Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 25.06.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.07.2020 hagis palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja xxx vahel 09.07.2019 sõlmitud järelmaksulepingu xxx alusel põhivõlg 168,08 eurot, intress 20,80 eurot ja viivis 9,35 eurot. Järelmaksulepinguga finantseeris pank kostjal teleri (hinnaga 259) ostmist. Lisandus lepingutasu 5,99 eurot. Kostja pidi tagastama krediidi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul, intressimääraga 0,120% päevas. Vastavalt järelmaksulepingu tingimustele kohaldatakse viivitusintressi määras 0,067% päevas krediidikulukuse määraga 53,02%. Kuna kostja kokkulepitud makseid ei tasunud, ütles pank lepingu üles üldtingimuste punkti 5.6.2 alusel erakorraliselt üles 24.04.2020 ja nõudis kogu võlasumma tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ-le. Kostja võlga ei tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlg 168,08 eurot. Vastavalt lepingutingimustele on intressimäär laenujäägilt 24.04.2020 seisuga 20,80 eurot võttes arvesse kokkulepitud päevamäära 0,120% päevas. Hagejal on õigus nõuda viivitusintressi 0,067% alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.04.2020 kuni 17.07.2020. Seega moodustab viivis 9,35 eurot. Pangale ei ole laekunud teateid kostja osas, mis puudutavad xxx puudumist ning xxx olemasolu. Samuti on esitatud informatsioon paljasõnaline. Pank tegi kostja osas päringud pensionikeskusse (isikul puudub pensionikonto) ja Creditinfosse, kus selgus, et kliendil ei ole maksehäireid. Klient deklareeris enda sissetulekuks 450 eurot ning kuludeks 50 eurot. Laenusaajal lasub aususkohustus. Deklareeritud sissetuleku ja väljaminekute juures on laenumakse summas 27,60 eurot jõukohane. Lepingu sõlmimise ajal oli kliendil tekkinud mõningane krediidiajalugu ning pangale laekus esimene tagasimakse summas 21,19 eurot varasemalt sõlmitud järelmaksulepingu järgi kogusummas 109 eurot (nimetatud leping on lõppenud seoses lepingu järgsete kohustuste täitmisega). Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis sai pank põhjendatult eeldada, et tegemist on krediidivõimelise isikuga. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal oli ja on siiani puuduv xxx (xxx) ning xxx mis seotud sellega, et tal on diagnoositud raske xxx (xxx ja xxx). Kui isikul on diagnoositud sellise haigused, siis tal puudus otsustusvõime selliseid otsuseid teha, seda enam, et tarvitab väga suures koguses ravimeid, mis võtavad omakorda isiku võime saada aru endale kahjulikest tehingutest. Lisaks vabanes ta kinnipidamiseasutusest 09.05.2019, kus ta viibis rohkem kui 10 aastat. Laenuandmisel peab krediidiasutus järgima vastustustundlikku laenamist ja krediidivõimelisuse hindamise nõudeid. Isik oli ühiskonnast eemal rohkem kui 10 aastat ja ei oma sissetulekuid. Kostja suhtes on kuulutatud pankrot aastal 2013 ja 2014 algatatud võlgadest vabastamise menetlus, mis tähendab, et isikule ei tohiks juba ainuüksi sellepärast laene väljastada. Kuid ei ole välistatud, et sissetulekuks võidi märkida xxx ja xxx ligikaudse summaga 450 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud:

nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas intress 20,80 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama sätte lõike 2 kohaselt täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja teovõimet ei ole piiratud ja talle ei ole määratud eestkostjat, seetõttu kostja väited, mis puudutavad tehingu kehtivust seoses kostja tervisliku olukorraga, ei ole antud juhul asjakohased ega muuda tehingut tühiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.