Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-58306
Tsiviilasi
XX hagi QQ vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
QQ ja YY apellatsioonkaebus XX vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind Vastuapellatsioonkaebuse hind
3500 eurot 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Kostja (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019. a otsus osas, millega maakohus jättis kõik menetluskulud v.a 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga seotud kulud, kostja QQ kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
3.Rahuldada osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse osas, QQ ja YY apellatsioonkaebus.
4.Jätta XX vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Menetluskulude poolte enda kanda jätmise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 1. oktoobril 2014 Harju Maakohtule hagi, ning 14. detsembril 2018 ja
27.märtsil 2019 hagi täpsustuse, QQ (kostja) vastu, paludes:
1.lõpetada hageja ja kostja kaasomandi XXX kinnistule, mis on kantud kinnistusraamatusse kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX, kinnistu (XXX kinnistu) reaalosadeks jagamise teel;
2.jagada XXX kinnistu kaheks eraldi kinnistuks selliselt, et katastritunnusega YYY maaüksus suurusega 10 000 m2 jääb kostja reaalosaks ning katastritunnusega VVV maaüksus suurusega 11 009 m2 jääb hageja reaalosaks.
3.kohustada kostjat andma nõusolek XXX kinnistu, mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX, reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning uue kinnistu kohta avatud registriosas omanikukande tegemiseks selliselt, et: 3.1 kinnistusregistri registriossa kantud kinnistust jagamise teel eraldada üks katastriüksus ning kanda see iseseisva kinnistuna kinnistusregistrisse, avades uue registriosa järgmiste kannetega: esimesse jakku: katastritunnus VVV, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, asukoht SSS, pindala 11 009 m2; teise jakku: ainuomanikuna hageja; kolmandasse jakku kandeid mitte teha; neljandasse jakku kandeid mitte teha.
3.2.Viia sisse muudatused jagatava kinnistu registriossa nr XXXXXXX alljärgnevalt: esimesse jakku: katastritunnus YYY, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, asukoht LLL, pindala 10 000 m2; teise jakku: ainuomanikuna kostja.
4.Tsiviilasjas nr 2-14-58306 jõustunud lõplik kohtulahend asendab kostja notariaalselt kinnitatud nõusolekut kinnisasja jagamiseks ja kinnisasjade omandiõiguse üleminekuks vajalike muutmiskannete tegemiseks registriossa nr XXXXXXX. Kannete muudatuste tegemise õigus algab kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude tasumisega viivitamisel välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude lõpliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis XXX kinnistu. Hagejale kuulub 11009/21009 suurune mõtteline osa kinnistust, kostjale 10000/21009 suurune mõtteline osa kinnistust. Kinnistu endine omanik MM (hageja ema, kolmanda isiku ema ja kostja vanaema) ja kostja sõlmisid 29. mail 2006 kinkelepingu, millega hageja ema kinkis kostjale 10000/21009 2 (9)
suuruse mõttelise osa kinnistust. Hageja ja hageja ema sõlmisid 11. novembril 2010 kinkelepingu, millega hageja ema kinkis hagejale 6605/21009 suuruse mõttelise osa kinnistust ning 27. juulil 2011 kinkelepingu, millega hageja ema kinkis hagejale 4404/21009 suuruse mõttelise osa kinnistust. 27. juulil 2011 sõlmitud tehingu tulemusena jäid hageja ja kostja XXX kinnistu kaasomanikeks. Kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks, millest hageja kasutuses on maaüksus katastritunnusega VVV, suurusega 11 009 m2, ning kostja kasutuses maaüksus katastritunnusega YYY, suurusega 10 000 m2.
2.Maakohus menetles hagi 27. märtsil 2019 esitatud täpsustatud hagiavalduse alusel.
3.Maakohus kaasas 2. mai 2016 määrusega menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel YY (kolmas isik, kostja ema, hageja õde).
