XX hagi YY vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja: YY, lepinguline esindaja Merike Roosileht
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 7. septembri 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 5. veebruari 2020 otsusega osaliselt XX (hageja) hagi YY (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning jättis menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus muutis 26. juuni 2020 otsusega maakohtu otsust tsiviilasja hinna suhtes, jättis muus osas otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Otsused jõustusid 29. juulil 2020.
2.Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja maakohtus kulu 3151,90 eurot, millest 826,90 eurot oli eeltõendamismenetluse kulu, 300 eurot hagi esitamise riigilõiv ja 2025 eurot õigusabikulu.
3.Kostja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja kuludele.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus määras 7. septembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks hageja menetluskulud 2274 eurot ulatuses (riigilõiv 300 eurot, eeltõendamismenetluse kulu 84 eurot ja õigusabikulu 1890 eurot (käibemaksuga)), mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1591,80 eurot ning kohustas kostjat tasuma sellelt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.1.Hageja esindaja õigusabitoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Dokumentide koostamise aeg vastab nende mahule ja asjakohasele sisule. Samas ei olnud vaidlus õiguslikult keerukas ja vaidlusalused asjaolud olid piiratud. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta). Hageja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu on käesoleva tsiviilasja maakohtu menetluses on 1890 eurot (= 140 ×11,25 + 20%).
4.2.Nähtuvalt eeltõendamismenetluse aluseks oleva tsiviilasja nr 2-19-7234 toimikust nõudis hageja andmeid 30 kommentaari autori kohta. Kostja andmete tuvastamiseks pidi esindaja koostama kaks avaldust. Kui iga kommentaari autoriga seoses oli eeltõendamise kulu 826,90 eurot, oleks hageja eeltõendamismenetluse kogukulu 24 807 eurot. Arvestades eeltõendamismenetluses ühiselt esitatud avaldust, on kostjale langeva eeltõendamismenetluse kulu põhjendatud ja vajalik summa 84 eurot.
4.3.Koos hagilt tasutud riigilõivuga (300 eurot) on hageja menetluskuluna põhjendatud kokku 2274 eurot (= 1890 + 84 + 300). Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäid menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1591,80 eurot (= 2274 × 70%).
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Hageja esitas 22. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega määrata hageja menetluskulude rahaline suurus 3151,90 eurot ning mõista kostjalt välja 2206,33 eurot. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Esiteks hindas maakohus hagejale osutatud õigusabi tunnihinda valesti. Sarnastes asjades on põhjendatuks peetud märksa kõrgemaid tunnihindasid (150 – 186,10 eurot).
5.2.Teiseks vähendas maakohus alusetult eeltõendamismenetlusega seotud kulusid. Põhjendatud ei ole seisukoht, et eeltõendamismenetluse kulusid tuleb jagada võimalike laimajate arvu põhjal. Seadus ei näe ette sellist osavastutust. Lisaks arvestas maakohus eeltõendamismenetluse menetluskuludena üksnes esindaja kulusid, kuid ei arvestanud eelmenetluse riigilõivu 50 eurot. Maakohus ei arvestanud eeltõendamismenetluse avaldusega seonduvat ajakulu. Iga kommentaari peale võib kuluda tunde. Kui eeltõendamismenetluses on sideettevõtjad kohtule andmed edastanud, siis tuleb kontrollida, kas need on korrektsed.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja kaebusele ei vastanud. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. oktoobril 2020.
2 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kaebuse väited ei anna alust maakohtus välja mõistetud summa suurendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis käsitlevad käesoleva tsiviilasja maakohtus arutamise kulusid ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu.
8.Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud hageja kahjuks TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus hageja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta käesoleva tsiviilasja arutamisel maakohtus põhineb õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalumispiire hageja kahjuks ületanud.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline ega mahukas, et rakendada 140 eurost (käibemaksuta) kõrgemat tunnitasu. Hageja soovib õigusabikulude hüvitamist käibemaksuga (140 + 20%), mille põhjal ei saa väita, et kindlaksmääratud esindaja tasumäär jääb alla tavapäraselt väljamõistetud tunnitasule. Kaebuse esimene väide pole seetõttu edukas.
10.Ringkonnakohus ei nõustu hageja ega maakohtuga, et eeltõendamismenetluse kulu on käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud kulu, mille kostja peaks hüvitama. Hagiavalduse lisa nr 2 kohaselt avaldas kostja vaidluse põhjustanud kommentaari oma nime all. Seega ei olnud hagejal vaja kostja andmeid välja selgitada eeltõendamismenetluse abil. Niisuguses olukorras pole eeltõendamismenetluse kulu tervikuna vajalik ega põhjendatud. Hageja kaebuse alusel ei saa ringkonnakohus vähendada hageja kasuks välja mõistetud summat, aga kõnealuses osas ei saa hüvitist kaebuse teise väite alusel ka suurendada. Sellele väitele pole vaja täpsemalt vastata.
11.Kokkuvõtvalt jääb maakohtu väljamõistmise osas muutmata.
määrus
kostjalt
hageja
menetluskulude
hüvitise
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulu.
13.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.