xxx Korteriühistu avaldus R S vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2 467,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja xxx Korteriühistu (registrikood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Heringson GLO, Rävala pst 2, Tallinn, tel 56904777, e-post: [email protected] ) Puudutatud isik R S; isikukood xxx, elukoht xxx Puudatud isiku esindaja A J, tel xxx; e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata xxx Korteriühistu (registrikood xxx) avaldus R S (isikukood xxx) vastu 2016 a eest tasumata summade nõudes.
2.Jätta rahuldamata R S vastu xxx Korteriühistu poolt esitatud viivise nõue. Menetluskulud
1.Jätta tsiviilasja kõik menetluskulud avaldaja xxx Korteriühistu kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtule avalduse R S vastu majandamis- ja kommunaalteenuste osutamisest tekkinud võla nõudes.
2.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista xxx Korteriühistu kasuks võlgnevuse perioodil 29.02.2019 kuni 31.01.2017 esitatud arvete eest summad alternatiivselt 1 074,45 eurot korteri nr xxx osas ja sama perioodi eest võlgnevuse esitatud arvete eest summas 1 393,05 eurot korteri xxx osas ja viivise kuni avalduse esitamiseni kohtule so 20.12.2019 sisse nõutavaks muutunud viivis summas 1818,80 eurot ja viivised 0,07 % päevas põhinõudelt 2467,50 eurot alates avalduse esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni (I 1-3), alternatiivselt 20.05.20 (I 121-128) ja 27.10.20 (00000). Kohus võttis 09.01.2020 kohtumäärusega avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule R Sle vastamiseks tähtaja (I 27-28). Menetlusse võtmise määrus ja avaldus on puudutatud isikule kätte toimetatud xxx. Puudutatud isik esitas oma seisukohad ja vastused mh 07.02.2020, 20.05.2020, 17.08.2020 ja 15.11.2020. Kohtumääruse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.
4.Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes: Avaldaja xxx Korteriühistu (edaspidi KÜ) valitseb korterelamut Tallinn, xxx. Puudutatud isikule R Sle kuuluvad elumajas kaks korteriomandit asukohaga xx korter xxx ja korter xxx. Avaldaja kui korteriühistu esitab korterelamu xxx omanikele igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Arvetel on välja toodud kululiigid, mille eest on puudutatud isik korteriomanditite nr xx ja xx omanikuna on põhjendatuse korral kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Puudutatud isikule tasumiseks esitatud arved on hõlmanud endas järgnevaid kululiike: vesi ja kanalisatsioon, küte, ampritasu, vee soojendamine, üldvesi, remondifond, hooldus ja haldus, prügivedu, lift, päevane elekter, öine elekter, üldelekter. Puudutatud isik ei ole koretriomandi omanikuna tasunud igakuiselt KÜ poolt kahe korteri osas esitatud arveid täies ulatuses. Puudutatud isik on seisuga 29.02.2016 - 31.01.2017 tasunud KÜ esitatud arveid kahe korteri omanikuna igakuiselt erinevates summades st tasunud mõlema korteri arveid osaliselt.
5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
7.TsMS § 477 lg 1 sätestab hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
8.TsMS § 477 lg 5 sätestab kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15-1 (majandamiskulud) sätestab lg 1 – majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaaudit ja energia märgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, sama prg lõige 2 sätestab – eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käeoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist ja ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
10.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse raames puudutatud isikule KÜ poolt esitatud arved sisaldavad kulusid mida reguleerib 2016 a seisuga KÜS § 15-1 või KÜ põhikiri.
11.xxx Korteriühistu põhikirja (t 48-51, edaspidi: põhikiri) 2003 a versioon p 3.1 sätestab – ühistu liikmeks on kõik xxx asuva korterite omanikud alates korteriühistu seadusega sätestatud viisil registreerimise momendist ilma selleks vastavat avaldust esitamata. Teised isikud korteriühistu liikmeteks olla ei või, p 3.2 sätestab – juhul kui ühistu liige võõrandab korteri kui kinnisvara või korteri omanduse siis saab uus omanik endise asemel korteriühistu liikmeks alates sellest päevast, kui läheb üle omandiõigus, ilma selleks vastavat avaldust esitamata. Seega on puudutatud isik R S olles kahe korteri omanik (korter xx ja korter xxx) selles elamus korteriühistu liige.
