R L hagi M K vastu lepingust taganemise õiguspärasuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
12 782,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R L (isikukood XXX), elukoht XXX Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Armand Reinmaa ja advokaat Lea Suurkivi, e-post: XXX Kostja: M K (isikukood XXX), XXX; e-post: XXX Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Past, epost XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta R L hagi M K vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud R L kanda.
3.Rahuldada M Ka menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista R Llt M Ka kasuks menetluskuludena 2 964 eurot.
5.Tühistada Harju Maakohtu 13.12.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus määras: kanda M K kuuluvale 11009/21009 suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga XXX (registriosa nr XXX) kinnistusraamatu kolmandasse jakku käsutamise keelumärge R L (isikukood XXX) kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
kohustada M Ka M K tagasi andma 11.11.2010 ja 27.07.2011 kinnistu mõttelise osa kinkelepingute ning asjaõiguslepingute alusel saadud kinnistu 11009/21009 kaasomandi omandiõigus; tuvastada, et M K on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX teises jaos senise kande kustutamiseks, mille kohaselt on kinnistu 11009/21009 kaasomandist omanik M K, ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX teises jaos kinnistu 11009/21009 kaasomandist omanik Maimu K; märkida kohtuotsuses, et jõustunud kohtuotsus asendab M Ka nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX teises jaos senise kande kustutamiseks, mille kohaselt on kinnistu 11009/21009 kaasomandist omanik M K, ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX teises jaos kinnistu 11009/21009 kaasomandist omanik M K.
2.Hageja esitas kohtule ka sama nõudega seonduvad tuvastusnõuded, mille menetlemisest kohus keeldus. Kohus leidis, et hageja esitatud nõuded hagiavalduse p-s 3 (a-c) hõlmavad asjaolusid (sh kas lepingutest on kehtivalt taganetud, kas esineb tehingu kehtetuks tunnistamise või tühisuse aluseid), mille kohta kohus peab andma hinnangu niikuinii hageja nõudeõiguse käsitlemisel kohtulahendi põhjendustes. Seega on nimetatud tuvastusnõuded hageja põhinõudega hõlmatud.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
3.Hagiavalduse kohaselt tõestas notar 27.04.2010 notariaalse volikirja, millega hageja ja kostja ema M K volitas kostjat end esindama. Volikiri on on välja antud tähtajatult ning edasivolitamise õiguseta.
4.M K ja kostja sõlmisid 11.11.2010 kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ning asjaõiguslepingu (edaspidi Leping I). Lepinguga I kinkis M K M K 6605/21009 suuruse mõttelise osa XXX, asuvast kinnistust (edaspidi V kinnistu) koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 27.07.2011 sõlmisid M K ja kostja veel teisegi kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ning asjaõiguslepingu (edaspidi Leping II). Lepinguga II kinkis M K kostjale 4404/21009 suuruse mõttelise osa V kinnistust. Eeltoodust nähtuvalt tegi kostja M Ka nimel iseendale kinkeid, olles samaaegselt volikirja alusel nii kinkija esindaja kui ka kingisaaja. Pärast Lepingute sõlmimist kuulub M Kale 11009/21009 mõtteline osa V kinnistust. Ülejäänud 10000/21009 mõtteline osa kuulub J O.
5.Hageja leiab, et M K andis volikirja välja teovõimetuna. Nimelt arutati tsiviilasjas nr 2-1144411 M K eestkoste määramise küsimust. Selles asjas viidi M Ka suhtes läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis. Ekspert esitas kohtule ekspertiisiakti, mille kohaselt M K esines nõdrameelsus, raske vaimse arengu regress (segatüüpi vaskulaarne dementsus, F01.3), mille tõttu M K ei suutnud kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Kohtupsühhiaatriaekspert tuvastas, et M Ka psüühiline seisund ei võimaldanud tal teha iseseisvalt tehinguid, ka mitte pisitehinguid. Eksperdi hinnangul vajas M K eeskostet kestvalt, elupuhuselt.
M K suri 19.07.2018.
7.Hageja pöördus 25.07.2018 oma ema pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse esitamiseks notari poole. Pärimismenetluse algatamisel selgus, et M K oli abikaasa H K sõlminud 04.06.2002 abikaasade vastastikuse testamendi. M K ja H K määrasid abikaasade vastastikuse testamendiga kogu oma vara suhtes teineteist vastastikku ainupärijaks nii, et selle, kes abikaasadest varem sureb, pärijaks on see, kes abikaasadest kauem elab. Selle pärijaks, kes
abikaasadest kauem elab, nimetasid abikaasad hageja. Hageja sai M K pärimismenetluse algatamisel teada, et ta oli määratud vanemate vara ainupärijaks. Hagejal ei ole abikaasade vastastikuse testamendiga antud ainupärimise õigust teostada võimalik, sest kostja kinkis abikaasade ühisvarasse kuulunud V kinnistu iseendale.
8.04.12.2018 edastas hageja kostjale tähitult 03.12.2018 kuupäeva kandva avalduse, milles avaldas tahet Lepingutest taganemiseks, Lepingute tühistamiseks, lisaks selgitas, et tegemist on tühiste tehingutega.
9.Hageja leiab, et volikiri, mille alusel tehing tehti ei olnud kehtiv. Isegi kui see oli kehtiv, ületas kostja volituse piire. Täiendavalt leiab hageja, et kostja tegutses pahauskselt nii M K suhtes, kasutades ära tema nõdrameelsust, kui ka hageja suhtes, välistades R L ainupärimise võimaluse. Selline M Ka teguviis on pahauskne ning lugupidamatu ka mõlema vanema suhtes, kuivõrd vanemate ühine tahe ja soov oli, et hageja saaks vanemate vara ainupärijaks. Hageja oleks pidanud vastavalt vanemate ühisele soovile pärima V kinnistu kaasomandi osa. Samuti on hageja seisukohal, et kostja rikkus esindussuhtest tulenevaid kohustusi.
10.Hageja leiab, et kostja on käitunud jämedalt tänamatult nii tema (kinkija lapse) kui hageja laste (kinkija lapselapsed) suhtes. Kostja jäme tänamatus seisneb selles, et ta kasutas M K nõrdameelsust ära, kinkides ta vara endale ja vähendades pahatahtlikult M K vara, suurendades enda vara. Niisugune kinkija ära kasutamine ja kinkija nimel, kuid kinkija teadmise, tahte ja nõusolekuta, iseendale kingete tegemine on kinkija suhtes jämedalt tänamatu.
11.Menetluse ajal hakkas hageja täiendavalt tuginema asjaolule, et jäme tänamatus M K suhtes seisneb lisaks taganemisavalduses märgitule ka M K isiklike asjade (sh riiete ja mälestusesemete) põletamises ja asjaolus, et kostja ei lasknud M K oma lapse ja lapselastega suhelda.
12.Hageja soovib saada kinnisasja osa omandiõigust, tuginedes Lepingute tühisusele, kehtetusele ja neist taganemisele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
13.Kostja hagi ei tunnistanud.
14.Kostja ei vaielnud vastu sellele, et M K oli tema ja hageja ema. Samuti ei vaielnud ta vastu volikirja andmise faktile, leides siiski, et M K oli volikirja andmise ajal teovõimeline ning volitus oli kehtiv. Kostja ei vaielnud vastu Lepingute sõlmimisele ega kinnistu mõtteliste osade omandamisele kui asjaolule.
15.Kostja leidis samas, et puuduvad Lepingute tühisuse ja tühistamise alused. Samuti oli ta seisukohal, et ei ole käitunud M K ega tema laste suhtes jämedalt tänamatult ja puuduvad Lepingustest taganemise alused.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
17.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: • M K oli hageja ja kostja ema.
• 27.04.2010 koostati ja tõestati notariaalne volikiri, millega M K volitas kostjat end esindama. Volikiri on kehtiv tähtajatult ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. • 11.11.2010 sõlmisid M K ja kostja kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ning asjaõiguslepingu (Leping I), millega M K kinkis kostjale 6605/21009 suuruse mõttelise osa XXX, asuvast kinnistust (edaspidi V kinnistu) koos selle oluliste osadega ja päraldistega. • 27.07.2011 sõlmisid M K ja kostja kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ning asjaõiguslepingu (Leping II), millega M K kinkis kostjale 4404/21009 suuruse mõttelise osa V kinnistust. • Pärast Lepingute sõlmimist kuulub kostjale 11009/21009 mõtteline osa V kinnistust, ülejäänud 10000/21009 mõtteline osa kuulub J O. • M K suri 19.07.2018. • Hageja ja kostja on M K pärijad. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
18.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja ja M K vahel sõlmitud Lepingud on tühised, tühistatud või nendest on kehtivalt taganetud. Esmalt käsitleb kohus Lepingute võimaliku tühisusega seonduvat (I); teiseks Lepingute tühistamisega seonduvat (II) ning seejärel annab kohus hinnangu hageja poolsele Lepingutest taganemisele (III). Lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (IV) ning lahendab hagi tagamisega seonduva (V). I Lepingute tühisus
19.VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Vastavalt TsÜS § 86 lg-le 1 on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus eri põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks. Tehing on Riigikohtu käsitluse järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õigustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et 11.11.2010 ja 27.07.2011 sõlmisid M K (keda esindas volikirja alusel kostja) ja kostja kinnistu mõtteliste osade kinkelepingud ning asjaõiguslepingud (Lepingud I ja II). Lepingutega kinkis M K kostjale mõttelised osad V kinnistust. Kostja tegi volikirja alusel M Ka esindades seega kinkeid, olles samaaegselt nii kinkija esindaja kui ka kingisaaja. M K sõlmis Lepingud sisuliselt iseendaga. Hageja leiab, et see ei ole kooskõlas seadusega ning on vastuolus hea usu põhimõtega, kuivõrd M K oli Lepingute sõlmimise ajal teovõimetu ja ei saanud ise tehingute tegemise osas tahet avaldada ega ka neid vaidlustada. Samuti on Lepingute sõlmimine hageja hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd need jätsid hageja ilma pärandvarast, mida tal oleks olnud võimalik saada, kui kostja ei oleks kinkinud M Kale kuuluvat vara endale.
21.Kohus selgitab, et ainuüksi kinkelepingute sõlmimine sel moel, et üks isik esindab nii kinkijat kui kinke saajat, ei ole iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus. Isiku pahausksus tehingu
tegemisel tuleb sisustada täiendavalt. Kohus märgib, et kui esindaja rikub esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi, saab sellise tehingu tühistada TsÜS § 131 lg 1 alusel. See ei ole aga tehingu tühisuse alus ja selle kaudu ei saa sisustada hea usu põhimõtte rikkumist. Seadusandja on soovinud selle sätestada tehingu kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alusena.
22.Järgnevalt käsitleb kohus M Ka teovõimega seonduvaid küsimusi. Hageja leiab, et M K andis volikirja välja teovõimetuna. See väide on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-11-44411 (eestkostemenetlus M K eestkoste seadmiseks). Selles asjas viidi M Ka suhtes läbi kaks kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Esimese ekspertiisiakti kohaselt esines M Kal nõdrameelsus, raske vaimse arengu regress (segatüüpi vaskulaarne dementsus F01.3), mille tõttu M K ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Kohtupsühhiaatriaekspert tuvastas, et M Ka psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, ka mitte pisitehinguid. Eksperdi hinnangul vajas M K eeskostet kestvalt, elupuhuselt (Harju Maakohtu määrus, kd I, tlk 16-18; Tallinna Ringkonnakohtu määrus kd I, tlk 56-58). Samas ei määranud kohus M Kale eestkostet, leides, et tema huve on võimalik kaitsta 27.04.2010 kostjale väljastatud volitusega. Seda seisukohta jagasid nii esimese kui teise astme kohus. Teise samas asjas läbi viidud ekspertiisiga (ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr XXX, kd I, tlk 53-55) ja ülalviidatud kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-11-44411 on tõendatud, et M K oli 27.04.2010 volituse andmise ajal võimeline volituse tähendusest aru saama ja oma tahet vastavalt sellele arusaamisele kujundama. Seega ei olnud M K volituse andmisel teovõimetu, vaid muutus teovõimetuks peale volikirja andmist.
23.Hageja leiab, et Lepingud on sõlmitud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna olid vastuolus M Ka tegeliku tahtega pärandada V kinnistu hagejale. Hageja hinnangul oli kostja tegevus suunatud iseenda rikastamisele ning sellele, et kindlustada iseendale varaline hüve, samal ajal välistades hageja võimaluse kostjaga koos tulevases pärimismenetluses kinnisvara omanikuks saada. Kohus märgib, et testamendiga saab isikule pärandada abstraktselt osa oma varast. Vara koosseisu testamendiga ei määratleta. Asjaolu, et vaidlusalune kinnistu kuulus testamendi koostamise ajal M Kale, ei andnud pärijatele õiguspärast ootust pärida konkreetselt seda kinnistut. Samuti ei võtnud testamendi tegemine M Kalt õigust seda kinnistut ta eluajal võõrandada. Kohtu hinnangul ei saa pidada tehinguid hea usu põhimõttega vastuolus olevateks üksnes seetõttu, et see muutis M. Ka vara koosseisu testamendi tegemise ajaga võrreldes.
