1.Rahuldada AAA hagi BBB vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista BBB AAA kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.
3.Välja mõista BBB AAA kasuks viivis põhinõudelt (1000 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates BBB vastu hagi esitamisest, so alates
31.augustist 2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta poolte menetluskulud BBB kanda. Määrata AAA menetluskulude rahaliseks suuruseks 1659 eurot. Välja mõista BBB AAA kasuks menetluskulud 1659 eurot. AAA hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1659 eurot) tuleb BBB tasuda AAA kasuks kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.AAA (hageja) esitas 31. augustil 2020 hagiavalduse BBB (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. 1.1 Hageja märgib hagiavalduses, et kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas XXX võrguväljaandes ilmunud artikli „XXX AAA : XXX! Võib-olla on lahenduseks ainult XXX “ 14. jaanuaril 2020 kell 02:12 alljärgneva kommentaari:
„XXX!“
1.2 Kohtusse esitatud avalduse laimajate isikuandmete tuvastamiseks ning kohtu kaudu välja nõutud andmete kohaselt avaldati kommentaar IP aadressilt, mis kuulub DDD. DDD. ja kostja kinnitasid, et antud aadressilt postitas hagejat laimava kommentaari kostja. Hageja pöördus kostja poole nõudekirjaga, milles pakkus kokkuvõtvalt kohtuvälist kompromissivõimalust. Kostja keeldus kohtuvälisest lahendusest (sh isegi õigusvastase kahju tekitamise lõpetamisest ehk kommentaari eemaldamisest) ning pidas avaldatut normaalseks. 1.3 Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Meedias on tõstatatud diskussioon selle üle, kas laimava avalduse korral peaks piisama „vabandusest“ ning mittevaralise kahju nõudmine ei peaks olema „prioriteet“. Seadusandja ei ole soovinud võlaõigusseadust täiendada ega muuta. Hageja leiab, et mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmine pakub kõige paremat rehabilitatsiooni ning annab kostjale signaali, et hageja õiguste rikkumine pole lubatud. 1.4 Hageja hinnangul saab kõneleda praeguses asjas nii ebaõigest faktiväitest kui ka ebakohasest väärtushinnangust. Kui väide osutub õigusvastaseks, kuulub hagi
2-20-12562 rahuldamisele sõltumata sellest, kas tegu on hinnangu või faktiga. Kui kohus peakski leidma, et tegemist on väärtushinnanguga, siis mõjutab see üksnes kohaldatava nõudenormi valikut ja põhjendusi, mitte aga hageja nõude (mittevaralise kahju hüvitamine) perspektiivi. Eristamine omaks sisulist tähtsust vaid siis, kui hageja oleks nõudnud ka ebaõigete andmete ümberlükkamist. Hetkel nõuab hageja üksnes mittevaralise kahju hüvitamist, mida saab nõuda sõltumata sellest, kas vaidlusalune väide kvalifitseeritakse faktiväite või väärtushinnanguna. Kostja avaldatud ning hageja poolt siinses hagiavalduses esile toodud väited on faktiväited, sest neid on võimalik objektiivselt kontrollida (st nende aluseks on teatud kontrollitav elusündmus). Sõna pedo on kõnekeelne mugandus sõnast pedofiil, mis Eesti keele sõnaraamatu järgi tähendab lapsi seksuaalselt ahistavat täiskasvanud inimest. Seega avaldas kostja faktiväite, nagu oleks hageja pedofiil. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei ole pedofiil. Oma kommentaariga rikub kostja süütuse presumptsiooni põhimõtet. Põhiseadus § 22 esimene lause sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohus ei ole hagejat kuriteos süüdi tunnistanud, järelikult kostja väide, et hageja on pedofiil (ehk hageja on alaealise seksuaalse väärkohtlemise süüteos süüdi mõistetud) on väär. 1.5 Kostja avaldatud ebaõige faktiväide on hagejale põhjustanud moraalset kahju seetõttu, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega. Praegusel juhul on kostja eksinud ka käibekohustuse vastu mitte rikkuda hageja head nime hagejast ebaõige mulje loomise teel või hageja ebakohase sildistamise kaudu. 1.6 Kostja tegevus on õigusvastane. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kannatanu isikliku õiguse rikkumine alati õigusvastane. Kostja kommentaar kutsub teisi inimesi hagejat vihkama, alandama ja taunima kostja avaldatud teksti abil. Viimane on eriti taunitav käitumine. Kostja tegu on õigusvastane minimaalselt alates nõudekirja kättesaamisest. Teise alternatiivina võib avaldamine muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist (vt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-67-10 ja 3-2-1-80-13, p 38). Seega isegi juhul, kui kostja suudab ära tõendada õigustatud huvi olemasolu selliste väidete avaldamiseks (kuigi valeväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise vastu ei saa olla kellelgi õiguspärast huvi, sest tegemist on seaduserikkumisega), on etteheidetava teksti avaldamine muutunud igal juhul õigusvastaseks, sest hageja juhtis nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele. 1.7 Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei ole põhimõttelist tähendust sellel, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamise eest. Hagejale tekitatud mainekahju ning kostja süü siinses asjas on suur. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks pedofiil. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke
2-20-12562 seisuga pole muutunud või muutumas. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud „väiteid“ hageja suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja XXX, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda mainest hoolib, stress ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta materdatakse. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Tegemist ei ole väljendusega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega, või ebakohaseid väärtushinnanguid. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid Põhiseaduse (PS) § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. 1.8 Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav tuua esile need asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohtupraktikas on leitud, et kui andmeid avaldati internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni, mistõttu tuleb lugeda, et kostja väidetu on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Arvestades kostja vanust, haridust, elukogemust ja tegutsemist XXX, pidi kostja mõistma enda käitumise õigusvastasust ning hagejal kahju tekkimist. Kolmandad isikud tajusid kostja laimu ning kujundasid vastavalt sellele ka enda arvamust hageja kohta. Kostja tegevus oli kantud täielikult tahtlusest ehk kostja soovis kaasa tuua õigusvastase tagajärje (VÕS § 104 lg 5), sest kostja ei kontrollinud fakte, kuigi arvestades süüdistuste iseloomu oli faktikontroll vältimatu. 1.9 Hageja on XXX, XXX, XXX ja -XXX. Lisaks XXX kirjutas hageja XXX ja XXX, korraldas XXX, XXX. Hageja peamine kutsetegevus ja sissetulekuallikas seisnes kuni viimase ajani kõikvõimalike XXX nii XXX, XXX kui XXX. Sel põhjusel on hagejale kostja avaldatud laim eriti valus. Lisaks jäi hageja kostja tegevuse tagajärjel ilma koostöö pakkumisteta ning tema XXX on oluliselt häiritud. Kasutuks on muutunud kõik enda XXX kulunud aastad, kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega, keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult mõnitada. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teatamist. Kostjal ega avalikkusel pole ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks kostja laim jätkuvalt avalikkusele kättesaadav olema. See näitabki, et kostja eesmärk on kavatsetult ja tahtlikult (VÕS § 104 lg 5 tähenduses) hagejale kahju tekitada. Kostja pole vabandanud ega saa tänase hetkeni enda õigusvastasest käitumisest arugi. 1.10 Kui kohus arvestab ka üldpreventiivset huvi, ei oleks tegemist karistusliku kahjuhüvitise väljamõistmisega, vaid sellega annaks kohus mõista, et avalik laimamine tekitab suuremat moraalset kahju (suuremaid üleelamisi), kuna maine hävitamine või
