lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-121729/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-121729/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2711
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KAVS § 50 lg 1Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 14 lg 1Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhulTsMS § 442 lg 10, 6Otsuse sisuTsMS § 637 lg 1, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsÜS § 8 lg 2, 3Füüsilise isiku teovõime

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-121729/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.11.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number

2-20-121729

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi XX vastu põhivõla, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 13. detsembri 2020. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12. novembri 2020. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda. OK Incure OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
KAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsÜS § 11 lg 1Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
TsÜS § 13 lg 1Otsusevõimetu isiku tehing
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 196 lg 4Lepingu erakorraline ülesütlemine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4034 lg 3
2-20-121729

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 5. juunil 2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 168 eurot 8 senti, intressi 24 eurot 25 senti, sissenõudekulu 44 eurot 55 senti ja edasiulatuva viivise 0,06575% päevas alates 5. juunist 2020. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning asi anti Harju Maakohtule läbivaatamiseks.
2.Hageja esitas 17. juulil 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 168 eurot 8 senti, intressi 20 eurot 80 senti ja viivise 9 eurot 35 senti. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 9. juulil 2019 TF Bank AB Eesti filiaaliga (krediidiandja) televiisori ostu finantseerimiseks järelmaksulepingu (leping) summaga 264 eurot 99 senti (asja hind 259 eurot ja lepingutasu 5 eurot 99 senti). Kostja kohustus laenu tagastama 12 kuu jooksul intressimääraga 0,12% päevas. Kostja pidi maksma 27 eurot 60 senti kuus. Lepingu järgi oli viivis 0,067% päevas ja krediidikulukuse määr 53,02%. Kostja tegi viis makset: 2. augustil 2019 (28 eurot 24 senti), 5. septembril 2019 (27 eurot 60 senti), 2. oktoobril 2019 (27 eurot 60 senti), 4. novembril 2019 (27 eurot 60 senti) ja
2.detsembril 2019 (27 eurot 60 senti). Kostja lõpetas tagasimaksete tegemise, krediidiandja ütles lepingu 24. aprillil 2020 üles ja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandjad ei tee väikeste laenusummade korral kontoanalüüsi, vaid teevad päringud AS-i Pensionikeskus ja AS-i CREDITINFO EESTI. Selline on turustandard. Krediidiandja sai teada, et kostjal ei ole pensionikontot, samas ei olnud kostjal ka maksehäireid. Lepingu sõlmimise ajal oli kostjal mõningane krediidiajalugu ning krediidiandjale laekus esimene tagasimakse 21 eurot 19 senti varem sõlmitud järelmaksulepingu järgi kogusummaga 109 eurot (see leping on lõppenud seoses lepingujärgsete kohustuste täitmisega). Kostja märkis tehingu tegemise ajal enda sissetulekuks 450 eurot ning kuludeks 50 eurot kuus. Pank arvestab ja tugineb otsuste tegemisel mh kliendi esitatud informatsioonile. Laenusaajal lasub kohustus esitada õiged andmed. Arvestades kostja sissetulekut ja kulusid, oli tagasimakse summa suurus kostjale jõukohane.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt ei olnud kostjal lepingu sõlmimise ajal ega ole praeguseni töövõimet, tal on raske psüühikahäire (F22.00) ja generaliseerunud ärevushäire. Ta vabanes kinnipidamisasutusest 9. mail 2019. Krediidandja peab laenu andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja krediidivõimelisuse hindamise nõudeid. Krediidiandja oleks selleks pidanud uurima krediidiinfo andmebaase ja kliendi pangakonto väljavõtteid. Kostja suhtes kuulutati välja pankrot 2013. ja 2014. a, juba ainuüksi seetõttu ei oleks hageja tohtinud kostjale laenu anda. Kostjal ei olnud tehingu tegemise ajal otsusevõimet, arvestada tuleb ka sellega, et kostja tarvitab väga suures koguses ravimeid, mis võtavad temalt omakorda ära ta võime aru saada endale kahjulikest tehingutest. Kostja on saanud töövõimetusja sotsiaaltoetust ligikaudu 450 eurot. Kostja eest tegi lepingujärgseid tagasimakseid kostja abikaasa.

