Rahuldada M K (K, isikukood xxxx) hagiavaldus J O (isikukood xxxx) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
4.Lõpetada M K (K, isikukood xxxx) ja J O (isikukood xxxx) kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnisasja kaheks eraldi kinnistuks jagamise teel selliselt, et katastritunnusega xxxx maaüksus suurusega 10000 m2 jääb J O (isikukood xxxx) reaalosaks ning katastritunnusega xxxx maaüksus suurusega 11009 m2 jääb M K (K, isikukood xxxx) reaalosaks.
5.Kohustada J O (O, isikukood xxxx) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning uues kinnistu kohta arvatud registriosa omanikukande tegemiseks selliselt, et: 1 (8)
5.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnistust seoses jagamisega eraldada üks (1) katastriüksus ja kanda see Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse iseseisva kinnistuna ja avada uus registriosa alljärgnevalt:
5.1.1.esimesse jakku: katastritunnus xxxx, sihtotstarve 100% Maatulundusmaa, asukoht xxxx, pindala 11009m2;
5.1.2.teise jakku: ainuomanikuna M K (isikukood xxxx). 5.2.Viia sisse muudatused jagatava Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx alljärgnevalt:
5.2.1.esimesse jakku: katastritunnus xxxx, sihtotstarve Maatulundusmaa 100%, asukoht xxxx, pindala 10000 m2;
5.2.2.teise jakku: ainuomanikuna J O (isikukood xxxx).
6.Jätta läbi vaatamata M K (K, isikukood xxxx) hagiavaldus J O (isikukood xxxx) vastu taotluse osas kohustada J O (O, isikukood xxxx) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning uues kinnistu kohta arvatud registriossa omanikukande tegemiseks selliselt, et M K (K, isikukood xxxx) ainuomandisse jääva kinnistu kohta avatava registriosa kolmandasse ja neljandasse jakku kandeid ei tehta.
7.Jätta rahuldamata M K (K, isikukood xxxx) taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt asendab Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-58306 jõustunud lõplik kohtulahend notariaalselt kinnitatud J O isikukood xxxx nõusolekut kinnisasja jagamiseks ja kinnisasjade omandiõiguse üleminekuks vajalike muutmiskannete tegemisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosas nr xxxx ning kannete muudatuste tegemise õigus algab käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud J O (isikukood xxxx) kanda, välja arvatud menetluskulud, mis on tekkinud seonduvalt M K (K, isikukood xxxx) 27.03.2019.a Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumendiga.
9.Jätta M K (K, isikukood xxxx) kanda menetluskulud, mis on tekkinud seonduvalt M K (K, isikukood xxxx) 27.03.2019.a Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumendiga.
10.Jätta R L (isikukood xxxx) menetluskulud tema enda kanda, välja arvatud kohtuotsuse resolutsiooni punktis 9 nimetatud menetluskulud.
11.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 (8)
I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.M K (hageja) esitas 01.10.2014 Harju Maakohtule hagi J O (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes (I kd, tl-d 1-7). Kohus võttis hagi 16.10.2014 menetlusse (I kd, tl 43). Kostja vastas hagile 19.12.2014 (I kd, tl-d 67-71). 27.08.2015 toimus eelistung (I kd, tl-d 107-108). Kohus kaasas 02.05.2019 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel R L (kolmas isik) (I kd, tl 138). Kostja ja kolmas isik taotlesid 13.05.2016 menetluse peatamist (I kd, tl-d 161-165). 13.05.2016 toimus eelistung (I kd, tl-d 176-177). Kohus peatas 19.05.2016 määrusega menetluse (I kd, tl 178). Kohus uuendas 03.12.2018 menetluse ja andis hagejale hagi eseme puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (I kd, tl 180). Hageja esitas 27.03.2019 kohtule avalduse hagi eseme täpsustamiseks (II kd, tl-d 2426). Kohtuistung toimus 27.03.2019 (II kd, tl-d 39-42). Menetlusosalised taotlesid 12.04.2019 kohtult menetluse peatamist (II kd, tl-d 43-44). Kohus peatas 09.05.2019 määrusega menetluse (II kd, tl 48). Kohus uuendas 01.10.2019 määrusega asja menetluse ja määras asja lahendamise kirjalikus menetluses (II kd, tl 52).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja kostja kaasomandis on kinnisturaamatu registriossa nr xxxx kantud xxxx. Hagejale kuulub 11009/21009 suurune mõtteline osa kinnistust, kostjale kuulub 10000/21009 suurune mõtteline osa kinnistust. Hageja ja kostja said kaasomanikeks järgnevalt. Kinnisasja omanik M K ja kostja sõlmisid 29.05.2006 kinkelepingu, millega M K kinkis kostjale 1000/21009 suuruse mõttelise osa kinnistust. Kinnisasja omanik M K ja hageja sõlmisid 11.11.2010 kinkelepingu, millega M K kinkis hagejale 6605/21009 suuruse mõttelise osa kinnistust. Kinnisasja omanik M K ja hageja sõlmisid 27.07.2011 kinkelepingu, millega M K kinkis hagejale 4404/21009 suuruse mõttelise osa kinnistust. Kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks, millest kostja kasutuses on maaüksus katastritunnusega xxxx ja suurusega 10000 m2 ja hageja kasutuses maaüksus katastritunnusega xxxx ja suurusega 11009m2. Hageja nõuab kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi jagatakse reaalosadeks ning hageja ainuomandisse jääb maaüksusest katastritunnusega xxxx moodustatud kinnistu ning kostja ainuomandisse jääb maaüksusest katastritunnusega xxxx moodustatud kinnistu.