12.Põhikirja punkt 4.2 sisaldab kohustusi mida ühistu liige peab täitma :
13.punkt f) tasuma regulaarselt- kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast ja ettenähtud määras sihtotstarbelisi makseid, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, üldkasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergia varustamises, televiisoriantennide ja süsteemide remont, eraldised reservfondi, laenude kustutamine, töötasu välja maksmine jne). Maksete arvestamise metoodika kinnitab korteriühistu üldkoosolek
14.Põhikirja punkt 4.2 g) tasuma regulaarselt- kord kuus mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed kommunaalteenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon jne).Teenuste eest tasutavate maksete suuruse määramise aluseks on - kütmisele kuluva soojusenergia puhul – korteri elamispindala, käterätikuivatile kuluva soojusenergia puhul – korterite arvu, vee soojendamisele kuluva soojusenergia puhul mõõteriistade näidud, veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul – vastavate mõõteriistade näidud, korteri elamispind või elanike arv.
15.Hiljem on xxx Korteriühistu põhikirja teksti muudetud (I 6) sh põhikirja p 4.2 punkt g) uus sõnastus on järgmine: tasuma regulaarselt – kord kuus makseid majandamiskulude ning kommunaalteenuste eest ühistu poolt esitatud arve alusel ning mitte hiljem kui
3(14)
arvestuskuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Ruutmeetri põhise arvestuse aluseks teenuste eest tasutavate maksete suuruse määramisel võetakse ühistu liikmeks suletud ainukasutuses oleva pinna suurus, mis koosneb : 1. riikliku Ehitusregistri andmete kohaselt liikme korteri eluruumide pinnast, 2. Lodzade ja nendega kombineeritud köökide pindalast, 3. ühistuliikmete kaasomandisse kuuluva, ent korteriomaniku poolt ainukasutuses olevast korruste koridoride pinnaosast, 4. Lodzade ja nendega ühendatud korrusekoridoride pindalast, 5. punktides 1,2,3,4 nimetatud pindala ühine nimetus on edaspidises tekstis „ainuisikuliselt kasutatav pinna suurus“
16.Kütmisele kuuluva soojusenergia puhul – ühistu liikmete ainuisikuliselt kasutatava pinna suurus, käterätikuivatile kuluva soojusenergia puhul – korterite arvu, vee soojendamisele kuluva soojusenergia puhul – tarnija tariifide alusel jagatuna ühistuliikme ainuisikuliselt kasutatava pinna suuruse järgi, veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul – korterisiseste mõõteriistade näidud, tarnija tariifi järgi, elektrienergia tarbimine – korterite elektriarvestite näitude alusel, üldelekter – ainuisikuliselt kasutatava pinna suurus, üldvesi – maksete määramise aluseks on maja üldmõõtja näit, millest võetakse maha kõikide korteriomanike ja rentnike poolt edastatud näitude summa – saadud vahe jagatakse ainuisikuliselt kasutatava pinna suuruse (m2) järgi, prügivedu – eluruumide omanike arvestuse aluseks on ainuisikuliselt kasutatava pinna suurus, mitteeluruumide kasutajad tasuvad faktoloogilisel või lepingulisel alusel, lifti kasutamise eest võetava tasu suuruse aluseks in korter.
17.Põhikirja punkt 4.8 – ampritasu arvestatakse kõikidele korteriomanikele, kes kasutavad ühistu valitsemise all oleva maja elektrivõrku.
18.Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu erinevale ja vastuolulisele põhikirja punkti sõnastusele põhikirja punktis 4.2 g nimelt – „suletud ainukasutuses oleva pinna suurus „ ja „ainuisikuliselt kasutatava pinna suurus“ pole sama sisuga, kuid mõlemad variandid väidetavalt sisaldavad põhikirja punktis 4.2 g alapunkte 1, 2, 3, 4 – arusaamatuks jääb kumba teksti versiooni tuleb siis põhikirjas õigeks lugeda. Millist tähendus omab esimese väljendi puhul sõna „ suletud“. Erinevus ja ebaselgus põhikirja tekstis tekitab KÜ liikmete hulgas vaidlust, millest on suuresti ajendatud ka käesolev vaidlus.