2-20-12562 kahjustamine toob kaasa suurema kahju. Kostja õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja mainet nii XXX kui ka inimesena laiemalt. Inimeste maine on tänapäeval selgelt kommertsialiseerunud ning see tähendab, et ebaseaduslikud löögid inimeste maine pihta tähendavad inimestele suuremat kahju. 1.11 VÕS § 134 lg 6 kohaselt saab kohus kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada vajadust mõjutada kostjat rikkumistest edaspidi hoiduma ning kostja varalist seisundit. Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, ei mõjuta hageja enda hinnang kahjuhüvitise mõistlikkusele hagihinda. 1.12 Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja soovis asja arutamist avalikul kohtuistungil. Kostja selgitab, et kirjutas kusagil netikommentaariumis, ilmselt oli see XXX: „XXX !“. Kostja pidas silmas eelkõige pedosfääri ja pedosfääris olevat sõna pedo ehk mullavett ja samuti biosfääride koostise vahel olevat vett, mida samuti nimetatakse pedo. Kostja pidas justnimelt silmas pedosfääri kui ta kasutas sõnalühendit pedo. Kui aga keegi soovib kostja kirjutatud kommentaari tõlgendada teisiti, ka siis ei ole kedagi solvatud, sest puudub öeldu sihtmärk, kelle kohta see käis. Midagi pole kirjutatud konkreetset isikut silmas pidades. Kostja arvates on tegemist alusetu mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mis ei kuulu hüvitamisele ja sõnavabadust ei saa ega tohi lukku keerata. Eestis kehtib sõnavabadus. 2.1 Kostja selgitas 3. novembri 2020. a menetlusdokumendis, et Eesti ajakirjanduse neti versioonides, kus on avatud kommentaarium, võib igaüks kirjutada kommentaariumi ükskõik millest ja ükskõik mida. Kusagil pole kirjas, et kommentaariumis peab ja tuleb kirjutada ilmtingimata justnimelt ajalehe loo teemal. Kommentaariumis arutletakse tihti hoopis teistel teemadel kui artikkel, nt kirjutatakse anekdoote ja väljendatakse suhtumist, mis maailma asjadesse või kirjutatakse üleüldse midagi segast. Siis kui EEE oli XXX ja eriti „XXX“ igat tema tegemist kajastas, kirjutas kostja tihti sinna absoluutselt muudest asjadest. AAA teemalist artiklit kostja üldse läbi ei lugenud vaid kirjutas kommentaariumi lihtsalt niisama, mis parasjagu pähe tuli. 2.2 Kommentaar ei käi AAA kohta ning hagejal tuleb tõendada, et kommentaar käib tema kohta. Kostja ei ole kusagil öelnud ega kirjutanud, et hageja on justnimelt see ja see ja seetõttu saab öelda, et tekst käib tema kohta. Kostja leiab, et isegi kui keegi kirjutab auto porisele aknale sõna loll, ei tähenda see seda, et kirjutaja on soovinud auto omanikku solvata. Kui hageja tunneb ennast pedofiilina ja leiab, et kostja kirjutatud
2-20-12562 tekst käib tema kohta, siis tuleb hagejal seda kohtule tõendada, miks ta ennast pedofiilina tunneb ja miks ta arvab, et see tekst käib tema kohta. 2.3 Kostja selgitab, et võib kirjutada täpselt sama teksti: XXX ! edaspidi igasse meedia kommentaariumi ja teda huvitab, kui paljud end tunnevad solvatuna ja arvavad, et see käib nende kohta. Samuti selgitas kostja, et sõnal pedo on palju tähendusi. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta
3.Hageja esitas seisukoha kostja vastuse kohta 18. novembrist 2020. Hageja märgib, et kuivõrd suures osas on kostja vastuväited sisutud, ei vasta hageja igaühele neist põhjalikult. Sealhulgas ei asu hageja sügavuti lahkama seda, et kostja avaldatut ei saa kuidagi mõista selliselt, nagu ta oleks hagejat seostanud pedosfääriga. 3.1 Kostja pole esitatud asjaolusid tõendanud. Arvesse ei saa võtta kostja seisukohta, mis algab sõnadega „mina pidasin kommentaariga silmas seda, et ...