4.9. mai 2019. aasta määrusega peatas maakohus tsiviilasja menetluse kuni 31. augustini 2019 seoses poolte kompromissläbirääkimistega. 1. oktoobri 2019. a määrusega uuendas maakohus menetluse, kuna pooled ei saavutanud kompromissi. Kostja ja kolmanda isiku vastuväited
5.Kostja ja kolmas isik vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Kostja ja kolmanda isiku vastuväited on järgmised: 1) Hageja ema ja HH (hageja isa, kostja vanaisa) ostsid XXX kinnistu 40 aastat tagasi perele suvekoduks. Kinnistu on olnud kogu aeg üks tervik ja sellel asub maja, mida pereliikmed on kasutanud nii elamiseks kui ka suvilana. Hageja ema ja isa tegid abikaasade vastastikuse testamendi, millega määrasid teineteist vastastikku pärijateks ning määrasid, et üleelanud abikaasa pärand läheb tema surma korral hageja õele. (kolmandas isik). Abikaasade soov oli, et nende ühiseks varaks olev suvila (XXX kinnistu) jääks pereliikmetele ja ei läheks kolmandate isikute omandisse. Hageja isa suri
25.juunil 2003. 2) Kostja pöördus 2006. aastal oma vanaema (hageja ema) poole sooviga saada enda kasutada osa XXX kinnistust, et ehitada sinna oma perele maja. Kostja vanaema oli sellise lahendusega nõus tingimusel, et kinnistut ei jagata ja see jääb tervikuks. 3) Kui kaasomand jagada ja moodustada kaks eraldi kinnistut, siis kaotab kostja ostueesõiguse hagejale kuuluvale mõttelisele osale kinnistust. 4) Kolmandal isikul on õigus vastavalt 27. juulil 2011 sõlmitud kinkelepingule pärast hageja ema surma omandada hagejale kuuluv mõtteline osa kinnistust, mille kohta on kantud kinnistusraamatusse eelmärge. Sellisel juhul saaksid kostja ja kolmas isik kaasomanikeks ning kinnistu kui tervik säiliks. Kaasomandi lõpetamine on ebaõiglane, vastuolus hea usu põhimõttega ning kahjustab ja piirab oluliselt kinnistusraamatusse kantud kolmanda isiku eelmärkest tulenevaid õigusi. Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, millega see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Asjaõiguse käsutamisena on käsitletav ka kaasomandi lõpetamine. 5) Hageja sai XXX kinnistu mõttelise osa omanikuks tehingu tulemusena, milles ta ise esindas kinkijat, hageja ema. Hageja on oma ema esindajana kinkinud iseendale kogu oma vanemate vara ning soovib selle pärast kaasomandi jagamist kiiresti ära müüa. 6) Hageja on käitunud pahatahtlikult ning hageja eesmärgid on vastuolus hageja ema ja isa tahtega. Hageja kaasomandi lõpetamise nõue on seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. 7) Kostja ja kolmanda isiku hinnangul on 27. märtsil 2019 esitatud hagi täpsustuse puhul tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. 27. märtsil 2019 esitatud avalduse 3 (9)
punktis 4 on aga hageja esitanud täiesti uue nõude kohustada kostjat andma nõusolek kaasomandi registriosa reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, kaasomanike kande kustutamiseks, uue omanikukande tegemiseks ja uue kinnistu kohta avatud registriossa omanikukande tegemiseks. Selliseid nõudeid ei ole hageja esialgses hagiavalduses esitanud. 8) 14. detsembril 2018 rahuldas maakohus kolmanda isiku hagi tagamise taotluse (tsiviilasjas nr 2-18-18800) ning seadis kolmanda isiku kasuks keelumärke kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX hagejale kuuluvale 11009/21009 suurusele mõttelisele osale kinnistust. Hageja kaasomandiosa käsutamine on seega keelatud, mis välistab kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise. Kuna hageja kaasomandi osale on seatud keelumärge, siis ei saa seda kehtivalt käsutada ka kohtuotsusega. Seega, isegi juhul, kui kohus käesolevas menetluses hageja hagiavalduse rahuldaks ja kaasomandi lõpetaks, ei ole sellist kohtuotsust võimalik täita, kuna kohtuotsuse alusel ei saa kinnistusraamatu kandeid muuta. Praegusel juhul ei ole võimalik menetleda hageja hagi kaasomandi lõpetamiseks, kuna hagi rahuldamise korral ei ole võimalik keelumärke tõttu saavutada hageja poolt hagiavalduses taotletud eesmärki.
