tasumiseks. Hageja tasus ettemaksuna 27 174 eurot 28.09.2016. Arvestades, et pooled suhtlesid omavahel e-kirja teel ja vahetasid eeltoodud dokumente ja tahteavaldusi, sõlmiti kostja esitatud pakkumuse ja hageja nõustumuse tulemusel müügileping neljateistkümne aurusterilisaatori müügiks. Kostja pidi aurusterilisaatorid 90 päeva jooksul ettemaksu laekumisest arvates hagejale üle andma, kuid ei teinud seda. Hageja taganes 21.04.2017 e-kirjaga müügilepingust ning palus kostjal ostusumma 27 174 eurot tagastada. Lepingust taganemise fakti üle pooltel vaidlust ei ole. Kostja kinnitas 31.05.2017 skype kaudu peetud vestluses, et tagastab ostusumma (Hageja esindaja: „Tänan Sind telefonivestluse eest. Nagu räägitud: klient tühistas tellimuse ja me tahame oma raha tagasi“, millele kostja esindaja vastas „jah“. Hageja esindaja: „Kuna me (AMEX) tasusime TDG Engineeringule, siis peaksite meile tagasi kandma“, millele kostja esindaja vastas „jah“). Vastavalt maksekorraldusele tagastaski kostja 13.07.2017 hagejale 700 eurot selgitusega „return of funds“ ehk „vahendite tagastamine“, mis tõendab, et kostja tunnistas müügilepingu sõlmimist ja luges taganemist põhjendatuks ning oli alustanud raha tagastamisega. Pärast 13.07.2017 kostja hagejale enam makseid ei teinud. Hageja esitas kostjale veebruaris 2018 pankrotihoiatuse. Enne kostja lepingulise esindaja 16.04.2018 vastuväidet pankrotihoiatusele 2(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
esitas kostja hageja vastu Viru Maakohtusse 16.03.2018 hagiavalduse võlasuhte ja 27 174 eurose võlgnevuse puudumise tuvastamiseks (tsiviilasja numbriga 2-18-4182). Kostja hagiavaldus jäi lõplikult Riigikohtu määrusega 11.09.2019 menetlusse võtmata. Vastavalt Riigikohtu otsuse p-le 17 tuvastas maakohus, et kaup tuli toimetada Austriasse, ja leidis, et lepingu täitmise koht oli Austrias. Ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei muutnud. Seega ei saa ka enam vaidluse all olla, et kostja pidi andma kauba üle Austrias. Hageja ja kostja on sõlminud VÕS § 208 lg 1 alusel müügilepingu, kuna kostja tegi VÕS § 16 lg 1 alusel 22.09.2016 ettemaksu arve esitamisega hagejale pakkumuse ning hageja nõustus pakkumusega VÕS § 20 lg 1 alusel, kui tasus 27.09.2019 ettemaksuarve ja seega on VÕS § 9 lg 1 alusel kostja pakkumuse esitamisega ja hageja sellele nõustumuse andmisega poolte vahel müügileping sõlmitud. Hageja oli täitnud oma kohustuse tasuda kostjale müügilepingust tulenev ostuhind VÕS § 208 lg 1 alusel, kuid kostja ei täitnud oma kohustust VÕS § 208 lg 1 alusel anda hagejale auru sterilisaator üle (müügilepingu ese), mille tõttu oli hageja sunnitud 207 päeva pärast ettemaksu tasumist 27.09.2016 müügilepingust 21.04.2017 taganema VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1, § 188 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel. Tulenevalt müügilepingust taganemisest on pooltel VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda üleantu tagastamist. Kuna hagejale pole kostja müügilepingu eset üle andnud, siis pole hagejal midagi kostjale tagastada, seega peab kostja hagejale tagastama 27 174 eurot. Kostja on hagejale 13.07.2017 tagastanud 700 eurot, kuid jätnud ülejäänud summa tagastamata. Kostja on viivitanud ostusumma tagastamisega ja seega on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt tasumata summalt viivist 8% aastas alates taganemisele järgnevast päevast 22.04.2017. VÕS § 88 lg 8 alusel saab lugeda esmalt tasutuks viivise ja seejärel põhivõla. Hageja taganes 21.04.2017 müügilepingust, mistõttu saabus ostusumma tagastamise tähtpäev samuti 21.04.2017. Kostja tagastas 700 eurot 13.07.2017. Järelikult on kostja kohustatud VÕS § 113 lg 1 alusel tasuma viivist 27 174 euro suuruselt põhivõlalt perioodi 22.04.2017 – 13.07.2017 (83 päeva) eest 494,34 eurot (arvestusega 8% aastas). Kuna VÕS § 88 lg 8 alusel loetakse esmalt tasutuks viivis ja seejärel põhivõlg, loetakse 13.07.2017. a 700 € maksest esmalt tasutuks kogunenud viivis 494,34 eurot, seega 700-494,34=205,66 eurot loetakse tasutuks põhivõla arvelt. Seega oli 13.07.2017 seisuga põhivõlg 26 968,34 eurot (27174-205,66=26 968,34). Kostja viivitus hagiavalduse esitamise päeva 21.01.2020 seisuga alates 14.07.2017 on 922 päeva. Kogunenud viivis perioodi 13.07.2017 – 21.01.2020 eest on 5 449,82 eurot (26968,34x8%:365x828=5449,82).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 124 lg 1 esimese lause järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. 3(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõutav põhinõue on 26 968,34 eurot. Hagi esitamise päeva (22.01.2020) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 5449,82 eurot. TsMS § 367 alusel ühe aasta eest arvestatud viivise summa on 2157,47 eurot (26 968,34 * 0,08 (ehk 8%)). Seega on tsiviilasja hind 34 575,63 eurot (26 968,34+5449,82+2157,47).
Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles hagile vastu (tl 34-35). Hagi vastuses leiab kostja, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud on esitatud puudulikult ja osaliselt. 2016.a septembris tellis Austria äriühing AMEX Export-Import GmbH (edaspidi hageja/ostja) Venemaalt äriühingult OOO x (Venemaa registrikood x) (edaspidi müüja) autoklaavide (meditsiiniliste sterilisaatorite) tarnet, millega seoses oli firmade vahel sõlmitud müügileping. Seoses sellega, et OOO-l x seoses siseriikliku seadusandlusega esines raskusi rahaliste vahendite vahetult kostjalt saamisega, pöördus OOO x kostja poole palvega aidata tehingu tehnilise korraldamisega. Müüja andis TDG hageja käsundi vormistada oma nimel arved kauba eest tasumiseks ja vastu võtta ostjalt müüja jaoks rahalised vahendid. Edaspidi pidi kostja edastama rahalised vahendid ostjalt müüjale. Omakorda pidi müüja andma kostja käsutusse kaupa, mille tarnimist pidi viimane ostjale korraldama ja vormistama tehingu enda nimel. Hageja kinnitas müüjale oma nõusolekut vormistada tehing ja tasuda raha hageja vahendusel. Lähtudes poolte kokkuleppest esitas hageja 21.09.2016 kostjale tellimuse kauba ostmiseks. 22.09.2016 esitas kostja hagejale proforma arve summas 27 174 eurot, mille kostja tasus 27.09.2016. Kostja andis raha müüjale üle. Seoses müüja tarnijate poolt oma kohustuste täitmata jätmisega ei saanud müüja täita kauba tarnimise kohustusi hageja ees, millega seoses taganes hageja lepingust ja nõudis raha tagastamist. Kostja kaudu tagastas müüja 13.07.2017 hagejale 700 eurot. Raha tagastamise kohta peetavate läbirääkimiste käigus telefoni rakenduses WhatsApp kinnitas müüja veel kord hagejale, et kostja tegutses tema huvides ja tema käsundil ja ei olnud OOO x ja AMEX Export-Import GmbH vahelise tehingu pooleks ning kõik TDG Engineering OÜ poolt AMEX Export-Import GmbH-lt saadud rahalised vahendid ülalnimetatud tehingu osas on üle kantud vastavalt olemasolevatele kokkulepetele OOO-le x. Lisaks sellele andis OOO x kostjale välja kirjaliku kinnituse, millega soovib kostja tõendada võlasuhe ja tasu kohustuse puudumist kostja ees. 4(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
Kuna müüja ei tagastanud hagejale ülejäänud raha, vaatamata sellele, et hageja teadis, et kostja ei ole müügilepingu osaline ja tegutses vaid vahendajana ehk müüja esindajana, hakkas hageja raha kostjalt nõudma. Nähtavasti oli hageja jaoks lihtsam menetleda asja Eestis kui Venemaal. Kostja esitas hagiavalduse hageja vastu paludes tunnistada võla puudumist. Hagi oli menetletud menetluses, kuid kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest viidates sellele, et antud hagi kuulub läbivaatamisele Austrias. Lähtudes eespool kirjeldatust ei ole õige hageja väide selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping. Tehing oli teostatud hageja ja OOO x vahel. Kostja arvates