3.Kostja ja kolmas isik vaidlevad hagile vastu ja paluvad hagiavalduse jätta rahuldamata. M K ja H K ostsid xxxx kinnistu vähemalt 40 aastat tagasi selleks, et perel oleks ühine suvekodu. Kinnistu on olnud kogu aeg üks tervik ja sellel asub maja, mida on pereliikmed kasutanud nii elamiseks kui ka suvilana. H K ja M K tegid abikaasade vastastikuse testamendi ja määrasid endi järel pärijaks kolmanda isiku. H K ja M K soov oli, et suvila jääks kolmandale isikule ega läheks kolmandate isikute omandisse. H K suri xxxx. Kostja on M K lapselaps. Kostja pöördus 2006.a M K poole sooviga saada enda kasutada osa xxxx kinnistust, et ehitada sinna oma perele maja. M K oli sellise lahendusega nõus tingimusel, et kinnistut ei jagata ja see jääb tervikuks. Kolmandal isikul on õigus vastavalt 27.07.2011 kinkelepingule õigus pärast M K surma omandada hagejale kuuluv mõtteline osa, mille kohta on kantud kinnistusraamatusse eelmärge. Kaasomandi lõpetamine rikub kolmanda isiku õigusi ja on hea usu põhimõttega vastuolus, sest pärast kaasomandi lõpetamist kinnisasja käsutamine välistab kolmanda isiku õiguste realiseerimise. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus määras 01.10.2019 kohtumäärusega, et kohus menetleb hageja nõuet 27.03.2019 kohtule esitatud hagi eseme sõnastuses. Kostja ja kolmas isik avaldasid 11.10.2019, et nad ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja hilinenult esitatud avalduse menetlemine on õigustatud. Kohus on seisukohal, et kostja ja kolmanda isiku esitatud menetlusdokumendis sisaldub vastuväide kohtu tegevusele. 3 (8)
Kohus leiab, et hageja tahe lõpetada kaasomand kinnisasja kaheks iseseisvaks kinnisasjaks jagamisega on olnud selge kogu menetluse kestel. Hageja eesmärgi saavutamiseks vajalike taotluste selge formuleerimine 27.03.2019 menetlusdokumendis ei ole seetõttu käsitletav hagi muutmisena või uue nõude esitamisena, vaid TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes hageja põhinõude laiendamisega. Seetõttu ei eeldanud hagi eseme täpsustamine kostja või kohtu nõustumist hagi eseme täpsustamisega. Kohus peatas 09.05.2019 poolte ühise taotluse alusel asja menetluse. Kohus uuendas menetluse 01.10.2019 määrusega ning määras asja lahendamise menetlusosaliste nõusolekul kirjalikus menetluses. Kuivõrd kirjaliku menetluse määramine tingis tulenevalt TsMS § 403 lõikest 1 pooltele tähtaegade määramise vajaduse, ei saanud hageja nõude täpsustamine kaasa tuua menetluse lahendamise viibimist. Samuti arvestas kohus hageja avalduse menetlemisega nõustumisel menetlusökonoomia põhimõttega. Hageja nõude täpsustamise mittelubamine oleks toonud kaasa hagi läbi vaatamata jätmise eeldused TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi, sest hageja eesmärki ei olnud hagi eseme sõnastuse järgi võimalik saavutada. Hagi läbi vaatamata jätmise korral oleks säilinud kummagi poole õigus pöörduda kohtusse hagiga kaasomandi lõpetamise nõudes. Olukorras, kus hageja avaldab tahet TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes hagi eset täpsustada selliselt, et hagi sisuline lahendamine on võimalik, kujutaks hagi eseme täpsustamisega mittenõustumine ja sellest tulenev hagi läbivaatamata jätmine, kohtu poolt hageja suunamist uue hagi esitamiseks. Hagiavaldus esitati kohtule 01.10.2014. Asjas on menetlus olnud korduvalt poole taotlusel peatatud. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus jätta pikalt menetluses olnud hagi läbi vaatamata olukorras, kus hagi läbi vaatamata jätmise eeldused on võimalik kõrvaldada TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes põhinõude laiendamisega ja hageja avaldab selleks soovi. Kohus jätab eeltoodu põhjal kostja ja kolmanda isiku vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
