X Xi hagi Z Zi vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
300 eurot Hageja X X (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja Z Z (isikukood zzz) Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista Z Zilt X Xi kasuks mittevaraline kahju summas 300 eurot.
3.Välja mõista Z Zilt X Xi kasuks viivis põhinõudelt (300 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates Z Zi vastu hagi esitamisest, so alates 16.10.2019 kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Määrata tsiviilasja hinnaks 300 eurot.
5.Võtta käesoleva tsiviilasja juurde kõik menetluses esitatud dokumentaalsed tõendid. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja X Xi ja 70% ulatuses kostja Z Zi kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.X X (hageja) esitas kohtule hagi Z Zi (algne kostja Kätlin Z, kostja asendatud) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja AS-i C peetavas kommentaariumis kommentaari „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki tegema, kui on vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest. Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“ Hageja hinnangul on tegemist hageja au teotava väljendusega, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja hinnangul sisaldas kommentaar ebaõiget faktiväidet, et hageja on seotud rahvusvahelise pedofiiliaga. Lisaks sisaldas kommentaar hinnangut, et hagejat tuleks väärkohelda ja et hageja on väärakas. Hageja nõuab hüvitist lausete eest 1) „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu., 2) „Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada“ ning hüvitist sõna „väärakas“ kasutamise eest.
2.Hageja taotleb kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Arvestades elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ignorantsust pärast nõudekirja saamist peab hageja õiglaseks hüvitiseks 20 000 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei sisalda kommentaar ühtegi faktiväidet. Kommentaar ei sisalda isegi hageja nime, seetõttu saab üksnes oletada, et jutt käib hagejast. Kostja ei väitnud, et hageja on seotud rahvusvahelise pedofiiliaga. Kostja väljendas, et kuni faktid pole selged, ei saa hagejat rahvusvahelise pedofiiliaga seotud isikuks pidada. Kostja hinnangul on tema väljendus kaitstud väljendusvabadusega ning kui hageja palus lastel endale näidata nende suguorganeid, oli tegemist ühiskondlikult aktsepteerimata käitumisega, mille tõttu pidi hageja olema valmis ühiskondliku kriitikaga. Kostja ei väljendanud, et tema arvates peaks hageja suhtes kasutama vägivalda, vaid ta avaldas toetust vanematele, kes seisvad vastu laste allutamisele seksuaalkasvatusele. Samuti ei nimetanud kostja hagejat väärakaks, vaid tegemist oli üldistatud veendumusega. Seletava sõnaraamatu kohaselt võib sõna väärakas kasutada isiku suhtes, kes käitub moraalselt kaheldaval moel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt hageja taotlused menetluses esitatud tõendite asja juurde võtmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus võtab kõik hageja poolt menetluses esitatud dokumentaalsed tõendid asja juurde. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses
on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19).
6.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. TsMS § 438 lg 1 alusel hindab kohus asja lahendamisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus selgitas pooltele hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (vt 19.12.2019 määrus tl 54-55).
7.Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-ga
1.VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
8.TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kostja avaldas AS-i C peetavas internetiportaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat X Xi: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures avatud kommentaariumis kommentaari „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu. Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada. Nii peabki tegema, kui on vaja kaitsta oma lapsi pedofiilide, peade mahalõikajate ja vägistajate eest. Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“ (tl 810).
9.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-16105, p 11). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-
2-1-152-09, p 15). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.
10.Kohus jääb enda 19.12.2019 määruses väljendatud hagejate nõuete kvalifikatsiooni juurde. Kohus leiab, et kostja väljendatud lause „Ei imesta kui mõne ajapärast tuleb välja, et tädi ongi rahvusvahelise pedofiiliaga seotud, sest see, kuidas ja mida ta lastele esitas oli ikka tõeliselt jälk ning andestamatu.“ ei sisalda faktiväidet, et hageja on seotud rahvusvahelise pedofiiliaga. Lause esimene osa ei väida, et hageja on seotud pedofiiliaga, vaid väljendab kostja arvamust, et kostja ei pea võimatuks hageja seotust rahvusvahelise pedofiiliaga, kuna kostja jaoks oli hageja käitumine lastega ebasobiv. Lause teisest osast nähtub kostja põhjendus, millele tuginedes lause esimene osa on väljendatud. Sellises sõnastuses ei saa järeldada, et kostjale oleks teada muid fakte, mille põhjal oleks väljendatud kaudne fakt hageja seotusest pedofiiliaga. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et seos rahvusvahelise pedofiiliaga kas on või ei ole. Samuti ei ole kohus nõus hageja väitega, et praegusel juhul soovis kostja jätta kindla kõneviisi sõnade ei imesta ja ongi kaudu selge mulje, et talle on teada faktid, mis võimaldavad hagejat rahvusvahelise pedofiiliaga seostada. Kohtu hinnangul ei saanud mõistlik lugeja kommentaarist välja lugeda, et hageja puhul on kindlasti tegemist isikuga, kes on pedofiil või pedofiiliaga seotud. Seega on kohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga.
11.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kõnealune väärtushinnang on hageja au teotav. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on halvustav ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav.
12.Kohus leiab, et kostja väljendatud lauses „Toetan igati seda isa, keda saates püüti halvustada.“ ei sisaldu hinnangut hageja kohta. Kõnealune lause ei sisalda mingit viidet hagejale. Kohus peab hindama, mida mõistlik lugeja avaldatust välja võib lugeda. Teadmata saate sisu, ei ole lugejal eeltoodud kommentaarist lähtuvalt võimalik välja lugeda mingit infot ega hinnangut hageja kohta. Hageja väitel kajastas saade isa, kes ähvardas hagejat kägistamisega. Kui tõlgendada väljendatut selliselt, et see avaldas toetust hagejale tapmisähvarduse tegemisele, ei ole kohtu hinnangul võimalik sellest tuletada hageja kohta kostja poolt väljendatud hinnangut. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud artikkel kõneleb üksnes isa tapmisähvardusest. Artikli lõpus on ka kõnealuse isa kommentaar (tl 6162). Seetõttu on kohus seisukohal, et nimetatud väljenduse puhul ei ole tegemist faktiväitega ega ka väärtushinnanguga.
13.Kohus nõustub hagejaga, et väljend „väärakas“ on negatiivse seosega hinnang. Tegemist ei ole faktiväitega, kuid arvestades sõna kasutuse konteksti on tegemist väärtushinnanguga. Kostja leidis, et ta ei kasutanud hinnangut „väärakas“ hageja suhtes. Kohus on seisukohal, et mõistliku inimese arusaama järgi kostja poolt nimetatud lauses kasutatud sõna „väärakas“ käib hageja kohta. Kui mõistlik inimene loeb kostja kommentaari „Tänapäeva liberastide ühiskonnas maksab ainult omakohus ja hea kui väärakad seda ka teavad.“, siis mõistlik inimene mõistab seda nii, et hageja on väärakas. Hageja on tõendanud, et emotsioonidetektori kohaselt tekitab sõna „väärakas“ kasutamine negatiivset emotsiooni (tl 18). Seletav sõnaraamat näitab sõna „väärakas“ tähenduseks väärastunud, lollakas, värdjas (vt https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%A4%C3%A4rakas&F=M. Seega on tegemist väga negatiivse sõnakasutusega. Kohus nõustub hagejaga, et ei esine ühtegi
objektiivset põhjust, miks peaks saama kedagi avalikult nimetada väärakaks. Sõnal „väärakas“ on vastavat konteksti arvestades negatiivne tähendus. Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune väljendus on negatiivne ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav.
14.Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale nimele kui ka väljendusvabadust.
15.Käesolevas asjas on kostja kommentaar, mis sisaldab hageja kohta väärtushinnanguid, kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangute avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 lgs 2 sätestatud piirangute eeldused). Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lg 2 kohaselt kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks.
16.Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris hinnangute avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune lause ja sõna „väärakas“ puudutavad otseselt hagejat. Vaidlusaluste kommentaaride eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu kommentaaris sisalduv lause ja kõnealune sõnakasutus artikkel 10 lg 1 kaitsealasse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on seisukohal, et teisi isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et meediaväljaande sekkumata jätmine ei oma tähtsust ning asjaolu, et meediaväljaanne kommentaari ei kustuta, ei ole kommentaar automaatselt õige.
17.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju
tekkimise, siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust. Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
18.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kohtu hinnangul on hageja nõue 20 000 eurot kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Kohus möönab, et ebakohased väärtushinnangud avaldati internetiportaalis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega ning jättis lugejale mulje justkui hageja oleks ebamoraalne ning vaimse puudega. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et nimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 300 eurot. Kostja ei ole tõendanud enda töötust ning isegi kui ta oleks töötu, ei vabasta see tekitatud kahju tasumisest. Kohus on veendunud, et 300 euro hüvitise väljamõistmine mõjutab hoiduma edasisest kahju tekitamisest ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.
19.Järgmisena käsitleb kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
20.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (300 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 16.10.2019, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kostja Z Zi vastu hagi esitamise ajaks tuleb lugeda 16.10.2019, so kostja asendamise taotluse esitamise aeg.
21.Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt seaduses sätestatud eelduslikust hagihinnast, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut (TsMS § 132 lg 2). Tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes (TsMS § 136 lg 4 ls 1). Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga (TsMS § 136 lg 4 ls 2). Kohus
leiab, et arvestades asja ulatust on põhjendatud muuta hagihinda ning kohus määrab hagihinnaks 300 eurot. Enamtasutud riigilõivu osas saab hageja esitada kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ligikaudselt 70% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 30 ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda.
23.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.