2-20-126093/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik Nord Collect OÜ esitas 08.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 05.11.2020 hagi F. K. vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid M OÜ ja F. K. interneti vahendusel 12.09.2019 kliendilepingu nr xxxx, millega esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta laenu. Samal päeval esitas kostja laenutaotluse 2000 euro saamiseks. Kostja on tuvastanud enda digitaalselt. M OÜ rahuldas kostja poolt esitatud taotluse ja kandis 12.09.2019 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 2000 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Lepingu perioodi jooksul on kostja tasunud 2 osamakset (17.10.2019 - 160 eurot ja 14.11.2019 - 0,48 eurot) kogusummas 160,48 eurot. Ülejäänud maksed kostja jättis tasumata. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. M OÜ ütles 27.01.2020 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Nord Collect OÜ-le. Peale nõude loovutamist avaldas kostja soovi sõlmida hagejaga konstitutiivne võlatunnistus, millest tekiks uus iseseisev kohustus ja kostja sõlmis 17.02.2020 Nord Collect OÜ-ga konstitutiivse võlatunnistuse, millega võttis endale kohustuse tasuda hagejale 2117,62 eurot 40-kuulise perioodi jooksul. Kostja ei ole tasunud ühtegi makset tunnistatud võlgnevuse katteks, seega kostja võlgnevus seisuga 05.11.2020 on 2117,62 eurot. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud konstitutiivset võlatunnistust, siis on kostja poolt antud võlatunnistuse puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ja hageja palub kohtul rahuldada alternatiivse nõudena hageja nõue kostja vastu mis tuleneb kostja poolt 17.02.2020 antud deklaratiivsest võlatunnistusest summas 2117,62 eurot. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud võlatunnistust ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb võlatunnistusest, siis alternatiivse nõudena esitab

hageja kostja vastu nõude, mis tuleneb M OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust ning M OÜ ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Vastavalt 12.09.2019 laenutingimustele on kostja laenu põhisummaks 2000 eurot. Kostja on tasunud 2 osamakset (17.10.2019 -160 eurot ja 14.11.2019 -0,48 eurot) kogusummas 160,48 eurot, millest esialgne võlausaldaja on arvestanud 160 eurot põhisumma ja 0,48 eurot viivise katteks. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 05.11.2020 tagastamata laenupõhiosa eest on (2000-160=) 1840 eurot. Kostja oli õigus kasutada laenusummat 49 kuud. Intressi määraks oli 43,20 % aastas ja krediidikulukuse määr 53,77 % aastas. Hageja arvestab intressi alates laenu väljastamisest 12.09.2019 kuni lepingu üles ütlemiseni 27.01.2020 ehk 2000 eurot x 43,2% aastas x 138 päeva = 326,49 eurot. Intressi tasumise kohustust kostja ei ole täitnud. Hageja nõuab kostjalt viivist tagastamata laenu summalt 12.09.2019 kokkulepitud määras ehk 0,06% päevas. Hageja arvestab viivise alates 27.01.2020 tagastamata laenupõhiosalt 1840 eurolt ja on arvestanud perioodi 28.01.2020 kuni 05.11.2020 viivist summas 1840 eurot x 283 päeva x 0,06%= 312,43 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 06.11.2020 kuni põhinõude summa 1840 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 summas 10 eurot kahe meeldetuletuskirja eest. Seega seisuga 05.11.2020 on kostja võlgnevus Nord Collect OÜ-le: tagastamata laenusumma 1840 eurot, intress summas 326,49 eurot, viivis summas 312,43 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot, kokku 2488,92 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 13.11.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avalikult kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult 13.11.2020 kättetoimetatud, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 27.11.2020. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. 29.01.2020 on kostjale edastatud nõude loovutamise lepingu nr. 011210 lisa nr. 1, milles teatatakse kostjale, et M OÜ on laenulepingust nr. xxxx tuleneva nõude loovutanud Nord Collect OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 30 lg 1 alusel on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-149-11 p-des 20-21, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-121-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 17). Võlatunnistuse tunnistamisel konstitutiivseks on seega määravaks poolte tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Võlatunnistus on konstitutiivne, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu iseseisev nõudealus. Võlatunnistuse sõlmimiseks piisab, kui poolte kokkuleppest nähtub uue või sõltumatu nõudealuse loomise tahe. Tahet luua iseseisev kohustus peab tõendama pool, kes võlatunnistuse konstitutiivsusele tugineb. Kahtluse korral eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse abstraktsus ja sõltumatus tähendab, et võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei oma võlatunnistuse kehtivusele mõju. Seega konstitutiivse võlatunnistuse puhul ei oma tähtsust, kas poolte vahel oli laenuleping sõlmitud, millise tähtajaga ning kas leping oli üles öeldud või mitte. Kuivõrd kohtule esitatud võlatunnistusest ei nähtu poolte tahe luua sõltumatu nõudealus, s.o et võlatunnistusega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, vaid vastupidiselt lepivad pooled kokku samast loovutatud laenulepingust tuleneva võla tasumise uutes tingimustes, on kohus seisukohal, et 17.02.2020 võlatunnistuse puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivsel võlatunnistusel on kaks tagajärge. Esmaseks ja põhiliseks tagajärjeks on see, et sellise võlatunnistusega loobub võlgnik võlale vastuväidete esitamisest. Teiseks tagajärjeks on see, et deklaratiivse võlatunnistusega kinnitab võlgnik olemasolevat võlga. Hagi rahuldamata jätmiseks peab võlgnik (kostja) tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud ehk et temal ei ole võlatunnistusega tunnistatud kohustusi. Kostja ei ole võlatunnistusele vastuväiteid esitanud. Seega rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2117,62 eurot. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.