5.Hageja esitas 18.10.2019 kohtu tegevusele vastuväite, mille sisuks oli kohtu poolt hinnangu andmata jätmine selle kohta, et hagejal olid 2019.aasta alguseks diagnoositud erakordselt raskekujulised terviserikked, mille tulemusel on hageja vajanud haiglaravi. Kohus otsustas hageja nõude menetlemise 27.03.2019 menetlusdokumendis esitatud sõnastuses TsMS § 331 lg 1 sätestatud alusel, milleks oli kohtu arvamus, et menetlusse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Kuivõrd kohus otsustas nimetatud alusel hageja avaldust menetleda, puudus kohtul kohustus anda hinnang sellele, kas hageja poolt avalduse hilinenud esitamine võis olla tingitud mõjuva põhjuse esinemisest. Seega ei ole kohus rikkunud menetlustoimingu tegemisel ega menetluse juhtimisel menetlusõigust. Kohus jätab seetõttu hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx on kantud kinnisasja asukohaga xxxx; Kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks: katastriüksus katastritunnusega xxxx ja pindalaga 10000 m2 ning katastriüksus katastritunnusega xxxx ja pindalaga 11009 m2. Hageja on kantud kinnistusraamatusse kaasomanikuna mõttelise suurusega 11009/21009 kaasomandist; Kostjale on kantud kinnistusraamatusse kaasomanikuna mõttelise suurusega 10000/21009 kaasomandist.
7.AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja nõuab kostjalt kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1). Hageja on tõendanud, et ta on kantud kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Nimetatud asjaolu nähtub hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (I kd, tl-d 8-9). Kostja ei ole esitanud hagiavaldusele 4 (8)
vastuväidet, mille kohaselt ei ole hageja kaasomanik. Kohus märgib, et kostja ja kolmanda isiku taotlus menetluse peatamiseks tsiviilasja nr 2-18-18800 menetluse ajaks ei ole käsitletav hagile esitatud vastuväitena. Kostja on esitas hagile vastuväite, mille kohaselt oli M K kinnisasja omanikuna nõus kostja sooviga ehitada kinnistule oma perele maja tingimusel, et kinnistut ei jagata ja see jääb tervikuks (I kd, tl-d 83, 145). Kohtu hinnangul ei ole kinnisasja eelmise omaniku M K väidetav soov mitte jagada kinnistut käsitletav AÕS § 76 lg-s 2 nimetatud kokkuleppena. Kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu ka seda, et kinnisasja kaasomanikud on sõlminud kokkuleppe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta. Sellise kokkuleppe kohta ei ole kantud märkust ka kinnistusraamatusse. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud AÕS § 76 lg-s 2 nimetatud kokkulepet kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta. Hageja kaasomandiosale on seatud käsutamise keelumärge kolmanda isiku kasuks (II kd, tl 11). Kohtu hinnangul ei takista käsutuskeeld kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste tegemist kohustava kohtulahendi tegemist ega anna alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Käsutamise keelumärge toob kaasa käsutustehingu kehtetuse. Kinnisasja käsutustehinguks on asjaõigusleping, mis ei ole ühepoolne tehing. Kohtuotsus ei sisalda asjaõiguslepingut, sest kohtulahend asendab ainult kostja tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks ega ei asenda hageja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostja tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks ei ole eraldiseisvalt asjaõiguslepinguks kostja kaasomandiosa hagejale üleandmiseks. Seetõttu ei mõjuta käsutamise keelumärge kostja ühepoolse tahteavalduse kehtivust. Kinnistusraamatusse on kantud kolmanda isiku kasuks eelmärge hageja kaasomandiosa üleandmise nõude tagamiseks (II kd, tl 11). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 56 lg 1 järgi jääb kinnistu jagamisel märge püsima endises registriosas ja kantakse üle ka uutesse registriosadesse. Kohus on seisukohal, et kaasomandi lõpetamine ei riku seetõttu kolmanda isiku õigust omandada hagejale kuuluv mõtteline osa. Kolmanda isiku õigused on tagatud ka AÕS § 63 lg 3, kui kinnisasja käsutamine kahjustab või piirab kolmanda isiku eelmärkega tagatud nõuet. AÕS § 63 lg 3 ei too kaasa kaasomandi lõpetamiseks tehtava käsutuse kehtetust, kui selline käsutus ei kahjusta ega piira kolmanda isiku eelmärkega tagatud nõuet. Kuivõrd kohtulahend ei asenda asjaõiguslepingut, vaid üksnes kostja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks, ei takista kolmanda isiku eelmärge kostja poolt kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste tegemist.