MAAKOHTU OTSUS
6.Harju Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2019. aasta otsusega hageja hagi osaliselt ning lõpetas hageja ja kostja kaasomandi XXX kinnistule (registriosa XXXXXXX), jagades kaasomandi kaheks eraldi reaalosaks selliselt, et katastritunnusega YYY maaüksus suurusega 10000 m2 jääb kostja reaalosaks ning katastritunnusega VVV maaüksus suurusega 11009 m2 jääb hageja reaalosaks. Maakohus kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uues registriosas kinnistu kohta omanikukande tegemiseks selliselt, et: 1) kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistust seoses jagamisega eraldada üks katastriüksus ja kanda see Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse iseseisva kinnistuna ja avada kinnistu kohta uus registriosa alljärgnevalt: -
esimesse jakku: katastritunnus VVV; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; asukoht SSS; pindala 11 009m2;
-
teise jakku: ainuomanikuna hageja.
2) Viia sisse muudatused jagatava kinnistu kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX alljärgnevalt: • esimesse jakku: katastritunnus YYY; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; asukoht LLL; pindala 10 000 m2; •
teise jakku: ainuomanikuna kostja.
Maakohus jättis hagi läbi vaatamata hageja taotluse osas kohustada kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning uue kinnistu kohta avatud registriosas omanikukande tegemiseks selliselt, et hageja ainuomandisse jääva kinnistu kohta avatava registriosa kolmandasse ja neljandasse jakku kandeid ei tehta. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt asendab tsiviilasjas nr 2-14-58306 jõustunud lõplik kohtulahend notariaalselt kinnitatud kostja nõusolekut kinnisasja jagamiseks ja omandiõiguse üleminekuks vajalike 4 (9)
muutmiskannete tegemiseks registriosas nr XXXXXXX ning kannete muudatuste tegemise õigus algab käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga kantud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus kolmanda isiku enda kanda v a 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga seotud menetluskulud. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrates, et menetluskulud määratakse kindlaks eraldi lahendiga pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 kohaselt. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX on kantud kinnistu asukohaga SSS; 2) kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks: katastriüksus katastritunnusega YYY ja pindalaga 10000 m2 ning katastriüksus katastritunnusega VVV ja pindalaga 11009 m2. 3) hagejale kuulub kinnistust kaasomandi osa, mille mõttelise osa suurus on 11009/21009 kaasomandist; 4) kostjale kuulub kaasomandi osa, mille mõttelise osa suurus on 10000/21009 kaasomandist. Maakohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide, mille kohaselt hageja ema nõustus kostja sooviga ehitada kinnistule oma perele maja üksnes tingimusel, et kinnistut ei jagata, käsitletav asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-s 2 nimetatud kaasomanike kokkuleppena kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli selline kokkulepe ning kokkuleppe kohta ei ole kantud ka märkust kinnistusraamatusse. Seega ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oli AÕS § 76 lg-s 2 nimetatud kokkulepe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta. Hageja kaasomandi osale seatud käsutuskeeld kolmanda isiku kasuks ei takista kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks kohustava kohtulahendi tegemist ega anna alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Käsutamise keelumärge toob kaasa käsutustehingu kehtetuse. Käsutustehinguks on asjaõigusleping, mis ei ole ühepoolne tehing. Kohtuotsus ei sisalda asjaõiguslepingut, vaid asendab kostja tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostja tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks ei ole eraldiseisvalt asjaõiguslepinguks kostja kaasomandiosa hagejale üleandmiseks. Seega ei mõjuta käsutamise keelumärge kostja ühepoolse tahteavalduse kehtivust. Kinnistusraamatusse on kantud kolmanda isiku kasuks eelmärge hageja kaasomandiosa üleandmise nõude tagamiseks, mis jääb kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 56 lg 1 järgi kinnistu jagamisel püsima endises registriosas ning kantakse üle ka uutesse registriosadesse. Kaasomandi lõpetamine ei riku kolmanda isiku õigust omandada hagejale kuuluv mõtteline osa kinnistust. Kolmanda isiku õigused on tagatud AÕS § 63 lg 3 kohaselt, mis näeb ette, et asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Kuna kohtulahend ei asenda asjaõiguslepingut, vaid üksnes kostja tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, ei takista kolmanda isiku eelmärge kostjal kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste tegemist. Eelneva põhjal leidis maakohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistavad kaasomandi lõpetamise. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid hageja taotletud viisil kaasomandi lõpetamise suhtes. Seega tuleb hagi kaasomandi lõpetamiseks hageja taotletud viisil rahuldada (AÕS § 77 lg 2). Maakohus jagas kinnisasja reaalosadeks ning kohustas kostjat tegema tahteavalduse, mis on vajalik kinnisasja reaalosadeks jagamiseks. Maakohus kohustas kostjat andma vastavasisulise 5 (9)
