Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv esindajad ringkonnakohtus Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05. veebruari 2020 otsus osas, milles maakohus määras tsiviilasja hinnaks 300 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.XX esitas 18.09.2019 Harju Maakohtule hagi CC vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja sellelt viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 29.10.2019 määrusega asendas kohus hageja taotlusel kostja, jättis CC vastu esitatud hagi läbi vaatamata ja kaasas menetlusse kostjana YY.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja kohta 28.02.2019 kell 00:50:58 avalikult kättesaadavas AS Õhtuleht internetiportaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat XX: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures avatud kommentaariumis järgmise laimava, s.t ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava kommentaari: „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki tegema, kui on vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest. Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“
3.Kõik kostja avaldatud väited on faktiväited. Kostja peab tõendama, et talle on teada faktid, mille kohaselt võib hagejat seostada rahvusvahelise pedofiiliaga või et hageja õppetunnid on sellised, mis õigustavad temale tapmisähvarduse tegemist ning hageja omakohtu põhimõttel hävitamist. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi. Kostja kommentaar tervikuna jätab hagejast eriti inetu mulje. Hageja on töötanud kümneid aastaid lasteaias ja kellelgi ei ole tema suhtes pretensioone olnud. Hageja on normaalne, vaimselt terve inimene, kes omandas uued ja kasulikud oskused, mida soovis Eestis rakendada, et laste vastu suunatud vägivalda ja seksuaalset väärkohtlemist ära hoida.
4.Kostja peab maksma hüvitist järgmise lause eest „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu“. Isikuõiguste kaitse rakendub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest. Kostja viitab kindla teadmise esitamisele. Ta tahtis jätta mulje, et hageja puhul on üldteada, et ta on pedofiil või pedofiiliaga seotud.
5.Kostja viitab saatele „Pealtnägija“ („Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada“), kus räägiti inimesest, kes ähvardas hageja ära kägistada. Ähvardaja toetamine kannab endas väärtushinnangut selle kohta, et hagejat peakski saama kehaliselt väärkohelda. Selline hageja halvustamine on tema au teotav. Hagejal oli lasteaias tunni läbiviimiseks lasteaia ja lastevanemate nõusolek. Tund vastab kehtiva õiguse nõuetele ja parimale praktikale.
6.Kostja väärtushinnang, nagu oleks hageja „väärakas“, on ebakohane, kuna objektiivselt ei ole võimalik põhjendada, miks peaks saama kedagi avalikult väärakaks nimetada. Selle sõnaga soovitakse väljendada intelligentsi puudumist või rumalust, hälvet normaalsusest. Tegemist on halvustava ja solvava, negatiivset emotsiooni tekitava väljendiga.
7.Kostja süü on suur. Au teotamisel ei ole legitiimset eesmärki. Tegemist ei ole sõna- ega ajakirjandusvabaduse teostamisega. Kostja kommentaar on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ja teda alavääristada. Kostja avaldatud kaudsed ja otsesed faktiväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivselt ja on au teotavad. Kostja kommentaari hindamisel tuleb arvestada hageja ümber tekitatud laimulaviini ja sõimu ning totaalse vääritimõistmise kontekstis. Kostja osales karjaefekti tekitamises, andes hageja vastu suunatud laimutegevusele hoogu juurde.
8.Kostja põhjustas hagejale ebaõigete andmete avaldamisega märkimisväärse moraalse kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbi oma kutsetegevuse pärast. Kahjustada sai hageja
tervis, ta ei ole saanud tööd teha. Kostja tekitas hagejast ebaõige kuvandi kui inimesest, kes ei hooli lastevanemate nõusolekust ja käib lastele õpetusi peale surumas või on ebausaldusväärne. Hagejale on põhjustatud ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ja teiste inimestega suheldes. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ja negatiivseid emotsioone, tekkis hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad tavapärase elu elamist. Lastega töötava inimese avalik nimetamine rahvusvahelise pedofiiliaga seotud isikuks tähendab tema karjääri lõppemist. Hageja ei ole laimulaviini tõttu saanud lasteaedadelt rohkem ühtegi tellimust, kuna hageja maine on rikutud.
9.Kostja ei teinud mõistlikke pingutusi tegeliku tõe välja selgitamiseks ja jättis faktid kontrollimata. See viitab kavatsusele tekitada hagejale sõimulaviini võimendamisega moraalset kahju. Hageja õiguste rikkumine on jätkuv. Kostja ei ole kommentaari eemaldanud. Vabandamisest ja kahju hüvitamisest on kostja keeldunud.