2-20-121729 Maakohtu määrus ja põhjendused

4.Harju Maakohus rahuldas 12. novembri 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 168 eurot 8 senti, intressi 20 eurot 80 senti ja viivise 9 eurot 35 senti. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 75 eurot (riigilõiv) koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised asjaolud: ˗ kostja teovõimet ei ole piiratud ja talle ei ole määratud eestkostjat; ˗ kostja sõlmis 9. juulil 2019 krediidiandjaga lepingu summaga 264 eurot 99 senti; ˗ krediidiandja ütles lepingu erakorraliselt 24. aprillil 2020 üles; ˗ krediidiandja teavitas 24. aprillil 2020 kostjat, et loovutas nõude hagejale.
4.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on krediidiandja ja kostja sõlminud krediidilepingu VÕS § 402 lg 1 kohaselt. Pooled ei vaidle laenusumma üle ega selle üle, et kostja ei ole seda tagastanud. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust täitnud, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 järgi välja mõista põhivõlg 168 eurot 8 senti.
4.3.Hagejal on lepingu järgi õigus nõuda viivist määraga 0,067% päevas (24,5% aastas). Perioodi 25. aprill 2020. a kuni 17. juuli 2020. a eest oli sissenõutavaks muutunud viivisesumma 9 eurot 35 senti. Kostja ei ole viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 9 eurot 35 senti.
4.4.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka intress 20 eurot 80 senti. Kostja kohustus tagastama laenusumma 12 kuu jooksul intressimääraga 0,12% päevas. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressiga nõustunud. Asjas ei nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Kuna lepingupooled on leppinud kokku lepingujärgses tasus laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.5.Kohtule esitatud asjaoludest ei tulene, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõte on sätestatud VÕS §-s 4034. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimet, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 I lausest tulenevalt üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-136-12; 19. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-2-1-169-13). Kostja ei ole tõendanud, et ta teatas krediidiandjale, et tal sisstulekud puuduvad ja et ta on viimased kümme aastat vangistuses viibinud. Ka ei ole ta teavitanud hagejat varasemast pankrotimenetlusest. Vastupidiselt on kostja laenutaotlust esitades avaldanud oma sissetulekuks 450 eurot. VÕS § 4034 lg 3 lause 2 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega kostja etteheited võimalikust vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisest ei ole põhjendatud.

2-20-121729 Hageja on hinnanud kostja maksevõimet kostja enda avaldatud andmete ja registripäringute alusel.

4.6.Kostja teovõimet ei ole piiratud ja talle ei ole määratud eestkostjat, seetõttu kostja väited, mis puudutavad tehingu kehtivust tulenevalt kostja tervislikust seisundist, ei ole praegusel juhul asjakohased ega muuda tehingut tühiseks.
4.7.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohus mõistab selle kostjalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Koos kaebusega esitas kostja taotluse vabastada kostja apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostjal raske psüühikahäire, luululine (paranoiline) häire. Sellest võib järeldada, et tal esineb vajadus eestkostja määramiseks, millisel juhul on ta nii teokui ka otsusevõimetu. Kostja on võtnud tugevatoimelisi ravimeid. Asjaolu, et kostja suhtes ei ole esitatud taotlust tuvastada tema teovõimetust, ei tähenda, et tal ei võiks teovõimetust olla. Arvestades eelnevat ei saanud kostja olla otsusevõimeline tehingutes ja toimingutes. Krediidiandja oleks pidanud tegema ka veel teisi päringuid, et kostja kohta andmeid saada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 I lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõla 168 eurot 8 senti, intressi 20 eurot 80 senti ja viivise 9 eurot 35 senti. Hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot. Järelikult on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-20-121729 Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
10.Maakohus tegi õige lõppjärelduse, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 168 eurot 8 senti, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud kasutusintressi 20 eurot 80 senti ja viivise alates ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni 9 eurot 35 senti.
10.1.Maakohus märkis küll iseenesest ekslikult, et hageja põhivõla nõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 ning jättis nimetamata teiste nõuete alusnormid. Maakohtu eksimus ei ole aga aluseks kohtulahendi lõppjärelduse muutmiseks. Kui krediidiandja ütleb krediidilepingu üles, tuleb lepingu alusel üleantud krediidi- või laenusumma tagastada VÕS § 196 lg 4 II lause järgi § 189 lg 1 alusel. Ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud kasutusintressi saab nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel ning viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Ka õigete alusnormide korral tuleks hagi rahuldada. Maakohus tuvastas, et kostja sai lepingu alusel laenu, kuid ta ei ole kõiki lepingujärgseid tagasimakseid koos intressiga teinud. Samuti ei ole kostja põhivõlga pärast lepingust üles ütlemist tagastanud. Arvestades neid asjaolusid, tuleks hageja nõue eelviidatud sätete alusel rahuldada.
10.2.Maakohus asus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et krediidiandjale ei saa praegusel juhul ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Maakohus viitas seejuures õigesti VÕS §-le 4034 ning Riigikohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta. Ringkonnakohus lisab, et krediidiandjate vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus on täiendavalt sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3 ning selle kohustuse sisu täpsustatud krediidandjate ja –vahendajate seaduse (KAVS) §-s 49 ja 50. Muuhulgas tuleb krediidiandjal KAVS § 49 lg 1 järgi kontrollida tarbija vara seisu, teisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja majapidamiskulusid. KAVS § 50 lg 1 järgi saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Seejuures peab krediidiandja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 järgi tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, sh kontrollima tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul esitas kostja krediidiandjale andmed oma sissetuleku ja kulude kohta. Kostja sissetulek oli 450 eurot ning kulud 50 eurot kuus. Kostja on ka kohtumenetluses möönnud, et tema sissetulekuks oli 450 eurot, mille moodustasid tema toetused. Krediidiandja kontrollis, et kostjal ei olnud maksehäireid, ning krediidiandjale oli teada kostja varasem maksekäitumine eelnevalt sõlmitud krediidilepingu alusel, millest tulenevad kohustused on täidetud. Arvestades kostja esitatud ja krediidiandja kogutud andmeid, aga ka lepingusummat (264 eurot 99 senti) ja igakuiste maksete suurust (27 eurot 60 senti), kontrollis krediidiandja mõistlikkuse piires kostja krediidivõimelisust ning kogutud teabest piisas kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi

2-20-121729 kostja heidab ette seda, et krediidiandja ei kontrollinud kostja krediidivõimelisust pangakonto väljavõtete alusel, ei olnud see praegusel juhul vajalik.

10.3.Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja terviseseisundit puudutavad vastuväited. Maakohus lähtus lepingu kehtivust hinnates iseenesest ekslikult üksnes sellest, et kostja teovõimet ei ole piiratud ja talle ei ole eestkostjat määratud. Kui isik on piiratud teovõimega, siis tema tehtud mitmepoolne tehing (leping) võib olla TsÜS § 11 lg 1 järgi tühine. Kuigi TsÜS § 8 lg 3 järgi eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega, kui talle on määratud eestkostja, saab kohus ka juhul, kui isikule ei ole määratud eestkostjat, tuvastada tehingu tühisuse alusena isiku piiratud teovõime. Praegusel juhul ei ole aga kostja toonud esile selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et tema teovõime oli krediidilepingu sõlmimise ajal piiratud. Piiratud teovõime tähendab TsÜS § 8 lg 2 II lause järgi seda, et isik ei saa vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või psüühikahäire tõttu kesvalt oma tegudest aru ega suuda neid juhtida. Kuigi kostja tõi esile, et tal on psüühikahäire, ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et see psüühikahäire ei võimalda tal kestvalt aru saada krediidilepingu sisust ja õiguslikest tagajärgedest, sh kohustusest tagastada krediidisumma ning tasuta selle eest intressi ning viivituse korral viivist. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et ta ei suuda oma psüühikahäire tõttu kestvalt oma käitumist lepinguid sõlmides juhtida. Arvestades seda, et kostja osaleb kohtumenetluses isiklikult, siis ka kohtule esitatud dokumendid ei kinnita kostja piiratud arusaamisvõimet. Kostja ei ole kohtule esitanud ka konkreetseid asjaolusid selle kohta, et kostja oli lepingu sõlmimise hetkel otsusevõimetu TsÜS § 13 lg 1 tähenduses, st tegi tehingu ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kostja on küll väitnud, et oma psüühikahäire tõttu võtab ta ravimeid, kuid kostja ei ole selgitanud, kas ja milliseid ravimeid ta lepingu sõlmimise ajal tarvitas ning kas ja kuidas mõjutasid need ravimid tema arusaamisvõimet ning mil viisil jäid ravimite mõjul sõlmitud lepinguga kostja huvid kaitseta. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et otsusevõimetus on ajutine vaimutegevuse häire, st mõne aja möödudes isiku arusaamisvõime taastub ning isik saab ajutise häire möödudes otsusevõimetuna tehtud tehingu heaks kiita või vaidlustada. Praegusel juhul on kostja täitnud lepingut viis kuud ning teinud selle aja jooksul viis lepingujärgset tagasimakset. Seega, ka juhul, kui kostja oleks olnud lepingut sõlmides otsusevõimetu, oleks ta lepingut pikema aja jooksul täites selle vastavalt mõistetava käitumisega TsÜS § 13 lg 1 ja § 68 lg 3 tähenduses heaks kiitnud.
10.4.Lisaks juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu sellele, et isegi olukorras, kus krediidiandjaga sõlmitud leping oleks tühine, oleks kostjal TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 1028 ja 1032 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tulenev kohustus tagastada lepingu alusel saadu. Seega tuleks kostjal ka tehingu tühisuse korral tagastada krediidiandjale põhivõlg 168 eurot 8 senti ning tasuda sellelt seadusjärgses määras intressi ja viivist.
11.Ülalnimetatud põhjendusi arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

2-20-121729

13.Kuigi praeguses asjas ei ole kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi. Seda arvestades ei ole ka vajadust lahendada praegu kostja taotlust apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja