Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1, Tartu
Tsiviilasi nr
2-20-13690
Tsiviilasi
A. B. K. u hagi M. K. i vastu 130 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
140,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. B. K. - isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kostja: M. K. - isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX
Kirjalik menetlus
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
A. B. K. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi M. K. i (kostja) vastu 130 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt soovis M. K. saada laenu 130 eurot, et tasuda juuksehoolduse eest S. ilusalongis. A. B. K. tasus 22.05.2020. a ilusalongi kontole 130 eurot selgitusega „M. K. juuksehooldus“. M. K. lubas raha tagastada esimesel võimalusel, kuid ei ole seda siiani teinud.
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud, kostja on kinnitanud nende kättesaamist kohtule saadetud e-kirjas 26.11.2020.a. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 130 eurot, milline summa on hageja poolt tasutud 22.05.2020.a. S. Ilusalongile selgitusega „M. K. – juuksehooldus“. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, tuleb lugeda asjaolu, et hageja on tasunud kostjale osutatud teenuse eest kostja poolt omaksvõetuks. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel ka viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna käesolevas asjas ei ole kohustuse täitmise tähtaega kindlaks määratud, tuleb kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg. Seega mõistab kohus viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse - 130 eurot tasumiseni. Kuna käesoleval ajal on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0,00% tuleb viivise arvestamisel kohaldada intressimäära 8 % aastas ehk 0,0219 % päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 75 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.