8.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostja ei ole tõendanud vastuväiteid, mis välistaksid kaasomandi lõpetamise hageja nõudel. Hagejal on õigus kaasomanikuna nõuda kostjalt kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kostja ei ole esitanud vastuhagi hageja vastu, et kaasomand lõpetada hageja taotletust erineval viisil. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks hageja taotletud viisil tuleb rahuldada. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12; Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-21-65-10, p 20).
8.1.Hageja on taotlenud kaasomandis oleva kinnisasja jagamist kaheks reaalosaks, millest moodustatakse iseseisvad kinnisasjad, millest üks ja hageja ainuomandisse ning teine jääb kostja ainuomandisse. Kohus rahuldab hagiavalduse hageja nõudes lõpetada Tartu Maakohtu 5 (8)
kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnisasja kaheks eraldi kinnistuks jagamise teel selliselt, et katastritunnusega xxxx maaüksus suurusega 10000 m2 jääb kostja reaalosaks ning katastritunnusega xxxx maaüksus suurusega 11009 m2 jääb hageja reaalosaks. Kohus kohustab kostjat tegema tahteavaldused, mis on vajalikud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks. Kohus kohustab kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning uues kinnistu kohta arvatud registriosa omanikukande tegemiseks järgmiselt: - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnistust seoses jagamisega eraldada üks (1) katastriüksus ja kanda see Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse iseseisva kinnistuna ja avada uus registriosa alljärgnevalt: esimesse jakku: katastritunnus xxxx, sihtotstarve 100% Maatulundusmaa, asukoht xxxx, pindala 11009m2; teise jakku: ainuomanikuna M K (isikukood xxxx). - viia sisse muudatused jagatava Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx alljärgnevalt: esimesse jakku: katastritunnus xxxx, sihtotstarve Maatulundusmaa 100%, asukoht xxxx, pindala 10000 m2; teise jakku: ainuomanikuna J O (isikukood xxxx).
8.2.Hageja esitas hagi esemes taotluse kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud kinnisasja reaalosadeks jagamiseks, uue registriosa avamiseks, jagatava kinnisasja registriosast kaasomanike kande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks ning uues kinnistu kohta arvatud registriossa omanikukande tegemiseks selliselt, et avatava registriosa kolmandasse ja neljandasse jakku kandeid ei tehta. KRS § 55 lg 1 sätestab, et kui jagatakse piiratud asjaõigusega koormatud kinnistut, mille piiratud asjaõiguse esemeks on kinnistu tervikuna, jäetakse kanne endises registriosas püsima ja tehakse kanne ka uude registriossa. KRS § 56 lg 1 sätestab, et kinnistu jagamisel jääb märge püsima endises registriosas ja kantakse üle ka uutesse registriosadesse. Kaasomandis oleva kinnisasja kohta avatud kinnistusraamatu registriosa kolmandasse ja neljandasse jakku on tehtud seitse kannet, sh kolm piiratud asjaõigust (üks isiklik kasutusõigus ja kaks hüpoteeki, märkus kaasomandi kasutamise korra kohta, eelmärge eelmärke sissekandmise tagamiseks, eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks ja käsutamise keelumärge). Kohus on seisukohal, et KRS § 55 lõikest 1 ja 56 lõikest 1 tulenevalt kantakse nii piiratud asjaõigused kui ka märkused ka märked üle uude registriossa. Hageja ei ole taotlenud käesolevas asjas puudutatud isikute nõusolekuid KRS § 341 lg 1 mõistes uue registriosa avamiseks selliselt, et hüpoteeke ja märkeid uude registriossa üle ei kantaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik saavutada hagi esemes taotletud eesmärki, milleks on kinnisasja reaalosadeks jagamine selliselt, et hageja ainuomandisse jäävat kinnisasja ei koorma kinnistusraamatusse kantud märked ja piiratud asjaõigused. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse nimetatud taotluste osas läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).
8.3.Hageja on esitanud hagi esemes taotluse, mille kohaselt asendab Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-58306 jõustunud lõplik kohtulahend notariaalselt kinnitatud J O isikukood xxxx nõusolekut kinnisasja jagamiseks ja kinnisasjade omandiõiguse üleminekuks vajalike muutmiskannete tegemisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosas nr xxxx. Kannete muudatuste tegemise õigus algab käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Kohus saab aru, et hageja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 mõistes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et tahteavalduse andmisele kohustav kohtulahend asendab tahteavaldust seadusest tulenevalt. Seetõttu puudub eraldi vajadus ja alus seda kohtulahendi resolutsiooniga määrata.
6 (8)
TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse jõustumisest alates asendab kohtuotsus kostja tahteavaldusi, mille andmiseks kostjat kohustati. Seetõttu puudub vajadus määrata kohtulahendi resolutsioonis, et kannete muudatuste tegemise õigus algab kohtulahendi jõustumisest. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 169 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kohus andis hagejale 03.12.2018 määruses tähtaja hagi eseme puuduse kõrvaldamiseks. Hageja esitas 14.12.2018 ja 15.12.2018 menetlusdokumendid, mis sisaldasid hagi eseme sõnastust. Kohus pikendas 17.12.2018 määrusega puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 04.01.2019 ja juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagi eseme puudused on vaatamata menetlusdokumendi esitamisele kõrvaldamata. Kohtuistungi toimumise ajaks oli määratud 27.03.2019. Hageja esitas 27.03.2019 menetlusdokumendi hagi eseme täpsustamiseks. Kohus leidis 27.03.2019 kohtuistungil, et avaldus on esitatud pärast kohtu määratud tähtpäeva (TsMS § 329 lg 4) ja seadusest tulenevat tähtpäeva (TsMS § 329 lg 2). Hageja esitas 12.04.2019 perearsti teate maakohtule, mille kohaselt olid hagejal diagnoositud 2019.a alguseks vähemalt raskekujuline südamepuudulikkus (on vajanud kirurgilist sekkumist), ajutrauma õnnetuse tagajärjel, mille tagajärjeks on tugevad peavalud ja tasakaaluhäired. Hageja on viibinud 2018.a detsembrist korduvalt perearsti vastuvõtul ja perearst on teda konsulteerinud telefonitsi. Hageja viibis tasakaaluhäirete ravi eesmärgil 2019.a veebruaris-märtsis haiglaravil. Hagejal on raskendatud suhtlemine ametiasutustega, mis tekitab temal tugeva ja eluohtliku stressisituatsiooni. Kohus on seisukohal, et perearsti teatest nähtub hageja üldhaigestumine ja hageja haiglaravil viibimine 2019.a veebruaris-märtsis. Hageja esitas 15.12.2018 kohtule menetlusdokumendi. Hageja võttis avaliku e-toimiku vahendusel 17.12.2018 vastu kohtumääruse, millega pikendati puuduste kõrvaldamise tähtaega. Hageja võttis avaliku e-toimiku kaudu vastu menetlusdokumente ka pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, s.o 18.01.2019. Kohus on seisukohal, et perearsti teatest ei nähtu, milline oli hageja tervislik seisund 04.01.2019. Sealhulgas ei nähtu perearsti teatest hageja ootamatu haigestumine või tema haiguse ootamatu ägenemine ajavahemikus 17.12.2018 kuni 04.01.2019. Hageja võttis 17.12.2018 kui ka hiljem avaliku e-toimiku kaudu vastu menetlusdokumente, millest kohus järeldab, et hageja tervislik seisund võimaldas hagejal teha kohtuasjaga seonduvaid toiminguid. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et TsMS § 422 lõike 1 mõistes puudub mõjuv põhjus hagi eseme puuduste kõrvaldamata jätmiseks kohtu määratud ajaks 04.01.2019 ning avalduse hilinenud esitamiseks 27.03.2019. Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus leidis, et 27.03.2019 hagi eseme täpsustamise avalduse esitamiseks pärast 04.01.2019 puudus mõjuv põhjus. Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulud kostja kanda, välja arvatud 27.03.2019 menetlusdokumendi esitamisega seonduvad menetluskulud (sh avalduse koostamisega, kostja ja kolmanda isiku poolt avaldusele vastamisega seonduvad kulud), mille kohus jätab hageja kanda. Kohus jätab kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda, va menetluskulud, mille kohus jättis hageja kanda (TsMS § 167 lg 2, 169 lg 1). 7 (8)
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2020 kohtuotsusega on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.10.2019 kohtuotsus osaliselt tühistatud.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.