Avaldaja/võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected])
Kohtuistung
07.01.2021 osalesid XX ja Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja XX (X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 11. jaanuaril 2021 kell
3.Nimetada XX pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.XX võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29. jaanuar 2021 algusega kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).
5.Võlgnik XX on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Vande andmiseks peab XX ilmuma kohtusse 29. jaanuaril 2021 kell 10.00.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Tsiviilasi nr 2-20-18578
8.Määrata XX ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks X eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus X eurot).
9.Menetluskulud jäävad XX kanda.
10.XX ajutise pankrotihalduri tasu katteks maksta X eurot (s.h tasu X eurot ja käibemaks 20% summas X eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
11.Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, X eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas X eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku XX pankrotivara arvelt.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.
AVALDUSE ASJAOLUD
16.12.2020 esitas XX Pärnu Maakohtusse pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt makseraskused tekkisid u 2011, mil avaldaja ei suutnud senini võetud laenusid enam korrektselt tasuda. Et tagada maksete tasumine, oli avaldaja sunnitud võtma uued kiirlaenud, millega raskendas enda majanduslikku olukorda veelgi. Hetke seisuga on aga rahaline olukord muutunud talumatuks. See aga omakorda tekitab pinget, stressi, mis mõjub avaldaja tervislikule olukorrale omakorda laastavalt. Kui kooselu purunes, siis jäid kõik rahalised kohustused avaldaja kanda ja ühel hetkel ei jõudnud enam avaldaja neid kohustusi täita ja nii jõudsid menetlused kohtutäituriteni. Tänaseks päevaks on avaldaja maksevõimetu. Vastavalt sissetulekule on avaldaja maksnud elatist, mis kajastub ka laste ema kontol. Kuna praegu on väga raske aeg ka tööga seonduvalt, siis puudub stabiilne sissetulek, kuid võlad pidevalt suurenevad. Kuna rahalised kohustused ületavad maksevõime, soovib avaldaja algatada eraisiku pankrotimenetluse. Kokkuvõtvat mõistis avaldaja, et tal oli tekkinud väga keeruline olukord, mis takistas igapäevaeluga toimetulekut ja sai aru, et tal on väga raske enda eluga edasi minna. Avaldaja mõistis, et kohustused ületasid sissetulekuid. Avaldaja ei suutnud võlasituatsiooniga kuidagi toime tulla ning üritas rahalisi probleeme pigem unustada ja neid mitte meelde tuletada. 2020 novembris pöördus avaldaja esmakordselt võlanõustaja vastuvõtule, kes aitas võlasituatsiooni kaardistada. Selgus tõsiasi, et oma kohustuste tasumisega avaldaja majanduslikult toime ei tule. Seetõttu soovib taotleda pankrotimenetluse algatamist. Avaldaja elab üürikorteris aadressil xxx. Avaldaja on töötav isik (xxxxxxxxx xx xxxxxxx) ja hetke sissetulekuks on töötasu 800 eurot (neto). Lisaks on avaldajal kaks last, keda peab omalt poolt ülal pidama. Eluasemekulud moodustavad: üür 350 eurot ja kommunaalkulud, elekter 300 eurot, sidekulud keskeltläbi u 40 eurot. Sissetulekutest aga ei jätku, et tasuda varasemalt tekitatud võlgnevusi. Avaldaja on seisukohal, et tema maksejõuetus on pidev ja kestev ning igati põhjendatud ning avaldaja ei ole suuteline oma kohustuste eest enam mitte kuidagi tasuma. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja alustada XX suhtes pankrotimenetlus, kuulutada välja XX maksejõuetus ja algatada XX suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja märgib, et nõuded on tema vastu kokku 25 890,38 eurot ning vara puudub.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
28.12.2020 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 06.01.2021 kirjaliku aruande kohaselt võlgniku kohustused ja võlad kokku 37 000,68 eurot:
1.Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu - 1782,00 eurot
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-18578 Sh ka varasemad sissenõutav Riigi Tugiteenuste Keskuse halduses olnud nõuded, sh. 1645,78 eurot kriminaalasjades kaitsjatasud ja sundrahad, 117,56 eurot füüsilise isiku tulumaksu võlgnevus ja 18,66 eurot arvestuslik intress.
2.K.A. - 12 605,69 eurot Aluseks Pärnu Maakohtu 17.02.2010 lahend tsiviilasjas x-xx-xxxxx elatisnõudes. Elatisvõlgnevuse täpne summa selgub pankrotimenetluse käigus. Praeguse nõude aluseks on kohtutäituri poolt teatatud täitemenetlustes tasumata summa.
3.Julianus Inkasso OÜ - 16 652,27 eurot Aluseks võlgniku ja Swedbank AS vahel 25.05.2012 sõlmitud notariaalne võlatunnistus. Swedbank AS on nõude loovutanud 18.11.2017 Lindorff Eesti AS-ile, mille õigusjärglane on Julianus Inkasso OÜ. Swedbank AS laenud võeti 2007 ja 2011 aastal koos elukaaslasega eluaseme ostmiseks ja remontimiseks. Pärast lahkuminekut tekkisid võlad ja korter müüdi täitemenetluses. Tagatise müügist ei jätkunud kogu laenu tasumiseks ning 25.05.2012 sõlmisid pank ja võlgnik tasumata summa 16 652,27 € osas võlatunnistuse ja kohasele sundtäitmisele allumise kokkuleppe.
4.Aktiva Finants OÜ - 162,11 eurot Saadud loovutusega Elisa Eesti OÜ-lt, Julianus Inkasso OÜ menetluses. Aluseks 04.11.2013 maksekäsk ts asjas nr x-xx-xxxxx.
9.Kohtutäitur Mati Roodes - 260,36 eurot (täituri tasu nõue 1 täiteasjas)
10.Swedbank AS - 20,16 eurot (teenustasunõuded) Nõuetele võivad lisanduda juurde arvestatavad viivised, kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Lisaks on Telia Eesti AS teatanud, et nad on võlgnevuse müünud 2018 inkassole, kuid täpsemaid asjaolusid ei ole lisatud. Pankrotimenetluses tuleb selgitada, millisele inkassole on nõue loovutatud ja kui suur on nõude jääk. Võlgnik on pankrotiavalduses näidanud kohustuste suuruseks 25 890,38 eurot, mis on 11 110,30 eurot (so ~43%) väiksem, kui ajutise halduri poolt tuvastatud võlgade suurus. Pankrotiavalduses ei ole kajastatud kohtutäiturite nõudeid (5765,92 eurot). Elatisnõue on näidatud avalduses 5601,97 euro võrra väiksemana, kui kohtutäituri poolt teatatud nõude jääk. Väikesi erinevusi on EMTA (endine RTK) nõude osas, kajastatud pole SEB Pank AS ja Swedbank AS teenustasude nõudeid. Peamine osa nõudeid on tekkinud aastatel 2011-2013, mil võlausaldajad hakkasid esitama täitemenetluse avaldusi. Võlgniku varaks on xxxxx xxxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx) osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille väärtus on 0,00 eurot. Ühing on asutatud 11.05.2016 sissemakset tegemata. Puuduvad andmed selle kohta, et osakapital oleks sisse makstud. Tegevusalaks oli ehitus, peamiselt Soomes. Tegutseti ~1 aasta jooksul 2016-2017. Ühing ei ole käibemaksukohustuslane. Registripidajale on viimasena esitatud 2016 majandusaasta aruanne. Võlgniku sõnul, samuti avalike andmete põhjal, ühingul vara ja kohustused puuduvad. Praktikas taoliste sissemaksmata osakapitaliga ühingute osade vastu ostuhuvi puudub. Pankrotimenetluses ei ole lubatud pöörata nõuet isiku II pensionisamba fondi osakutele, kui isik ei ole summasid II samba fondist välja võtnud. XX kohustused kokku on vähemalt 37 000,68 eurot, millele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud võimalikud viivised. Võlausaldajate lõplik koosseis ja nõuete suurus selgub pankrotimenetluse käigus. Võlgnik käeoleval hetkel ei tööta. Sissetuleku arestimisel tuleb arvestada sellega, et tal on 2 alaealist last, kellele peab vastavalt kohtulahendile maksma elatist kokku 580 eurot/kuus. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda.
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-18578 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse põhjuseks kuritegude toimepanemisega kaasnenud menetluskulude, sundraha ja seejärel kohtutäiturite tasu nõuded. Maksejõuetuse tekkimist mõjutas oluliselt kooselu purunemine, mille tagajärjel tekkisid elatise nõuded, samuti jäi tema kanda Swedbank AS-ist võetud laenu tasumata jääk. Võlgniku makseraskused tekkisid 2011. aastal ning maksejõuetuks muutus ta hiljemalt 2012. aastal. Pankrotiseaduse mõistes on XX maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Käesolevaks ajaks ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 37 000,68 eurot ja võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek võlgnikul puudub. Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul on täidetud PankrS § 29 lg 1 märgitud tingimused pankrotimenetluse raugemiseks. Samas märgib PankrS § 171 lg 11 , et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks. XX on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. XX teadaolevatest kohustustest (37 000,68 eurot) moodustavad elatise maksmise nõuded 12 605,69 eurot, see on 34,07%. Ülejäänud 24 394,99 eurot, see on 65,93%, on sellised nõuded, millest on võimalik kohustustest vabastamise menetluse edukal läbimisel ka vabaneda. Eeltoodust lähtuvalt on pankroti väljakuulutamine ja hilisem kohustustest vabastamise menetluse alustamine põhjendatud. Ajutine haldur palub kuulutada välja XX pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine haldur on ülesannete täitmiseks kulutanud x tundi, tunnitasuga x eurot, ning palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Tasust x eurot ja lisanduva käibemaksu x eurot taotleb ajutine haldur mõista välja riigilt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.
KOHTUISTUNG
Pankrotiavalduse läbivaatamisel 07.01.2021 kohtuistungil võlgnik jäi oma avalduse juurde ning kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega. Võlgnik teadis, et ta ei vabane elatise võlgnevusest. Kriminaalasjades paeks olema menetluskulud, aga päris täpselt ei tea, mis need nõuded on, arvas, et vist on menetluskulude nõuded. Võlad tekkisid, sest kooselu läks laiali, eluaseme laen ja kohustused jäid võlgniku kanda. Võlgnik maksis laste ülalpidamiseks elatist käest kätte, sest kohtu poolt ei olnud määratud elatist. Laste ema pani kohtu poolt elatise peale ja veel aasta tagasiulatuvalt ka nõuti elatist, kuigi see oli makstud. Korter on ostetud eluaseme laenuga ja see läks kohtutäiturile. Kohtutäitur andis väiksed tähtajad ja elatise nõuded hakkasid tulema. Võlgnik maksis elatist 560 eurot kuu. Võlgnik pidas Soomes ehitusfirmat. Elatise vaidluses kohtus olid võlgnikul tunnistajad, kes ütlesid, et võlgnik maksis otse elatist, aga kohtus öeldi, et sellest ei piisa tagasiulatuva elatise mittemaksmiseks. Võlgnik üritas laste emaga nüüd kokkulepet teha elatises, sest pankrot tuleb, aga ema ei olnud nõus kokkulepet tegema. Korteri ostmisel oli laenuvõtja võlgnik ja hüpoteek jäi tagatiseks. Võlgnikul on kaks last, kellele maksis miinimumi järgi elatist, lisaks ostab riideid ja arvutid ja asjad, aga seda ei arvestada elatise hulka. Elatise 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-18578 vähendamisega laste ema ei ole nõus. Elatise kohta on erinevad menetlused kohtutäituril tehtud. Võlgnikul ajutise halduri aruande osas vastuväiteid ei olnud. Võlgniku sõnul praegu on kõik korras kriminaalasjadega. Võlgnik elab üüripinnal, üürileping on praeguse elukaaslase nimel. Võlgniku lapsed, kellele ta elatist maksab. elavad võlgnikust eraldi, võlgnikuga koos elavad elukaaslase lapsed. Ajutise halduri tasu osas vastuväited puuduvad. Ajutine haldur Andrus Õnnik kohtuistungil jäi aruande juurde, võlgnik on andnud kiiresti ja adekvaatselt vastuseid. Ajutine haldur palub pankroti välja kuulutada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.
2.Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on võimalikke kohustusi 37 000,68 eurot, millest kõik on sissenõutavaks muutunud. Võlgade summa on suurem, kui võlgnik ise pankrotiavalduses näitas. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – kuritegude toimepanemisega kaasnenud rahalised kohustused (menetluskulude, sundraha ja seejärel kohtutäiturite tasu nõuded) ning makseraskuste tekkimisel tasumata jäänud eluasemelaenust tekkinud võlgnevus. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata, võlgnik kinnitas, et selliseid asjaolusid ei esine. Võlgnik on teadlik, et elatise võlgnevusest ta kohustustest vabastamise menetlusega ei vabane. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.
3.Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab XX vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-18578
4.PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu
6.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
7.Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi (andmete kogumine ja halduri toimiku koostamine x tundi ning ajutise halduri aruande koostamine x tundi). Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur ajutise halduri tasu hüvitamist seaduses sätestatud piirmäära x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu ning kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt.
8.Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Seejuures on ajutise halduri välja selgitatud andmetel on võlgnikul kohustusi suuremas ulatuses, kui pankrotiavalduses märgitud. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutine haldur ülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamist ei taotle, seega kannab ajutine haldur kulud tasu arvelt.
9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud PankrS § 171 lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse.
6 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-18578
10.Kõike eeltoodut arvestades mõistab ajutise halduri tasu katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks) jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.