Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(4)

2-20-17070 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30. augustil 2018 tarbijakrediidilepingu nr SL1801-1559215. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 9870 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Alates 30. augustist 2018 (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 12. juunil 2020 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 3999,83 eurot. Hageja ütles 12. juunil 2020 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 8615,11 euro tasumist, millest 8141,01 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 459,01 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 9,09 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 6,00 eurot lepingu haldustasu. Kostja on teinud pärast lepingu ülesütlemist ühe makse summas 20,52 eurot (makse teostatud 16.07.2020), mis on arvestatud krediidisumma katteks. Tagastamata krediidisummaks on 8120,49 eurot. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 459,01 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt – lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 10.03.2020 kuni 10.06.2020 tasumisele 461,66 eurot, millest kostja tasus 6,37 eurot. Samuti on hageja arvestanud intressi perioodi 11-12.06 eest summas 3,72 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb lepingu üldtingimuste p. 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu 2(4)

2-20-17070 ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 459,01 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu. Vastavalt lepingule ja hageja hinnakirjale on selleks 1,50 eurot kuus. Hageja on jätnud tasumata perioodil 2020.a. märts kuni 2020.a. juuni (s.o 4 kuud) lepingu haldustasu, kogusummas 6 eurot. Lepingu ülesütlemisel 12.06.2020 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 9,09 eurot. Hageja arvutab viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 16,90% võlgnetavalt summalt aastas. 18. novembri 2020 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 603,47 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 19. novembrist 2020 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja 9188,97 eurot, millest 459,01 eurot intress, 6 eurot lepingu haldustasu, 603,47 eurot viivis ja 8120,49 eurot tagastamata krediidisumma ning alates 19. novembrist 2020 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud edasiandmiseks 10. detsembril 2020 temaga ühes eluruumis elavale isikule (kostja abikaasale). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8120,49 eurot, intressid 459,01 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 603,47 eurot, kokku 9188,97 eurot ning viivised alates 19. novembrist 2020 kuni põhinõude summas 8120,49 euro täitmiseni viivisemääras 16,90% aastas põhinõude tasumata osalt. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 600 eurot ja õigusabikulude summas 100 eurot väljamõistmiseks. Kohtukulud

on

riigilõiv

ja

asja

läbivaatamise

kulud

(TsMS

§

lg

2).

Kohus leiab, et hageja menetluskulud 600 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud summas 100 eurot on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. 3(4)

2-20-17070 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 700 eurot (600+100). Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.