“. Kohtupraktika ning ka hagiavalduses toodud seisukohtade valguses on teada, et au teotamise kaasustes analüüsitakse avaldatud teksti selliselt, nagu seda peaks mõistma keskmine mõistlik lugeja. Kahtlust ei saa olla selles, et kommentaar käis justnimelt hageja kohta. Kommentaar ilmus hagejat puudutava artikli all. See asjaolu on ka hagiavalduses täpselt kirjeldatud. Kostja viited väljendusvabadusele ja selle kaitsmisele on asjakohatud. Kostja avaldatu on küll tema väljendus, kuid riive hageja isiklikele õigustele tagab selle, et hageja väljendusvabaduse teostamisse tuleb sekkuda. Põhiseaduses väljendusvabaduse põhiõigus ongi sätestatud reservatsiooniga nendeks puhkudeks, kui rikutakse teise inimese au ja head nime. Hageja pakkus kostjale võimalust sõlmida enne kohtuistungit asjas kompromiss, et kokku hoida menetluskulusid.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus mõistab BBB AAA kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja taotlusel mõistab kohus eelnimetatud summalt välja ka viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
5.Hageja märgib hagiavalduses, et kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas XXX võrguväljaandes ilmunud artikli „XXX AAA : XXX! Võib-olla on lahenduseks ainult XXX “ XX.XX.XXXX kell 02:12 alljärgneva kommentaari: „XXX!“. Kostja on selgitanud, et ta tõesti kasutas kusagil kommentaariumis sellist väljendit, kuid see ei käinud hageja kohta, ta pidas silmas pedosfääri ehk mullavett ja kommentaariumides võibki avaldada kõike ja avaldatu ei pea käima kommenteeritava artikli kohta.
6.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel hindab kohus asja lahendamisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas
2-20-12562 hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Kohus märgib, et hageja nõue tuleb rahuldada VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga 1. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
8.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
9.TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tema on vaidlusaluse kommentaari kirjutanud. Samas ei nõustu kostja hageja poolt kommentaarile antud tõlgendusega ega sellega, et see käib üldse hageja kohta.
10.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu 13. aprilli 2007. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu 31. mai 2006. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav
2-20-12562 ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.
11.Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-53-07, p 18).
12.Tuvastamaks kas kostja on rikkunud hageja isiklike õigusi VÕS § 1046 lg 1 alusel sellega, et on avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid, tuleb esmalt tuvastada, kas 1) väärtushinnangud käivad hageja kohta ning 2) kas väärtushinnangud on avaldatud. Seejärel saab asuda analüüsima, kas väärtushinnangud on ebakohased või põhjendatud.
13.Kohus peab hindama, mida mõistlik lugeja avaldatust välja võib lugeda. Kohtu hinnangul on kostja vaidlusaluse kommentaari kirjutanud hageja kohta. Kostja vastuväited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Kostja vastuväited on otsitud ja eluliselt mitteusutavad. Kostja leiab, et tema kommentaar ei käinud hageja kohta ning otsesõnu hageja kohta oleks see käinud vaid siis kui ta oleks kirjutanud, et AAA on justnimelt see ja see ja seetõttu saab eeldada, et tekst käib justnimelt tema kohta (tl 32). Kostja selgitus, et kuivõrd kommentaar ei ütle sõnaselgelt, et hageja on „see ja see“, ei ole asjakohane. Kostja kommentaar järgneb XXX võrguväljaandes ilmunud artiklile „XXX AAA : XXX! Võib-olla on lahenduseks ainult XXX “. Seetõttu on kostja silmas pidanud oma kommentaariga just AAA.
14.Samuti leiab kohus, et kostja kommentaar on avaldatud üldsusele ehk seda on lugeda saanud avalikkus. Avaldamine toimus ajakirja „XXX“ võrguväljaande kommentaariumis ning kostja ei eita, et ta kusagil kommentaariumis vaidlusalust väljendit kasutas. Kostja kommentaar, mis sisaldab hageja kohta väärtushinnangut, on kättesaadav internetis piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega on kohtu hinnangul ka käesoleval juhul tegemist avaldamisega kuna kolmandatel isikutel oli võimalik näha kostja kommentaari.