24.Lisaks hea usu põhimõttele on hageja tuginenud tehingu tühisuse alusena TsÜS §-le 87, mille kohaselt on tühine sedusega vastuolus olev tehing. Hageja leiab, et kostja sõlmitud kinkelepingud on tühised, kuivõrd TsÜS § 115 lg 2 näeb ette, et esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Hageja leiab, et kinkeleping ja selle täitmiseks sõlmitav asjaõigusleping on isiklikku laadi ning need tuleb teha isiklikult. See tuleneb hageja hinnangul otseselt kinkelepingu olemusest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kinge on võõrandamistehing, mida saab teha esindaja kaudu. Seaduses ei ole sätestatud, et seda saaks teha ainult isiklikult (nagu see on näiteks abiellumise puhul). Kohus tuvasts seega, et Lepingud ei ole tühised ka sel alusel.
25.Viimase tehingu tühisuse alusena tugineb hageja TsÜS § 129 lg-le 1, mille kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Hageja leiab, et M K ei andnud kostjale volitust teha kinke- ja asjaõiguslepinguid kostja endaga. Hageja leiab, et kuivõrd M K ei ole notariaalses ega mistahes muus vormis tehinguid heaks kiitnud, mistõttu on kostja sõlmitud tehingud TsÜS § 129 mõttes tühised. Kohus sellega ei nõustu. Kohtule on tõendina esitatud M Ka volikiri (kd I, tlk 8), millega ta volitab kostjat tegema enda nimel kõiki tehinguid. Volikirjas ei ole piirangut, mis keelaks kostjal kui volitatul sõlmida lepinguid iseendaga. Seega hõlmab volikiri
esindusõigust ka tehingutes, mille teiseks pooleks on kostja ise. Kohus tuvasts seega, et Lepingud ei ole tühised ka sel alusel. II Lepingute tühistamine
26.TsÜS § 131 lg 1 kohaselt võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Vastavalt TsÜS § 131 lg-le 3 võib esindatav tehingu vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest.
27.Hageja leiab, et kostja rikkus volikirjast (esindusõigusest) tulenevaid kohustusi, kinkelepinguid nii M Ka kui enda nimel allkirjastades ja kinnistud endale kinkides.
28.Pooled ei vaidle selle üle, et 27.04.2010 koostati ja tõestati notariaalne volikiri, millega M K volitas kostjat end esindama muu hulgas endale kuuluvate esemete käsutamisel. Volikiri oli kehtiv tähtajatult. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 11.11.2010 sõlmisid M K ja kostja kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ning asjaõiguslepingu (Leping I), millega M K kinkis kostjale 6605/21009 suuruse mõttelise osa V, XXX, asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 27.07.2011 sõlmisid M K ja kostja kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ning asjaõiguslepingu (Leping II), millega M K kinkis kostjale 4404/21009 suuruse mõttelise osa V kinnistust. Pooled ei vaidle ka selle üle, et M K suri 19.07.2018 ja hageja on M Ka pärija ehk üldõigusjärglane. Seega on hagejal vastavate materiaalsete eelduste esinemisel õigus Lepingud I ja II tühistada. Enne materiaalsete eelduste esinemise tuvastamist tutvastab kohus aga tehingu tühistamise formaalsed eeldused.
29.Tehingu tühistamine toimub vastavalt TsÜS § 98 sätestatule avalduse tegemisega teisele poolele. Pooled ei vaidle selle üle, et 04.12.2018 edastas hageja kostjale tähitult 03.12.2018 kuupäeva kandva avalduse, milles avaldas tahet Lepingutest taganemiseks, Lepingute tühistamiseks, lisaks selgitas, et tegemist on tühiste tehingutega (kd I, tlk 24, 25). Vaidlusalused Lepingud I ja II kinnistute võõrandamiseks on sõlmitud vastavalt 2010 ja 2011. Seega oli TsÜS § 131 lg-s 3 sätestatud kolme aastane tähtaeg nende tüistamiseks hageja avalduse esitamise ajaks (2018) möödunud. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et hageja ei saanud enne pärandi avanemist sellise sisuga avaldust esitada. TsÜS § 131 lg 3 näol on tegu õigust lõpetava tähtajaga. Hagejal puudus seega peale kolme aasta möödumist tehingute tegemisest võimalus tehinguid tühistada. Eeltoodust tulenevalt ei asu kohus tuvastama tühistamise materiaalsete eelduste esinemist. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et hageja ei tühistanud Lepingut I ja Lepingut II ning lepingud on kehtivad. III Lepingutest taganemine
30.VÕS § 267 p 1 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 268 lg-s 1 on sätestatud, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija samal alusel lepingust (jäme tänamatus) taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda.
31.Hageja leiab, et kostja on käitunud M Ka kui kinkija ning tema tütre (hageja) ja hageja laste suhtes jämedalt tänamatult. Hageja on jämedale tänamatusele tuginedes esitanud 04.12.2018
kostjale Lepingutest I ja II taganemise avalduse. Hageja leiab, et kostja käitus M Ka suhtes jämedalt tänamatult. Hageja märgib, et M K oli nõdrameelne, mille tõttu ei olnud ta suuteline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima. Kostja kasutas hageja hinnangul M Ka olukorda pahatahtlikult iseenda kasuks ära, asudes M Ka vara iseendale kinkima ja vähendades pahatahtlikult M Ka vara, suurendas iseenda vara. Kohus leiab (ja väljendas seda ka asjas toimunud istungil), et tehingu sõlmimine kui selline ei saa olla taganemise aluseks ning jäme tänamatus peab ilmnema tehingu välistes asjaoludes ning peale tehingu toimumist. Seega ei ole hagejal õigust kinkelepingust taganeda ainuüksi põhjusel, et tegu oli tehinguga, millega volikirja saanud isik (käsundisaaja) nõrgamõistusliku isiku vara endale kingib. See võiks olla TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistamise aluseks (tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu).
32.Kohtumenetluse ajal asus hageja tuginema uuele jämedas tänamatuses seisnevale taganemise alusele – asjaolule, et kostja ei võimaldanud M K enda tütrega (hagejaga) ja tütre lastega suhelda. Esiteks märgib kohus, et hageja asus sellele tuginema alles kohtumenetluses, mistõttu ta ei saa taganemise tähtaegade mõttes siduda seda väidet enda 03.12.2018 taganemisavaldusega. Sisuliselt on hageja menetluses teinud uue menetlusliku taganemisavalduse. Teiseks on kohus aga seisukohal, et kinkijal enda tütre ja tema lastega suhtlemise takistamine ei ole käesoleval juhul käsitletav jämeda tänamatusena. Seda eriti arvestades, et tunnistaja J O ütluste kohaselt ta ei soovinudki koos hagejaga M Ka tihedamini külastada ega temaga rohkem suhelda, kui kord aastas - M Ka sünnipäeval (kd I, tlk 29, 30). Pooled ei vaidle selle üle, et M K elas enda elu viimastel aastatel (2010 – 2018) kostja elukaaslase korteris, vajades dementsusest tulenevalt ööpäevaringset hooldust, mida talle tagas kostja. Hageja ega tema lapsed vaidlustamata asjaolude kohaselt M Ka neil aastatel ei hooldanud ega osalenud ka kulude kandmisel. Kohtu hinnangul on selles kontekstis kohatu heita kostjale ette jämedat tänamatust M Ka, hageja või tema laste suhtes.
33.Kuivõrd kohus leiab, et taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, ei asu kohus analüüsima formaalsete eelduste täidetust (avalduse esitamine kostjale, avalduse tegemine seaduses sätestatud üheaastase tähtaja jooksul). IV Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
37.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (kd II, tlk 35), millest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kogusummas 2 514 eurot. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu.
38.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi 30,33 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 156 eurot). Sellele lisandub istungil osalemise kulu. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostja lepingulise
esindaja tunnitasu summas 156 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
39.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas kohtulahenditega tutvumist, dokumentide analüüse, kohtumisi kliendiga, e-kirjavahetust kliendiga jmt. Kohus leiab, et sellised kulud on TsMS mõttes menetluskuludena põhjendamatud ja kohtu poolt kontrollimatud ning neid välja ei mõista. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 19 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 19 * 156 = 2 964 eurot.
40.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. V Hagi tagamise tühistamine
41.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
42.Harju Maakohtu 13.12.2018 määrusega on hageja hagi tagatud. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Harju Maakohtu 13.12.2018 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise täies ulatuses. Kohus selgitab, et käesoleva kohtulahendiga otsustatud hagi tagamise tühistamine ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. See on vaidlustatav ainult koos sisulise lahendiga, st apellatsiooni korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.