19.Kohus leiab, et KÜ põhikiri kehtib kõigile korteriühistu liikmetele ja seetõttu peab selle sisu ja tekst olema kõigile üheselt arusaadav ja võrdselt ühetaoliselt kõigile korteriühistu liikmetele ühtemoodi kohaldatav.
20.Kohtu hinnangul see hetkel nii pole, põhikirja punkt 4.2 on punktis g eritähenduslik ja ebaselge. Põhikirja punkt või tingimus mis on ebaselge ja võimaldab rakendada erinevalt erinevaid põhimõtteid ühistuliikmete vahel st ühe liikme puhul arvestada ühtemoodi ja teiste liikmete puhul teistmoodi rikub ühistuliikmete võrdset kohtlemist, ei ole ühistuliikmete huvides ning on hea usu põhimõtte vastane (Võlaõigusseadus § 6 hea usu põhimõte) ja ebamõistlik (VÕS § 7 mõistlikkuse põhimõte).
21.Puudutatud isik leiab, et registrisse kantud korteriühistu põhikirja 06.09.2013 a redaktsioon ei vasta korteriomanike tahtele, on võltsitud, juhatus on muutnud põhikirja teksti ilma korteriomanike üldkoosoleku otsuseta, tegemist on ebausaldusväärse tõendiga ja tuleb kohtu poolt jätta tähelepanuta. Samas märgib, et korteriomanike tahe oli kehtestada korteriühistus majandamiskulude jaotamise metoodika, mis erineb seaduses sätestatust.
4(14)
22.Kohtule esitatud põhikirja versiooni lõpus (t 9) on märge – korteriühistu xxx põhikirja käesolev redaktsioon on vastu võetud 06.09.2013 a korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Põhikirja 2003 ja 2013 a mõlemas redaktsiooni punkt 6.17 sätestab, et üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohal viibinud ühistu liikmete häälteenamusega. Põhikirja muutused loetakse vastu võetuteks, kui nende poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul kohal viibinud liikmetest.
23.Kohus juhib tähelepanu, et 06.09.2013 a toimus korduv üldkoosolek, mõlemas põhikirja redaktsioonis nii 2003 kui ka 2013 on punktis 6.10 (muutmata) kokku lepitud, et teistkordselt (korduv üldkoosolek) kokku kutsutud üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.
24.Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest (MTÜS § 23 lg 2 1.lause). Vaidlust pole, et 13.06.2014 kandis KÜ juhatus 06.09.2013 a teistkordsel KÜ üldkoosolekul vastu võetud muudatused Äriregistrisse tehes põhikirja tekstis muudatused.
25.Kohus on tuvastanud hinnates 06.09.2013 a koostatud korduv üldkoosoleku protokolli tekste ja tõlkeid sh fotoprint (I 52-54), protokolli teksti väljavõtet (I 55 -57), tõlget eesti keelde (I 58-60) ja 2013 a põhikirja p 4.2 alapunkti g) - et sõnastus ei ole sama mis märgiti korduv üldkoosoleku protokollis ja mis kanti põhikirja teksti.
26.Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga et riiklikes ametlikes dokumentides kasutatakse väljendit „eluruum“, kui ka „elamispind“ ning mõlemal väljendil on erinev sisu, mille kasutamine KÜ põhikirjas annab tekstile ja põhikirjas sätestatud kokkuleppele erineva sisu.
27.Kohus leiab, et kuna KÜ liikmed on pidanud oluliseks majandamiskulude jaotamist põhikirjas reguleerida siis tuleb sellest soovist lähtuda. Kohus hinnanud KÜ põhikirja tekste, protokollide tekste jõuab järeldusele, et kehtiv KÜ põhikiri ei sisalda vähemalt majandamiskulude jaotuse punktis (p 4.2 alapunkt g) KÜ liikmete selget ühetaolist tahet.
28.Kohus leiab, et KÜ liikmete tahet ei saa tuletada, samuti ei saa KÜ põhikirjas kokkulepitust taanduda ja lähtuda seadusest, kui KÜ liikmete selge soov on olnud reguleerida seda küsimust põhikirja sättega. Samuti ei ole heade kommetega, hea usu põhimõttega kooskõlas, on ebamõistlik ega õiglane rakendada sama KÜ erinevate liikmete vahel erinevat majandamiskulude jaotamise metoodikat lähtuvalt sellest, et ühed KÜ liikmed tasuvad KÜ koostatud arveid vaikivalt ilma vastu vaidlemata ja teised kes vastu vaidlevad rakendatakse alternatiivseid majandamiskulude jaotamise metoodikat. Korteriühistu seaduse ja mittetulundusühingute seaduse sisust ja mõttest tulenevalt on KÜ juhatus kohustatud järgima seadust, KÜ üldkoosoleku poolt vastuvõetud põhikirja sätteid, üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuseid ja juhiseid ning kohtlema kõiki KÜ liikmeid võrdselt ja samas olukorras ühtemoodi.
29.Kohus jätab põhikirja 2013 a redaktsiooni punkti 4.2 alapunkti g) teksti ja sisu tähelepanuta, kuna selle sisu on saavutatud heade kommete ja hea usu põhimõtte vastaselt.
30.Kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel tuleb teha järeldus, et kuna kohtule pole esitatud tõendeid vaidlusaluse asjaolu kohta st asjaolu kohta - milline on KÜ liikmete tegelik tahe küsimuses - kuidas millise metoodika alusel selles korterelamus jagatakse majandamiskulusid - mh kuidas käib lähteandmete kogumine liikmetelt, millised lähteandmed võetakse aluseks, millisel põhimõttel liikmete poolt tehtud ühiseid
5(14)
kulutusi jagatakse korteriühistu liikmete vahel - jätab kohus kõik KÜ võla nõuded R S vastu tõendamatuse tõttu rahuldamata.
31.Kohus leiab, et KÜ tuleks läbi viia põhikirja teksti revisjon, vajadusel uuesti KÜ üldkoosolekul täpsustada st sõnastada üks-ühele täpselt vastuvõetud otsuse tekst ja kanda see põhikirja muudatusena sisse. Eemaldada põhikirjast ja mitte rakendada põhikirja punkte mis on erinevate kohtute poolt tühiseks või kehtetuks tunnistatud. Tagama, et tõlgete tegemise korral oleks tõlge õige st kaotamata ebatäpse tõlkega KÜ üldkoosolekul vastuvõetud otsuste ja kokkulepete sisu ja tähendust. Aegumise vastuväide.
32.Tulenevalt TsÜS § 154 lg 1 muutusid avaldaja KÜ nõuded sissenõutavaks 01.01.2017 ja aegumistähtaeg lõppes 01.01.2020. Vastavalt TsÜS § 154 lg 1 korduvate kohustuste , välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. R S on esitanud aegumise vastuväite nõudele, mis tuleneb arvest 01-0007-201604. Vastuväide on esitatud nõude osas, mis ületab 20.12.2019 avalduses toodud nõuet summas – 54,21 eurot (I 1p )
33.Kohus leiab, et kuna avaldaja esitas suurendatud nõude pärast aegumisetähtaja möödumist ja puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite, tuleb kohaldada aegumist ja lugeda suurendatud nõue aegunuks. Ampritasu
34.Kohus on eelpool selgitanud, et KÜ liikmeid tuleb kohelda võrdselt. Kohus leiab, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmetele arve majandamiskulude tasumiseks, sellest korteriühistu liikmetele kohustusi ei teki (vaidlustatud arve esitamisest ainuüksi kohustust ei teki). Saab teha järelduse, et arvete esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Samuti ei saa majandamiskulusid tõendada teenuseosutaja poolt esitatud arvetega, kui KÜ ei suuda selgitada, millisel alusel ja kuidas arvel märgitud summa jagamine toimub korteriomanike ja üürnike vahel, kuidas teisendatakse erinevaid mõõtühikuid ja kuidas toimub vahede katmine. Arvutuskäik ja lähteandmed peavad olema läbipaistvad ja jälgitavad.
35.Riigikohus on lahendis 3-2-1-53-10 punktis 14 selgitanud kuidas tuleb KÜ kindlaks teha, kui palju KÜ liige majandamiskulude eest peab maksma.
36.Kohus loeb KÜ põhikirja punktiga 4.2 f) tõendatuks asjaolu, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast ja ettenähtud määras sihtotstarbelisi makseid, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid , ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergia varustamises, televiisoriantennide ja – süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne). Maksete arvutamise metoodika kinnitab ühistu üldkoosolek. Seda reguleerib KÜ põhikirja punkt 4.2 alapunkt g) mida kohus kohaldada/rakendada aga ei saa kuna see tuleb eelpool märgitud põhjustel jätta KÜ liikmete tegeliku tahte
6(14)
ebaselguse tõttu tähelepanuta. Pooled vaidlevad selle üle kui palju peab puudutatud isik majandamiskulude eest maksma.