15.Kohus on seisukohal, et vaidlusalune kostja väljendatud kommentaar „XXX!“ on väärtushinnang. Eelviidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 on Riigikohus märkinud, et kohtul tuleb tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kohus nõustub hagejaga selles, et sõna pedo on kõnekeelne mugandus (lühend) sõnast pedofiil, mis aga Eesti keele sõnaraamatu järgi tähendab lapsi seksuaalselt ahistavat täiskasvanud inimest. Seega nimetas kostja hagejat vaidlusaluses kommentaarist just pedofiiliks. Siiski mõistis kohtu hinnangul mõistlik lugeja kostja kirjutatut kui hagejat halvustavat ja solvavat väärtushinnangut, millega kostja soovis hagejat halvustada ja häbimärgistada. Kostja mõttekäik, et ta nimetas ilma artiklit lugemata hagejat pedosfääriks ei ole mõistlikule inimesele arusaadav selliselt nagu kostja seda tõlgendab. Kostja selgitas kirjalikes seisukohtades, et ta pidas sõnaga pedo eelkõige silmas pedosfääri ehk mullavett. Kohtuistungil selgitas kostja, et sõnal pedo on LõunaAmeerika slängis ka muud tähendused, mida ei saa ainuüksi seostada pedofiiliaga. Kostja selgitused ei
2-20-12562 haaku kuidagi artikli teemaga, millele järgnes tema kommentaar ning on seetõttu otsitud ja ei ole tõsiseltvõetavad.
16.Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada. Õigusvastased on eeldatavasti väärtushinnangud, mis on kujundatud (ja esitatud) ilma põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega. Kuid selle hindamisel, kas konkreetsel juhul on tegemist au teotava väärtushinnanguga, tuleb arvestada konteksti, milles see on avaldatud ning seda, kuidas mõistlik isik sellest võis aru saada. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T. Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Kommentaari vaadates on see hageja suhtes äärmiselt negatiivselt meelestatud, pahatahtlik ja hagejat halvustav. Kostja on läinud hinnangu andmisel üle mõistliku piiri, kuna see ei ole kriitika, mida peaks hageja taluma. Kostja ei ole asjas esile toonud, et tal oli õigus hagejat üldsuse ees halvustada. Ka ei nähtu kostja kommentaarist, et tal oli soov ühiskondlikul teemal diskuteerida. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Kohus nõustub hagejaga, et ei esine ühtegi objektiivset põhjust, miks võiks kedagi avalikult nimetada pedoks. Sõnal pedo on vastavat konteksti arvestades negatiivne tähendus. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on negatiivne ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav. Kohtu hinnangul tuleb hinnata seda, kuidas ühiskonnas antud sõna tähendust mõistetakse. Järelikult tuleb kohtul nõustuda hagejaga, et selline väide loob keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje, nagu oleks hageja lapsepilastaja (pedofiil).
17.Ka on kostja selgitanud, et ta ei lugenud läbi artiklit, mille kohta ta kommentaari kirjutas, ta kirjutas selle naljaviluks ning tema hinnangul ei pea kommentaar käima üldse artikli kohta, vaid kommentaaris saab kirjutada täiesti suvalisi asju, mis pähe tulevad. Kohus ei pea kostja selgitust antud kommentaari tähenduse osas eluliselt usutavaks. Kohus on veendunud, et keskmine mõistlik inimene ei saa kostja kirjutatud kommentaarist selliselt aru, et kostja on silmas pidanud oma kommentaariga just mullavett. Pärast kohtuvaidlusi on kostja esitanud vastuväite hageja menetluskuludele, milles muu hulgas selgitab, et ta luges, et hageja on kriminaalasjas pedofiilia süüdistusega kohtusse antud ning et juhul kui hageja saab kriminaalkorras karistada toime pandud pedofiilia eest, siis on AAA kriminaalkorras karistatud pedofiil. Selliselt on kostja siiski ise möönnud, et sõna pedo võis ta kasutada siiski ka pedofiili ja mitte mullavee tähenduses. Kui kostja siiski leiab, et tema õigus nimetada hagejat pedofiiliks tulenes hagejale esitatud kahtlustusest, on kostja oma kommentaariga rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. PS § 22 esimene lause sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohus ei ole hagejat kuriteos süüdi tunnistanud, järelikult kostja väide, et hageja on pedofiil (ehk hageja on alaealise seksuaalse väärkohtlemise süüteos süüdi mõistetud) on väär.
2-20-12562
18.Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.
19.Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu tuvastatud väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega.
20.Hageja au teotamist ei õigusta ka kostja viide sõnavabadusele. PS § 45 kohaselt võib sõnavabadust piirata, mh teiste inimeste au ja hea nime kaitseks, mis on PS § 17 järgi samuti kaitstavad põhiõigused. Kostja oleks saanud enda sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hukka mõista, kasutades väljendeid, mis ei ole hagejat solvavad ja tema au teotavad.
21.Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris hinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb praegusel juhul sekkuda. Kõnealune sõna pedo puudutab otseselt hagejat. Vaidlusaluse kommentaari eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaaris sisalduv sõnakasutus põhiseaduse kaitsealasse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul hageja au rikkumine kuidagi õigustatud. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Sõna pedofiil tähendab eesti keeles lapsepilastajat, seega on kostja soovinud oma kommentaariga viidata hageja tegevusele kui sellega sarnasele. Teise isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja on oma tegevust läbivalt õigustanud selliselt, et sõnavabaduse kaitse all võib iga võrguväljaande artikli juures olevas kommentaariumis kirjutada kontrollimatult asjassepuutumatuid asju ning ta kavatseb seda teha ka edaspidi. Kuidagi ei õigusta kostja käitumist tema arusaam, et Eesti ajakirjanduse interneti versioonides kui on avatud kommentaarium, siis võib igaüks kirjutada ükskõik millest ja ükskõik mida. Kindlasti ei ole põhjust piirata kommentaatorite teemavälist väljendusvabadust ja arukat arutelu ning kommentaarid võivad väljendada ka muud, kui eelnevas artiklis avaldatud, kuid kommentaarid peavad hoiduma põhjendamatutest hinnangutest ja ebasündsast väljendusviisist.
22.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5
2-20-12562 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2).
23.Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
24.Riigikohus on 17. oktoobri 2001. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01 leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Selle pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hageja saab nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on palunud kohtul välja mõista mittevaraline kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 2000 eurot, kui arvesse võtta üldist elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul.
25.Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu 26. novembri 2010. a lahend tsiviilasjas nr 32-1-83-10, p 13).
26.Kostja kirjutatud ebakohane väärtushinnang avaldati internetis avalikus kommentaariumis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega ning jättis lugejale mulje justkui hageja oleks pedofiil. Lisaks tuleb kahju hüvitise suuruse määramisel hinnata ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Kostja oma kirjalikes seisukohtades kinnitas kohtule ja kohtuistungil näitas oma käitumisega seda, et tema ei ole hageja õigusi mitte kuidagi rikkunud, tema argumendid on end õigustavad ja ta on kohtule kirjutanud, et kavatseb ka edaspidi sama sõna kasutada kommenaatriumis (tl 32). Kohtu hinnangul ei ole kostja mõistnud, et tema avaldatud kommentaar võis hagejat solvata.
27.Hageja märgib, et kostja põhjustas hagejale laimamisega moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on tauninud tuhanded inimesed ning teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast ekslik ja halvustav mulje. Kohus nõustub hagejaga
2-20-12562 eeltoodus. Ka nõustub kohus sellega, et hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja XXX, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja maine on saanud kahjustada. Hageja on esile toonud, et ta on XXX, XXX, XXX ja – XXX ning hageja peamine kutsetegevus ja sissetulekuallikas oli viimase ajani kõikvõimalike XXX nii XXX, XXX kui XXX. Kohus on seisukohal, et hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine on hageja jaoks mainekahju nii avalikkuse kui XXX silmis.
28.Kohtu hinnangul on põhjendatud rahuldada hagi ja kostjalt mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1000 eurot mittevaralise kahju eest. Hindamaks kahjuhüvitise suurust märgib kohus, et Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seega jääb väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu 9. aprilli 2008. a lahendi nr 3-2-1-19-08, p 13). Seda, et kostja avaldatud kommentaar oleks tegelikult leidnud avalikku vastukaja ning seda oleks lugenud suurel arvul isikuid, ei ole hageja tõendanud, mistõttu ei saa järeldada, et tegu oli laialdast vastukaja omanud postitusega. Väljamõistetud hüvitis väljendab antud juhul lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu kostja õigusvastasele teole ja on leevenduseks hagejale talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kahjuhüvitis peaks kostja suhtes omama ka karistavat ja üldpreventiivset mõju. Lisaks kohtu väljamõistetud 1000 euro suurusele kahjuhüvitisele, tuleb kostjal sellele lisaks tasuda ka hageja kantud menetluskulud 1659 eurot, seega kokku mõistab kohus lahendiga kostjalt välja 2659 eurot. Osaliselt võib ka välja mõistetud menetluskulu suurus mõjutada kostjat mitte enam sarnase sisuga kommentaare avaldama.
29.Lisaks on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et
2-20-12562 kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1000 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 31. augustist 2020, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
31.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, paludes kohtul kostjalt välja mõista õiglase hüvitise oma äranägemisel. Kohus rahuldas hagi leides, et hageja isikuõigusi on rikutud, ning mõistis kostjalt oma äranägemisel välja rahasumma. Praeguses asjas ei kohaldu TsMS § 163, mis sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, sest asjas ei saa kindlaks määrata osa, milles hagi rahuldatakse, ja osa, milles hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja isikuõigusi oli rikutud ja kostjal tuli isikuõiguste rikkumise tõttu hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju, tuleb asjas kohaldada TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jätab kohus asjas tekkinud hagimenetluse kulud kostja kanda.
32.Hageja on 11. detsembril 2020 esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et ta on kandnud menetluskulusid 1659 eurot, sh riigilõiv 325 eurot, eeltõendamismenetluse kuludest 228 eurot ja õigusteenuse eest 1106 eurot. Lepingulise esindaja kulude tasuks on 140 eurot tunni eest (koos käibemaksuga 168 eurot tunni eest). Kostja sisuliselt hageja menetluskulude suurusele vastu ei vaielnud, ta märkis vaid, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
33.Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb hageja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 määras. Õigusteenus on seisnenud järgmises: Kuupäev Toiming Kestus 10.08.2020 Hagiavalduse koostamine 2 tundi 15 minutit 28.08.2020 Hagi täiendamine 1 tund 06.10.2020 Tutvumine kostja vastusega, kokkuvõte kliendile ja 20 minutit suhtlus kliendiga 17.11.2020 Vastuse koostamine kohtu 3. novembri 2020 juhiste 1 tund 10 minutit järgi 10.12.2020 Ettevalmistus istungiks 20 minutit
2-20-12562 10.12.2020 10.12.2020 11.12.2020
Osalemine kohtuistungil 40 minutit Ülevaade kliendile, kohtuistungi kokkuvõte jne 20 minutit Tutvumine istungiprotokolliga, menetlusnimekirja 30 minutit koostamine 6 tundi 35 minutit
34.Riigikohus on 21. oktoobri 2020. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr XXX, p-des 20 ja 20.2 leidnud, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti on Riigikohus on 27. veebruari 2017. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p-s 24 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 168 eurot koos käibemaksuga on arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust põhjendatud.
35.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu märgitud menetlustoimingutele on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ülepaisutatud ja on igati põhjendatud. Seetõttu määrab kohus kindlaks AAA menetluskulude suuruseks 1659 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades kohtukulude jaotust, mõistab kohus BBB lt nimetatud summa välja.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.