peab hageja nõue olema esitatud Venemaa äriühingu vastu. Kostja on seisukohal, et tema ja hageja vahel ei ole müügilepingut sõlmitud. Kostja pangakontot kasutati kolmandate isikute poolt raha ülekandmiseks, sealjuures ei võtnud kostja endale mingeid kohustusi hageja ees peale raha üleandmise müüjale. Samuti puudub hageja ja kostja vahel mõnest muust alusest (VÕS § 3) tulenev õigussuhe, millest tuleneva kohustuse täitmist saaks hageja kostjalt nõuda. Kostja leiab, et tema tegevust võiks kvalifitseerida käsundina, kusjuures tegutses kostja käsundisaajana nii müüja kui ka hageja poolel, pidades silmas, et hageja nõustus sellega, et tehing sooritatakse kostja vahendusel. Hageja poolel väljendub käsund selles, et hageja kandis raha üle kostjale müüjale üleandmiseks. Kostja on käsundi täitnud ja raha müüjale üle andnud. VÕS § 113 lg 1 ls 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Kuna kostjal puudub rahaline kohustus hageja ees ei või hageja kostjalt nõuda ka viivise tasumist. Lähtudes eeltoodust leiab kostja, et hageja nõuded võlgnevuse ja viivise osas on täiesti alusetud ja kostjal nimetatud summade maksmise kohustust ei ole.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 64-65) ei nõustu hageja kostja vastuses toodud järeldustega. Tellimus saadeti hagejalt kostjale ja pakkumus tehti hagejale kostja poolt summas 27 174 eurot. Seda on hageja tõendanud. Tellimus ega pakkumus ei sisaldanud remarki, et keegi teine kui hageja ja kostja on lepingu täitmise eest vastutavad. Hageja täitis lepingu kostjale. Isegi kui hageja suhtles enne lepingu sõlmimist mõne kolmanda isikuga, siis pakkumust kolmas isik ei teinud ning hageja ei kinnitanud kolmanda isiku pakkumust. Järelikult ei sõlmitud lepingut ühegi muu isikuga. Puuduvad tõendid, et kolmas isik kostja asemel oleks pakkumuse teinud või et hageja oleks aktsepteerinud muu kui kostja pakkumuse. Järelikult sõlmiti müügileping hageja ja kostja vahel. Hageja ei saanud lepingu sõlmimisel aru, et keegi muu kui kostja on vastutav lepingu täitmise eest. Pakkumus lepingu sõlmimiseks tehti kostja poolt. Pakkumuses ega muus poolte suhtluses lepingu sõlmimisel ei väljendanud keegi tahet, et muu isik kui kostja oleks vastutav lepingu täitmise eest. Oluline on poolte ühine tahe ning hagejal puudus lepingu sõlmimisel tahe sõlmida leping muu isiku kui kostjaga. Asjaolu kohta, et hoopis kolmas isik on kostja asemel vastutav lepingu täitmise ja tagasitäitmise eest, peab olema hagejaga sõlmitud kokkulepe. Sellist kokkulepet ei sõlmitud ja seda ei ole olemas. Lisaks jätab kostja tähelepanuta, et isegi kui tema väide vahendustegevuse kohta on õige, siis toimub see samuti müügitehingute kaudu. Nimelt oli kostjal kaks võimalust müügilepingu täitmiseks. Esiteks, toota seadmed ise ja siis müüa hagejale. Teiseks, osta seadmed kolmandalt 5(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
isikult ja müüa hagejale. Kuna kostja ise ei olnud tellitud seadmete tootja, siis ta pidigi need ostma selle muu isiku käest ja müüs selle edasi hagejale. Pole tõendatud, et see oleks pidanud toimuma kuidagi teisiti. Kostja on tehingu toimumist selliselt kinnitanud. Sellises olukorras ei saa väita, kostja ei ole tehingu eest vastutav. Igasugune muu kokkulepe hageja ja kostja vahel või hageja ja kolmanda isiku vahel puudus. Lepingu eelselt või ka pärast seda võisid hageja ja kostja suhelda ka muude isikutega, kuid see ei muuda lepingulist suhet nii, et kostja väljub lepingust. Kostja vastuväidete osas on arusaamatu, et miks ei ole õige nõuda lepingu tagasitäitmist kostjalt, kui hageja täitis lepingu kostjale (tasus ostuhinna ettemaksuna). Kostja poolt vastusele lisatud tõendid ei lükka ümber faktilisi asjaolusid, et pakkumus ja selle aktsept tehti hageja ja kostja vahel. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja oleks sõlminud lepingu muu isiku kui kostjaga.