nõusoleku kinnisasja jagamise kohta ning asendas nõusoleku kohtuotsusega. Kaasomandi lõpetamine kohtus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude vaidlusaluse kinnistu jagamisel tekkiva uue hageja ainuomandisse kuuluva kinnistu kohta avatud registriossa omanikukande tegemiseks selliselt, et avatava registriosa kolmandasse ja neljandasse jakku kandeid ei tehta. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 ei võimalda jätta uude registriossa kandeid tegemata. Vaidlusaluse kaasomandis oleva kinnistu kohta on avatud registriosas tehtud
3.ja 4. jakku seitse kannet sh kolm piiratud asjaõiguse kannet. Piiratud asjaõigused ja märkused tuleb kanda ka uude registriossa. Hageja ei ole taotlenud puudutatud isikute (asjaõiguste ja märkustega õigustatud isikute) nõusolekuid uue registriosa avamiseks selliselt, et hüpoteeke ja märkeid uude registriossa üle ei kantaks. Seetõttu ei saa hageja vastavat nõuet rahuldada. Hageja taotles hagis ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 kohaselt. Kostja tahteavaldust asendab jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma seadusest tulenevalt. Seetõttu ei ole vajadust ja alust seda kohtulahendi resolutsioonis määrata. Sel põhjusel jättis maakohus hageja nõude kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
27.märtsil 2019 esitatud hagiavalduse täpsustamisega seotud menetlusdokumendi, mille hageja esitas hilinenult, menetluskulud jättis maakohus hageja kanda (TsMS § 169 lg 1). Hageja ei toonud esile mõjuvat põhjust hagi eseme täpsustamise avalduse hilinenult, s.o pärast 4. jaanuari 2019, esitamiseks. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
APELLATSIOONKAEBUSED JA NENDE VASTUSED
7.Kostja ja kolmas isik esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019. a otsuse tühistada ja teha menetlust lõpetava kohtumääruse, millega jätta hagi läbi vaatamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ja kolmas isik vaidlustavad maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3, 4 ja 5, millega maakohus hagi rahuldas, kaasomandi lõpetas ning kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Samuti vaidlustavad kostja ja kolmas isik menetluskulude jaotuse (otsuse resolutsiooni p-d 8 ja 10). Kostja ja kolmas isik ei vaidlusta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 1, 2, 6, 7, 9 ja 11. Kostja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebuse väited on järgmised: 1) Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, kuna esines alus hagi läbi vaatamata jätmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 423 lg 2 p 2). Maakohus on otsuse punktis 7 valesti leidnud, et käsutuskeeld ei takista kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks kohustava kohtulahendi tegemist ega anna alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. 2) Maakohus ei ole õigesti sisustanud käsutamise keelumärke tähendust kinnisasja kaasomandi jagamisel reaalosadeks. Käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtulahend asendab kostja tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5), seega ühe osa asjaõiguslepingust. Käsutuskeelu tõttu ei saa praegusel juhul asjaõiguslepingut sõlmida. Maakohtu otsust ei ole võimalik täita ning selle alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. See oleks vastuolus kohtupraktikaga, kus on leitud, et keelumärge takistab kaasomanikul kehtiva kokkuleppe sõlmimist kaasomandi jagamiseks ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 23). Hagi rahuldamisel ei ole keelumärke tõttu võimalik hageja poolt hagiavalduses taotletud eesmärki saavutada. Hageja kaasomandiosale on seatud keelumärge tsiviilasjas nr 2-186 (9)
18800 hagi tagamiseks. Kui hagi tsiviilasjas nr 2-18-18800 rahuldatakse, ei ole hageja enam vaidlusaluse kaasomandiosa kaasomanik. Seega võib tekkida olukord, kus praeguses tsiviilasjas tehtud maakohtu lahendit ei olegi kunagi võimalik täita. Hagi rahuldamine oli seetõttu ennatlik. 3) Kuna maakohtu otsus ei ole täidetav, on menetluskulude jaotus ebaõiglane. Täitmise võimatuse tõttu ei ole see otsus tehtud kummagi menetlusosalise kahjuks või kasuks.