10.Õiglane hüvitis on vähemalt 20 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitis kannab alati tõrjuvat eesmärki ja väljendab ühiskonna hukkamõistu. Kostjal on piisavalt vara. Hüvitise väljamõistmine ei avalda kostja majanduslikule seisule pöördumatult kahjulikke tagajärgi. Laimajate tegevus rikub hageja maine ära aastateks, kui mitte jäädavalt. Hüvitis peab saatma kostjasugustele ja kogu ühiskonnale signaali, et teiste isikute au teotamine ei ole lubatav. Kuna isikute maine on tänapäeval kommertsialiseerunud, tähendavad löögid maine pihta suuremat moraalset kahju.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja ei esitanud kommentaaris hageja kohta ühtegi faktiväidet. Hagejat ei nimetatud pedofiiliks või rahvusvahelise pedofiiliaga seotud isikuks. Hageja nime ei ole kommentaaris mainitud. Isegi kui oletada, et jutt on hagejast, on kommentaaris osutatud, et kuni vastavaid fakte ei ole selgunud, ei saa hagejat rahvusvahelise pedofiiliaga seotud isikuks pidada. Selline seisukoht ei ole õigusvastane ja on kooskõlas sõnavabadusega. Hageja on käinud lasteaedades tegemas n.ö seksuaalkasvatuse tunde, kus räägib poiste ja tüdrukutega nende suguorganitest ja palub lastel endale näidata, kus kellegi suguorganid paiknevad. Selline tegevus ei ole ühiskondlikult üldaktsepteeritud ja on kostjale vastuvõetamatu, mida ta ka väljendas. Hageja pidi arvestama terava ühiskondliku reaktsiooni ja kriitikaga.
13.Kostja ei ole väljendanud soovi hageja suhtes vägivalla kasutamiseks. Kostja pidas silmas põhimõttelist valmisolekut astuda oma laste kaitseks välja ja seista selle eest, et neid ei allutataks rüvedale seksuaalkasvatusele. Isegi kui tõlgendada kommentaari toetusena vägivalla kasutamiseks, on kommentaaris selles kontekstis juttu „pedofiilidest, peade maha lõikajatest ja vägistajatest“, mitte hagejast.
14.Kostja ei öelnud kommentaaris „väärakas“ hageja kohta. Väide esitati üldiselt ja see väljendab veendumust, et lapsevanemad peavad astuma vastu inimestele, kes püüavad nende lapsi allutada rüvedale ideoloogilisele töötlemisele või teha nende lastele muus vormis sobimatuid lähenemiskatseid. Igal juhul võib seda sõna kasutada isiku kohta, kes käitub moraalselt kaheldavalt. Väide, et hageja tund vastab kehtiva õiguse nõuetele ja parimale praktikale ei mõjuta kostja õigust sellist tegevust moraalselt mitte heaks kiita ja selle suhtes avalikult oma taunivat seisukohta väljendada. Õige ei ole hageja väide, et tegemist ei ole sõna- ega ajakirjandusvabaduse teostamisega. Tegu on arvamuse avaldamisega, mh hageja tegevuse suhtes.
15.Väide, nagu tingiks üks napp kommentaar ühe veebis avaldatud artikli all hagejale suurt moraalset kahju, on meelevaldne ja tõendamata. Ei ole teada, kui palju inimesi on kommentaari lugenud. Kommentaar on tänaseni nähtav ja on pälvinud vaid kolm reaktsiooni. Tõendamata on põhjuslik seos kommentaari ja väidetava moraalse kahju vahel. Hageja jätab tähelepanuta küsimuse sellest, kas tema häbitunde põhjustasid reaktsioonid tema tegevuse avalikuks tulemisele või selle tegevuse avalikuks tulemine ja tegevus ise. Ei ole ebatõenäoline, et hageja koolitusi ei soovita just seetõttu, et need on vastuolus suure osa ühiskonna väärtushoiakutega. 20 000 eurot on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik summa. Kostjal puudub sissetulek ja vara. Kostja tervislik seisund ei võimalda juba aastaid töötada.
16.Sõnavabadus kohaldub ka väljendustele, mis ründavad, šokeerivad või häirivad avalikku võimu või ükskõik millist ühiskonnagruppi. Võimalik, et kommentaar oli liialt emotsionaalne. Avalik võim ei tohiks ette kirjutada, millisel moel inimesed võivad teiste tegevuse suhtes arvamust avaldada. Küsimus on väljenduse kombekuses, mitte õiguspärasuses. Õhtuleht ei ole kommentaari siiani kustutanud, seega ei ole see sobimatu. Hageja püüab kommentaari tõlgendada endale meelepäraselt, moonutades selle mõtet.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
17.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 300 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.10.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus määras hagihinnaks 300 eurot. Menetluskulud jättis kohus 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda.
18.Vaidlus puudub selle üle, et kostja avaldas AS Õhtuleht peetavas internetiportaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat XX: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures avatud kommentaariumis kommentaari „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki tegema, kui on vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest. Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“.
19.Kostja väljendatud lause „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu.“ ei sisalda faktiväidet. Lause esimene osa väljendab kostja arvamust, et ta ei pea võimatuks hageja seotust rahvusvahelise pedofiiliaga ja teine osa põhjendust. Sellise sõnastuse alusel ei saa järeldada, et kostjale oleks teada fakte, mille põhjal oleks väljendatud kaudne fakt. Tegemist on väärtushinnanguga, mis on halvustav ja alavääristab hagejat ning on seega au teotav. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada.
20.Lauses „Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada.“ ei sisaldu hinnangut hageja kohta, samuti ei ole tegemist faktiväitega. Lause ei sisalda viidet hagejale ja sellest ei ole võimalik välja lugeda infot ega hinnangut hageja kohta. Hageja väitel kajastas saade isa, kes ähvardas hagejat kägistamisega. Igal juhul ei tulene lausest kostja poolt hageja kohta väljendatud hinnangut.
21.Väljend „väärakas“ on negatiivse seosega väärtushinnang, mis käis hageja kohta. Sõna „väärakas“ tähendab väärastunud, lollakas, värdjas. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Väljendus alavääristab hagejat ja on hageja au teotav.
22.Sõnavabadusse sekkumine on põhjendatud, kuna kommentaariga rikuti hageja õigusi eesmärgiga hagejat solvata. Rikkumine ei ole õigustatud. Isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja esitanud.
23.Hageja nõue 20 000 euro saamiseks on kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalne. Tuleb möönda, et ebakohased väärtushinnangud avaldati internetiportaalis ja need jõudsid ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega, mis jättis lugejale mulje, nagu oleks hageja ebamoraalne ja vaimse puudega. Samas ei saanud nende väärtushinnangute avaldamine tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaralise kahju hüvitis välja vahemikus 100-2000 eurot. Käesoleval juhul on mittevaralise kahju mõistlik summa 300 eurot. Kostja ei tõendanud oma töötust. 300 euro suuruse hüvitise väljamõistmine mõjutab hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Koos põhinõudega on põhjendatud ka viivisenõue alates kostja vastu hagi esitamisest.
24.Arvestades asja ulatust on põhjendatud muuta hagi hinda ja määrata uueks hinnaks 300 eurot
APELLATSIOONKAEBUS
25.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata, kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 300 eurot ja hagi hinnaks määrati 300 eurot. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses, mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel koos viivisega seaduses sätestatud määras ja määrata tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja rahuldab hagi, palub hageja muuta menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
26.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja kohta avaldatud lause „Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada“ ei kahjusta hageja isiklikke õigusi. Selline väärtushinnang väljendab seisukohta, nagu oleks õigustatud hageja kägistamine või hagejale tapmisähvarduse tegemine. Kellelegi avalikult tehtud tapmisähvarduse tegemise toetamine tähendab hageja surma soovimist. Kellegi kohta negatiivse väärtushinnangu edasijagamine riivab selle isiku õigusi, kelle kohta algne väärtushinnang käis. Kuna kellelegi surma soovimine on üks hullemaid väljaütlemisi, mõjutab see oluliselt kahjuhüvitise suurust.
27.Kohus hindas valesti mittevaralise kahju suurust. Praegust elatustaset ning kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda, samuti senist kohtupraktikat arvestades ei ole väljamõistetud hüvitis piisav. Kostja kommentaar hävitas hageja väljavaated erialase töö tegemiseks. Vastuoluline on maakohtu järeldus, et avaldatu ei saanud hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi tekitada, kui kohus tuvastas, et tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega, mis jättis mulje, nagu hageja oleks ebamoraalne ja vaimse puudega. Õiglase kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada ka seda, et kostja toetas hageja surnukskägistamist. Kohus jättis arvestamata, et tegemist ei ole ühekordse rikkumisega – kommentaar on siiani avaldatud.
28.Maakohus määras ebaõigesti tsiviilasja hinna. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 132 lg 2 annab kohtule tsiviilasja hindamisel kaalutlusõiguse, kuid seob selle poolte varalise seisundi ja sissetulekuga. Kuna kostja varaline seisund on hea, oli hagi hinna muutmine omavoliline. Kohus rajas otsustuse muuta tsiviilasja hinda asja ulatuse argumendile, kuid oli asja lahendanud valesti. Hagi hinna muutmine kaldub kõrvale ka tavapärasest menetluspraktikast. Omaalgatuslik tsiviilasja hinna muutmine pärsib võistlevuse põhimõtet. Kohus parandas kostja menetluspositsiooni, kuna menetluskulusid ei mõisteta välja suuremas ulatuses, kui on tsiviilasja hind. Õige hagi hind on 3500 eurot.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
29.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata, kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 300 eurot ja hagi hinnaks määrati 300 eurot. Kuigi hageja palub maakohtu otsuse tühistada ka osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot, saab ringkonnakohus apellatsioonkaebusest aru nii, et hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas, mis ületab 300 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras tsiviilasja hinnaks 300 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
32.TsMS § 132 lg-s 1 sätestatu kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt lg-s 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundist ja sissetulekut. Maakohus märkis hagi menetlusse võtmise määruses, et tsiviilasja hind on 3500 eurot (tlk 42). Kohtuotsuses muutis kohus oma seisukohta ja määras tsiviilasja hinnaks 300 eurot, märkides üksnes seda, et arvestab hinna muutmisel asja ulatust.
33.TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust erineva hinna määramine ei ole kohtu suvaotsus, vaid hinna muutmine peab lähtuma konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest. Asja ulatusena tuleb käsitleda seda, milline on kohtu töö maht võrreldes keskmise menetlusega, seda nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest. Maakohus ei märkinud otsuses ühtegi põhjendust, milliste konkreetsete asjaolude alusel ta tegi otsustuse hagihinna muutmise kohta. Kuna maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud ja ringkonnakohtu hinnangul on tegemist tavapärase mahuga kohtuvaidlusega, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse tsiviilasja hinna määramise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega määrab asja hinnaks 3500 eurot. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
34.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on kohaldanud materiaalõigust õigesti ja ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Arvestades tsiviilasja materjali, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja avaldas AS Õhtuleht peetavas internetiportaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat XX: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures avatud kommentaariumis kommentaari „Ei imesta kui mõne
ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki tegema, kui on vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest. Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“.
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et artikli kommentaariumis märgitud lause „Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada.“ ei kahjusta hageja isiklikke õigusi ja seda ei saa käsitleda hageja suhtes esitatud ebakohase väärtushinnanguna. Sellest lausest ei saa järeldada hageja surma soovimist, nagu hageja leiab.
37.Hageja palus kostjalt välja mõista õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel (TsMS § 366). Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1). Maakohus leidis kohtu ette toodud asjaolusid kaaludes, et mõistliku suurusega kahjuhüvitis on 300 eurot. Hageja leiab, et õiglane hüvitis peaks olema oluliselt suurem.
38.Riigikohus on leidnud, et hagejal on õigus vaidlustada maakohtu otsus hüvitise ebaõiglasele suurusele tuginedes juhul, kui kohus on hüvitise määramisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sealhulgas näiteks juhul, kui kohus on selgelt rikkunud diskretsiooni piire ja mõistnud välja ilmselgelt sümboolse hüvitise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 22).
39.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus hüvitise suuruse määramisel oluliselt menetlusõiguse norme, ei ületanud diskretsiooni piire ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolne. Maakohus arvestas otsuse tegemisel VÕS § 134 lg-s 5 sätestatud mittevaralise kahju hüvitise määramise aluseid ja tugines otsust tehes muu hulgas õigesti kohtupraktikale samalaadsetes asjades. Ka Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-19-08, p 13 jt). Samuti arvestas maakohus otsuse tegemisel VÕS § 134 lg-s 6 sätestatut ja otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et 300 euro suuruse hüvitise väljamõistmine mõjutab kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Väljamõistetud hüvitis väljendab antud juhul lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu kostja õigusvastasele teole ja on leevenduseks hagejale talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest.
40.Apellatsioonkaebuse väide, et kostja kommentaar hävitas hageja väljavaated erialase töö tegemiseks, on paljasõnaline. Paljasõnaline on ka kaebuse väide, et tegemist ei ole kostja ühekordse rikkumisega. Asjaolu, et kostja kommentaari ei ole veebihalduri poolt eemaldatud, et saa käsitleda kostja korduvate rikkumistena, nagu hageja leiab.
41.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes hagihinna määramise osas ja kohtuotsus jääb sisuliselt muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
42.Maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.