6(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel väidetavalt sõlmitud müügilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei nõustu, et müügileping oli sõlmitud vaidluse poolte vahel. Lepingulised suhted olid hageja ja Venemaal asuva juriidilise isiku vahel, kostja vaid kandis raha üle Venemaal asuvale juriidilisele isikule käsundisaajana. VÕS §-st 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel lepinguliste suhete olemasolu tuvastamine Seoses poolte vaidlusega lepinguliste suhete olemasolu kohta tuvastab kohus esmalt kas ja millised suhted olid pooltel. VÕS § 1 lg-st 1 tulenevalt käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõusoleku andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg-st 1 ja § 20 lg-st 1 tulenevalt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 7(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Nii müügilepingu kui ka käsunduslepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hageja 21.09.2016 e-kirja (tl 7, tõlge tl 6) kohaselt saatis tema hankehaldur A G kostjale tellimuse hagiavalduses väidetavalt aurusterilisaatoritele. Kostja ei ole vastu vaielnud, et tellitud olid just aurusterilisaatorid. 21.09.2016 tegi hageja kostjale ostutellimuse (tl 10, 10 pöördel, tõlge tl 8, 9) neljateistkümne aurusterilisaatori müügiks summaga 26 810 eurot. Kostja tegevdirektor A G tegi hagejale 22.09.2016 e-kirjaga (tl 7, tõlge tl 6) pakkumuse hinnaga 27 174 eurot. Hageja nõustus kostja pakkumusega 21.09.2016 kirjas (tl 12, tõlge tl 11) ning kostja edastas hagejale 22.09.2016 (tl 12, tõlge tl 11) vastuseks eelvormiarve nr TDG00001647 ettemaksu 27 174 euro tasumiseks, tarnimise tähtajaks on märgitud 90 päeva (tl 14, tõlge tl 13). Hageja tasus ettemaksuna 27 174 eurot 28.09.2016 (tl 15, 16). Kohus leiab, kohtu poolt viidatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja esitatud pakkumuse ja hageja nõustumuse tulemusel sõlmisid pooled müügilepingut neljateistkümne aurusterilisaatori müügiks summaga 27 174 euro. Pooled tegid vastastikused samasisulised tahteavaldused ja on saavutanud konsensuse. Samuti leiab kohus tõendatuks, et müügileping oli sõlmitud just poolte vahel, kuna ei poolte ekirjavahetusest ega teistest tõenditest ei tulene teisiti. Olemasolevatest tõenditest tuleneb üheselt, et hageja palus kostjalt pakkumuse, kostja tegi hagejale pakkumuse, millega hageja nõustus ja kandis raha kostjale üle. Ühestki tõendist ei tulene, et hageja oleks sõlminud müügilepingut kolmanda isikuga. Kohus on seisukohal, et ei lükka kohtu poolt tõendatuks loetud asjaolud ka kostja poolt esitatud e-kirjavahetus (tl 36-40, 44, 47-49) ega OOO X X seletused (tl 54, tõlge tl 53). Nii hageja kui ka kostja poolt esitatud e-kirjavahetusest tuleneb, et olulised küsimused seoses aurusterilisaatorite ostu-müügiga, nt kogus, hind, lepingu täitmise tähtaeg, arutasid omavahel hageja ja kostja esindajad. Hageja kandis raha kostjale. Hageja esindaja küll suhtles enne lepingu sõlmimist kolmanda isikuga, kuid kolmas isik pakkumust hagejale ei teinud ning hageja ei kinnitanud kolmanda isiku pakkumust. E-kirjavahetusest ei tulene ka hagejaga kokkulepet, et poolte lepingut täidab ja tagasitäidab kostja asemel mõni kolmas isik. Hageja eitab sellise kokkulepe sõlmimist. OOO X X (edaspidi müüja või kolmas isik) seletuses (tl 54, tõlge tl 53) kinnitab, et 2016. a septembrikuus pöördus nende poole hageja (edaspidi «ostja») tellimusega autoklaavide (meditsiinilised sterilisaatorid) tarnimiseks, millega seoses oli firmade vahel sõlmitud müügileping. Seletuses kinnitab kolmas isik ka, et TDG Engineering OÜ tegutses kolmanda isiku huvides ja tema käsundil ja ei olnud OOO X X ja AMEX Export-Import GmbH vahelise tehingu pooleks, millest on samuti teadlik AMEX Export-Import GmbH. OOO X X kinnitab, et kõik TDG Engineering OÜ poolt AMEX Export-Import GmbH-lt saadud rahalised vahendid ülalnimetatud tehingu osas on üle kantud vastavalt olemasolevatele kokkulepetele OOO X X. Rahaliste vahendite tagastamine toimus samuti OOO X X arvel TDG Engineering OÜ vahendusel. 8(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
Peale kolmanda isiku kinnitust ei ole lepingu sõlmimine hageja ja kolmanda isiku vahel millegagi tõendatud ja on ümber lükatud kohtu poolt ülaltoodud tõenditega. Kolmas isik kinnitab seletuses veel, et kõik TDG Engineering OÜ poolt AMEX Export-Import GmbH-lt saadud rahalised vahendid ülalnimetatud tehingu osas on üle kantud vastavalt olemasolevatele kokkulepetele OOO-le X X. Rahaliste vahendite tagastamine toimus samuti OOO X X arvel TDG Engineering OÜ vahendusel. Hagi vastusele lisatud (tl 51) e-kirjas kolmas isik kinnitab kostjale raha saamist. E-kirja teemast „оплата счёта“ ehk arve tasumine ega kolmanda isiku kinnitusest raha saamise kohta ei saa kohtu arvates järeldada, milline arve oli tasutud, milliste raha saamist kolmas isik kinnitas. Seda enam e-kirjast ei tulene mitte mingi seotus vaidlusaluse tehinguga. Kolmas isik väidab seletuses, et ta andis TDG Engineering OÜ-le käsundi vormistada oma nimel arved kauba eest tasumiseks ja vastu võtta ostjalt müüja jaoks rahalised vahendid. Edaspidi pidi TDG Engineering OÜ edastama rahalised vahendid ostjalt müüjale. Omakorda pidi müüja (kolmas isik) andma TDG Engineering OÜ käsutusse kaupa, mille tarnimist pidi viimane ostjale korraldama. Ostja kinnitas müüjale oma nõusolekut vormistada tehing TDG Engineering OÜ vahendusel. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et lepingu eelselt või ka pärast seda võisid hageja ja kostja suhelda ka muude isikutega, kuid see ei muuda lepingulist suhet nii, et kostja väljub lepingust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Käsunduslepingu sõlmimist ei ole kostja tõendanud. Põhivõla ja viivise nõue 1.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: kostja esitas hagejale 22.09.2016 arve ettemaksu 27 174 euro tasumiseks, tarnimisajaks on märgitud 90 päeva; hageja tasus ettemaksuna 27 174 eurot 28.09.2016; kostja ei ole aurusterilisaatorid 90 päeva jooksul ettemaksu laekumisest arvates hagejale üle andnud; hageja taganes 21.04.2017 e-kirjaga (tl 17) müügilepingust ning palus kostjal ostusumma 27 174 eurot tagastada; kostja kinnitas 31.05.2017 skype kaudu peetud vestluses (tl 18), et tagastab ostusumma (kõne tõlge on toodud hagiavalduses); 13.07.2017 tagastas kostja hagejale 700 eurot (tl 19); pärast 13.07.2017 kostja hagejale enam makseid ei teinud. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on täitnud omapoolse ettemaksu tasumise kohustuse, kuid kostja ei ole täitnud omapoolset neljateistkümne aurusterilisaatori (müügilepingu ese) hagejale üleandmise kohustust.
9(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
2.VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p-st 1 tulenevalt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kohus leiab, et kostja on oma kohustust oluliselt rikkunud, kuna ei täitnud lepingust tulenevat kohustust pika aja jooksul peale hagejalt ettemaksu tasumist ja kohustuse täitmiseks kokku lepitud tähtaja möödumist. Seega hageja lepingust taganemine oli põhjendatud. 3.VÕS § 189 lg-st 1 tuleneb hageja õigus seoses lepingust taganemisega nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt ettemaksuna tasutud 27 174 euro tagastamist. Kostja on hagejale 13.07.2017 tagastanud 700 eurot. Kuna kostja ei andnud üle hagejale midagi, ei ole hagejal midagi kostjale tagastada. Kostja ei ole hagejale viimase poolt tasutud summat täielikult tagastanud, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tagastamata summad. 4.VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja taganes lepingust 21.04.2017, seega on 21.04.2017 saabunud ettemaksusumma tagastamise tähtpäev. Kostja tagastas 700 eurot 13.07.2017. Järelikult on kostja kohustatud VÕS § 113 lg 1 alusel tasuma viivist 27 174 euro suuruselt põhivõlalt perioodi 22.04.2017 – 13.07.2017 (83 päeva) eest 494,34 eurot (põhivõla summa * 0,08 (viivis 8% aastas) / 365 päeva * viivitatud päevi 83). 5.Hageja viitab VÕS § 88 lg-le 8 ning loeb selle alusel 13.07.2017. a 700 eurost maksest esmalt tasutuks kogunenud viivis 494,34 eurot ning 205,66 eurot (700-494,34) tasutuks põhivõla arvelt. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p-s 11 ja 14. veebruari 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11 väljendatud seisukoha kohaselt intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi). Kostja ei väljendanud oma seisukoha VÕS § 88 lg 8 kohaldamise kohta. VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. 10(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
Poolte vahelisest 31.05.2017 skype kaudu peetud vestluses nähtub: „Hageja esindaja: „Tänan Sind telefonivestluse eest. Nagu räägitud: klient tühistas tellimuse ja me tahame oma raha tagasi“, millele kostja esindaja vastas „jah“. Hageja esindaja: „Kuna me (AMEX) tasusime TDG Engineeringule, siis peaksite meile tagasi kandma“, millele kostja esindaja vastas „jah“). Kostja 13.07.2017 tagastas hagejale 700 eurot selgitusega „return of funds“ (tl 19) ehk „vahendite tagastamine“. Hinnates poolte vahelist 31.05.2017 skype kaudu peetud vestluse sisu ja 13.07.2017 maksekorralduse selgitust asub kohus seisukohale, et kostja määras VÕS § 88 lg 1 järgse soovi tagastada müügilepingu alusel saadud ettemaksu. Kohus leiab, et VÕS § 88 lg 8 kohaldamiseks ei ole alust. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 26 474 euro tagastamist. Seega põhivõla väljamõistmise osas on hagi põhjendatud osaliselt, nimelt summas 26 474 euro. 6.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates nõue sissenõutavaks muutmisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks alates 22.04.2017, kostja tagastas hagejale 13.07.2017 tagastas hagejale 700 eurot. Seega peab kostja tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 alusel 27 174 eurolt perioodi 22.04.2017 – 13.07.2017 eest 494,34 eurot (põhivõla summa * 0,08 (viivis 8% aastas) / 365 päeva * viivitatud päevi 83). Alates 14.07.2017 kohtuotsuse tegemise päeva 05.08.2020 seisuga moodustab viivis summalt 26 474 euro 6489,56 eurot. Seega kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 6983,90 eurot ning alates 06.08.2020 viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodust lähtuvalt hageja viivisenõue on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Kohus pöörab poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramine
11(12)
Tsiviilasi nr 2-20-1066
Kohtule 14. märtsil 2020 esitatud menetlusdokumendis (tl 64-65) palus hageja kohtul TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks otsuse täitmine selliselt, et kostja on kohustatud täitma jõustunud kohtuotsuse viie (5) päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kostja ei esitanud seisukoha hageja taotluse kohta. Vastavalt TsMS 445 lg 1 esimesele lausele võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et arvestades kostja kohustuse rikkumise pikkust, kuulub hageja otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlus rahuldamisele. Kohus märgib otsusesse ka hageja poolt soovitud otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1).
1.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2.TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt ja umbes 97% ulatuses, jätab kohus 97% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 3% kostja menetluskuludest hageja kanda. 3.Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.