8.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osades, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 6 ja 7). Hageja vastuapellatsioonkaebuse väited on järgmised: 1) Maakohtu otsus on vastuoluline. Ühelt poolt nõustus maakohus hagi eseme täpsustamisega (27.03.2019 esitatud täpsustused), leides, et tegemist ei ole hagi muutmisega või uue nõude esitamisega, vaid põhinõude laiendamisega, ning seetõttu ei olnud selleks vajalik kostja nõusolek. Teisalt on maakohus jätnud hageja täpsustatud nõude, millega hageja palus jätta kaasomandi jagamise tulemusena tekkivasse uude registriossa III ja IV jakku kanded tegemata, läbi vaatamata, leides, et selle nõudega ei ole hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki. 2) Maakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (otsuse resolutsiooni p 7), leides, et tahteavalduse andmisele kohustav kohtulahend asendab tahteavalduse seadusest tulenevalt. Seega ei ole vajadust kohtulahendi resolutsioonis määrata, et kannete muudatuste tegemise õigus algab kohtulahendi jõustumisest. Hageja sellega seisukohaga ei nõustu. Kinnistusraamatu kande muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kostjate nõusolekuid asendavaid resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. Kohtul on hageja taotlusel võimalik tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek kinnisasja omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Vastused kaebustele
9.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Kostja ja kolmas isik vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30. oktoobri 2019. a otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, v.a 27. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendi esitamisega seotud kulud, mille maakohus jättis hageja kanda. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus poolte enda kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse menetluskulude jaotuse osas. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
12.Kostja ja kolmas isik esitasid apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, kaasomandi lõpetas ja kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatusse kannete tegemiseks (resolutsiooni p-d 3, 4, 5). Samuti vaidlustavad kostja ja kolmas isik menetluskulude jaotuse (otsuse resolutsiooni p-d 8 ja 10).
13.Ringkonnakohus nõustub poolte nõuete lahendamise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7 (9)
14.Maakohus ei eksinud õiguse kohaldamisel, kui leidis, et vaidlusalusele kaasomandis olevale XXX kinnistule kinnistusraamatusse seatud käsutamise keelumärge ei takista hagi rahuldamist. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on kinnistule seatud hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-18-18800 käsutamise keelumärge kolmanda isiku (praeguses menetluses kolmas isik kostja poolel) kasuks.
15.Kostja ja kolmanda isiku arvates oleks maakohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata, kuna vaidlusalusele kaasomandis olevale XXX kinnistule on kinnistusraamatusse seatud käsutamise keelumärge. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti põhjendanud, miks käsutamise keelumärge ei takista kinnistu jagamiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks kohustamist. Kinnistusraamatusse võib AÕS § 63 lg 1 p 3 järgi kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Keelumärkel on käsutuskeelu tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes (Riigikohtu 7. märtsi 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 12). Kui kaasomandiosale on kantud keelumärge, ei saa mõttelist osa kinnisasjas käsutada, mh sõlmida kehtivat kokkulepet kinnisasja kaasomandi jagamiseks (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 23). Kaasomandi lõpetamisel AÕS § 77 lg 2 järgi ei lähe omand üle mitte kaasomandi lõpetamist otsustava kohtulahendi jõustumisega, vaid kohtulahend asendab tahteavalduse omandi üleandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 kohaselt (vt ühisvara jagamise kohta Riigikohtu
26.aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 25.1). Kohtulahendi tegemine, mis asendab tahteavalduse kaasomandi lõpetamiseks omandi üleandmiseks, ei ole kinnistule seatud käsutuskeeldu rikkuv käsutus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6031, p 12). Praeguses asjas on seatud keelumärge kolmanda isiku kasuks hagi tagamise korras tsiviilasjas nr 2-18-18800. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata. Seega sõltub keelumärke kehtima jäämine kohtulahendist teises tsiviilasjas. Menetlusökonoomia printsiibiga oleks vastuolus olukord, kus kohus peaks juba menetlemisel oleva kaasomandi lõpetamise nõude jätma rahuldamata või läbi vaatamata ja hagejal tuleb pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse pärast keelumärke kustutamist. Kuigi teises tsiviilasjas hagi rahuldamisel võib tekkida olukord, kus kaasomandi lõpetamiseks tehtud kohtulahend ei saavuta oma eesmärki, ei ole see praegusel ajal teada ega saa takistada nõude rahuldamist.
16.Kostja ja kolmas isik vaidlustasid ka maakohtu kindlaks määratud menetluskulude jaotuse, mis on nende hinnangul ebaõiglane, kuna maakohtu otsuse täitmise võimatuse tõttu ei ole otsus tehtud kummagi poole kasuks või kahjuks.
17.Ringkonnakohus nõustub kostja ja kolmanda isikuga selles, et menetluskulude jaotust tuleb muuta. Kuivõrd AÕS § 76 lg 1 võimaldab igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, on hagi rahuldamata jäämise võimalus hageja poolt kaasomandi jagamise viiside osas piisavate alternatiivide pakkumise korral erandlik. See aga tähendab, et seda liiki vaidlustes oleks menetluskulude kandmine kostja jaoks enamikel juhtudel paratamatu, mis aga ei pruugi olla igakord õiglane. Menetluskulude kindlaksmääramist kaasomandi lõpetamisel on Riigikohus selgitanud 27.09.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 ja 21.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-138-08 (samasugusele seisukohale on asutud ka ühisvara jagamise menetluses kantud menetluskulude jaotamisel 08.03.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). Lisaks sellele tuleb arvestada, et maakohus ei rahuldanud kõiki haginõudeid täielikult, vaid jättis hageja hagi osaliselt läbi vaatamata. Kokkuvõttes tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda.
18.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osades, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 6 ja 7). Hageja leidis, et maakohtu otsus on vastuoluline selles osas, et ühelt poolt maakohus aktsepteeris hageja esitatud nõuete täpsustusi, millega hageja palus jätta kaasomandi jagamise tulemusena tekkivasse uude registriossa III ja IV jakku kanded tegemata. Teisalt on 8 (9)
maakohus jätnud hageja täpsustatud nõude läbi vaatamata, leides, et selle nõudega ei ole hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusõiguse norme selliselt rikkunud, et see tingiks vajaduse see osa maakohtu otsuse resolutsioonist tühistada. Maakohus on nõude läbivaatamata jätmist selgitanud ning vastavaid kinnistusraamatu seaduse sätteid õigesti kohaldanud. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Praegusel juhul on maakohus neid asjaolusid otsuses selgitanud.
20.Teiseks heitis hageja maakohtule ette, et maakohus ei ole otsuses selle täitmise korda korrektselt kindlaks määranud. Hageja hinnangul oleks maakohtu otsuses pidanud sisalduma lause: „Asendada kostja vastavasisuline nõusolek (tahteavaldus) kohtulahendiga.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus määruse resolutsiooni valesti sõnastanud seetõttu, et ei selgitanud kas resolutsiooni osana või TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korrana, et kohtulahend asendab kostja tahteavalduse. Tahteavalduse asendamine kohtuotsusega tuleneb sõnaselgelt TsÜS §-st 68 lg-st 5. Kohtuotsuse eesmärgipäraseks täitmiseks ei ole vaja TsÜS § 68 lg 5 sisu otsuse resolutsioonis selgitada. Seetõttu tuleb hageja vastuapellatsioonkaebus ka selles osas rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus 21 Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes menetluskulude jaotuse osas ning vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1).
22.Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2).
23.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude poolte enda kanda jätmise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.