2.Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks 4 433 (neli tuhat nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 4 senti (sh tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhinõue).
3.Jätta hagi rahuldamata viivise 1 297.55 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 24.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses osas.
4.Jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 30 senti (so 71% riigilõivust).
5.Välja mõista kostjalt M. P.’lt hageja Heimondo Estonia OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (447.30 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1 (7)
2-25-8059
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 420 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Heimondo Estonia OÜ esitas 23.05.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. P. vastu võlgnevuse summas 5 730.59 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt M OÜ (edaspidi nimetatud esialgne võlausaldaja) ja M. P. sõlmisid interneti vahendusel 29.12.2021 kliendilepingu nr XXX. Kostja on tuvastanud ennast digitaalselt. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja võlgnikule taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 29.12.2021 – 18.04.2022 võlgnik on taotlenud laenu ja 2 korda, nimelt: 29.12.2021- laen summas 500 eurot; perioodil 29.12.2021– 29.12.2021 tagasi makstud kokku 0 eurot. Põhisumma jääk 500 eurot; 29.12.2021 -täiendav laenuosa 4 350 eurot. Uus põhisumma: 4 850 eurot; perioodil 29.12.2021 18.04.2022- tagasi makstud kokku 861.12 eurot, millest põhiosa katteks 861.12 eurot. Põhisumma jääk 3 988.88 eurot (4 850 – 861.12). 18.04.2022 esitas Kostja vastavalt 29.12.2021 kliendilepingu punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 145 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja uued laenutingimused ja Kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus ka 29.12.2021 Kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 3 988.88 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4 133.88 eurot (3 988.88 + 145). Peale Kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist M OÜ rahuldas Kostja poolt esitatud taotluse ja kandis 18.04.2022.a Kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusumma 145 eurot. Peale laenu ülekandmist saadeti kostjale uus arve, et teavitada laenutagasimakse tähtajast. Perioodil 18.04.2022 - 03.11.2022 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja Kostja jäi M OÜ-le võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu M OÜ 03.11.2022.a ütles poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel Kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesse ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist.
2.Vastavalt 31.03.2022.a laenutingimustele kostja laenu põhisummaks on 4 964.53 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuisete kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda vastavalt kostjale 2 (7)
2-25-8059 saadetud tagasimakse maksegraafikule, mida ta ei ole nõuetekohaselt täitnud. Perioodil 31.03.2022 - 03.11.2022 (ülesütlemine) kostja on tasunud 2 osamakset (03.05.2022 – 511,49 eurot; 27.08.2022 – 20,00 eurot) kogusummas 531.49 eurot, millest põhiosa katteks 531.49 eurot. Seega Kostja võlgnevus Hagejale seisuga 23.05.2025.a tagastamata laenupõhiosa eest on 4 433.04 eurot.
3.Hageja nõuab Kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas. Hageja arvestab viivise alates 03.11.2022.a tagastamata laenupõhiosalt 4 433.04 eurot ja on arvestanud perioodi 04.11.2022.a kuni 23.05.2025.a viivist summas 4 433,04 x 932 p x võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses %= 1 297,55 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt välja mõista alates 23.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 5 730.59 eurot (sisaldab põhinõuet ja viivist) ning viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 24.05.2025.a, kuni põhinõude summa 4 433.04 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 60 eurot, so riigilõiv, ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
6.Harju Maakohtu 26.05.2025 kohtumäärusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja see edastati lahendamiseks Viru Maakohtusse. Tsiviilasi jõudis Viru Maakohtusse 30.06.2025.
7.Viru Maakohus võttis 06.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on e-posti vahendusel kinnitanud kohtudokumentide kättesaamist 06.08.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
9.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 3 (7)
2-25-8059
11.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) M OÜ ja kostja sõlmisid 29.12.2021 krediidilepingu nr XXX, krediidi ülempiiriga 500 eurot, intressimääraga 43.20% aastas, krediidi kulukuse määr 53.77%, tagasimaksmine krediidilepingus kokkulepitud kuupäeval, kokku kuni 32 makset, tingimusel, et klient tasub graafikujärgselt miinimummakseid, lepingutasu 0 eurot. summale 500 eurot, intressimääraga 18% aastas, krediidi kulukuse määr 49.28%, tagasimaksed iga kuu 15. kuupäevaks, tagasimaksete arv 18, osamakse suurus 37.39 eurot, lepingutasu 0 eurot; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 4 964.53 eurot. 4) Kostja on teinud põhiosa tagasimakseid summas 531.49 eurot; 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates maist 2022. a, seda vähemalt kolme, mai, juuni ja juuli osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 22.07.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 03.11.2022 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 03.11.2022.
12.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud 4 (7)
2-25-8059 nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele, jätnud kontrollimata isegi avalikud registrid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Krediidiandja ei ole käesoleval juhul teinud vähimatki pingutust kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks. Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 5 (7)
2-25-8059
16.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
17.Kohus tuvastas veel, et krediidileping on tühine ka juhul, kui krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtule tõendanud. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti leping 29.12.2021. Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr perioodil 30.11.2021 kuni 30.05.2022 oli 16.95%, mis teeb lubatud krediidi kulukuse määraks sel hetkel sõlmitud lepingutele 50.85%. Sõlmitud krediidilepingu kulukuse määr ületab seda 2.92%. See tähendab, et tulenevalt VÕS § 4062 lg 3 maksab tarbija tühise lepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Intressi hageja aga ei nõua.
18.Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 4 964.53 eurot. Tagasi on põhinõude katteks makstud 531.49 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 03.11.2022 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 4 433.04 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista üksnes põhinõue summas 4 433.04 eurot.
19.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 4 433.04 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 71% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 71% kostja ja 29% hageja kanda.
21.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 23.05.2025 summas 630 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 630 eurot, s.h riigilõiv. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 71% 630 eurost, so 447.30 eurot.
6 (7)
2-25-8059
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.