Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

eurot) menetlusabi korras riigi eelarvest OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (konto nr EE442200221013636295 Swedbank AS-is). Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud Võlgniku likvideerija esitas 29.10.2020 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 28.01.2019.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1915217 võlgnikule määratud likvideerija. Võlgnik registreeriti 12.12.2013 ning äriregistri andmetel on osanikuks Txxx Rxxxxxxx Võlgnik ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Likvideerijale ei ole esitatud infot võlgniku ja tema majandustegevuse kohta ega antud üle võlgniku dokumentatsiooni. MTA andmete kohaselt on viimane TSD esitatud veebruar 2015 kohta. Likvideerijale teadaolevalt ei toimu võlgnikul majandustegevust. Likvideerijale ei ole jagatud teavet, mille alusel saaks esitada põhjendused maksejõuetuse täpsete põhjuste kohta. Olemasoleva info põhjal oli võlgnikul likvideerimismenetluse algatamise seisuga maksuvõlg summas 1 043 752,64 eurot, millele lisandus arvestuslik intress 1 046 647,53 eurot. Maksuvõlg oli seotud töötajate töötasudelt deklareeritud tasudega. Maksuvõlg kustutati sundtäitmise aegumise tõttu. Enamus võlausaldaja nõueteks jäid töötajate saamata jäänud töötasude nõuded ja kohtutäiturite tasude nõuded kokku summas 1806,22 eurot. Likvideerija ei tuvastanud võlgnikul vara olemasolu. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Likvideerija palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse 11.11.2020.a määrusega menetlusse ja määras ajutise halduri, kes esitas kohtule aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Vara Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnikul vara. Kohustused: Kohtutäitur Aive Kolsarile 151,32 eurot; Kohtutäitur Oleg Sirotinile 260,36 eurot; RTK-le 50 eurot; Jxxxxx Oxxxxxxxxxxx 85,45 eurot; YxxxxSxxxxxxxxxx 780 eurot; ÜxxxIxxxxxxx 414,33 eurot. Võlad kokku: 1741,46 € Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei tegutse ning tema tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated puuduvad. Ajutise halduri sõnul saab ta maksejõuetuse tekkimiste põhjuste kohta anda hinnangu vaid olemasoleva info põhjal, sest võlgniku endise juhatuse liikmega polnud võimalik mingilgi moel ühendust saada. Ajutise halduri sõnul on maksejõuetuse põhjuseks tõenäoliselt ettevõtte juhatuse või volitatud isiku teadlik tegevus maksukohustuse tekitamisel olukorras, kus tegelik majandustegevus ja laekumised on ilmselt toimunud teises ettevõttes, kuid kohustused jäeti võlgnikule. Võlgnikul ei olnud algusest peale

eesmärki tegelikku majanduslikku tulu teenida. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla ka kuriteo tunnustega tegu, kuid kuna maksunõue on aegunud, võib eeldada, et ka võimalik kuriteo tunnustega tegu on aegunud. Puudub võimalus katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur oli seisukohal, et pankroti saaks välja kuulutada vaid siis, kui huvitatud isikud on nõus deposiiti maksma. Kohus määras 11.12.2020.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. 17.12.2020 toimunud kohtuistungil ei soovinud võlgniku likvideerija ega ajutine haldur midagi lisada. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 1700 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda või muul viisil suurendada. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur esitama töötukassale avalduse võlgniku töötajatele hüvitiste maksmiseks ning likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel.

Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune esindaja, likvideerija Karin Antsov. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 384 eurot (koos käibemaksuga) ja kulude katteks 92,40 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 4 tundi tunnitasumääraga 80 eurot+km. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 80 eurot+km, mis on vähem kui PankrS § 23 lg 3 järgi kõrgeim lubatud tasumäär. Tasumäär on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ja vastavuses esitatud aruande mahu ja asja keerukusega. Seega tuleb ajutise halduri tasuks määrata 320 eurot (4h x 80€), lisaks käibemaks 64 eurot, kokku 384 eurot. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri kuludeks kokku 92,40 eurot (sh käibemaks 15,40 eurot). PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kulude ja osaliselt tasu osas taotles ajutine haldur võlgnikule menetlusabi ning menetlusabi korras makstavat summat ületavas osas palus jätta tasu võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 4 sätestab: kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud. Halduri taotletav tasu 384 eurot (sh km) ja kulud 92,40 eurot (sh km) jäävad PankrS § 23 lg-s 5 sätestatud piiridesse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri kulud ja tasu, kokku summas 476,40 eurot (sh käibemaks), välja riigi vahenditest. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.