37.Kohus leiab, et KÜ ei ole olnud järjekindel, sest nt alternatiivsetes arvutustes ei ole rentnikelt saadud äritulu üldse arvestatud. Esitatud arvestused ei ole jälgitavad, kulud ega arvetel esitatud summad ei ole kontrollitavad. Kohus on eespool selgitanud, et lähteandmed ja metoodika peab olema selge st läbipaistev arusaadav ja ühesugune kõigi KÜ liikmete jaoks, ebaselge metoodika ja tõendamata lähteandmete tõttu tuleb jätta ampritasude eest summa nõue R Slt KÜ kasuks välja mõistmata. Elektrienergia
38.Avaldaja KÜ on avalduses p2.6 (I 2) märkinud et R S on päevase ja öise elektri eest osaliselt tasunud, seega esineb vaidluse osalise arve tasumata jätmise osas.
39.Puudutatud isik on kohtule esitanud tõendid : vee näidud (I 87-89) ja elektrimõõdikute näidud (I 22-23) kust nähtub, et korteriomanik on mõlema korteri kohta näidud esitanud. Seega pole R.S näitude esitamise korda rikkunud, mõnel korral on juhtinud ka KÜ esindajate tähelepanu erinevustele ja palunud viia KÜ näitude andmed vastavusse tegelikkusega. KÜ poolt arvetel kasutatud ja puudutatud isiku poolt KÜ esitatud andmed ja tarbitud elektri kogused pole omavahel kooskõlas. Puudutatud isikul on sisuliselt tekitatud ettemaks.
40.Kohus leiab, et mõõdikute kontrollimine on tänapäeva tehnilisi vahendeid rakendades lihtne ka mõõteandmete jäädvustamine nt mõõturit telefoniga pildistades ja sellisel moel andmete kontrollimine ja säilitamine on tagatud ning vajadusel ümberarvutused tehtavad. Kuna puudutatud isik on tõendanud, näitude kogumist ja esitamist ning osalist arve tasumist, kuid KÜ pole vastu tõendeid esitanud nõutava summa osas - jääb elektrienergia osas KÜ nõue R S vastu tõendamatuse tõttu rahuldamata. Üldelekter
41.Avaldaja on märkinud avalduse p 2.7 (I 2 p), et üldelektrit arvestatakse: vastavalt eelmisel kuul märgitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatud korteriomandite kasutuses oleva pinna suuruse (m2) järgi. Puudutatud isik vaidlustab kulude suurust ja tariife avaldaja arvetel ning kõikides alternatiivsetes arvutustes sh korteri elamispinnale, eluruumide üldpinnale ja ainukasutuses olevale pinnale.
42.Kohus on tuvastanud, et avaldaja arvutab üldelektri kulude summa selliselt, et võtab tarnija arvetest maha korteriühistu liikmete poolt tarbitud elektrienergia ja ampritasu, teeb rendipindadega seonduvalt tasaarvestusi ja jagab üldelektri kulu vastavalt korteri m2 arvule (täpsemalt I 123 p).
43.Kortermaja üldelektri eest tasumist reguleerib põhikirja p 4.2 f). Samas on KÜ üldkoosoleku selge tahe olnud juhatusele vt viimast lauset – Maksete metoodika kinnitab korteriühistu üldkoosolek. Puudutatud isik on kokkuvõtvalt esitanud üldelektri arvete koostamisele metoodikale järgmised etteheited: ei arvestata rentnike tarbitud elektrienergiat, rentnike kulusid, avaldaja pole selgitanud aasta lõpu nn ümberarvestusi, kuidas summad kujunevad, arved pole läbipaistvad, arvete liigendus puudub st öine, päevane, ampritasu, Telia STV, vähendatud elektrienergia kulud rentnike äritulu arvelt, korteritele liidetud koridori lisapinna valgustuse arvestus pole selge – üldse pole selge ega kontrollitav kuidas need summad kujunevad ja mõjutavad korteriomanikele esitatavaid üldelektri arveid.
7(14)
44.Puudutatud isiku etteheited on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus märgib, et üldjuhul (üldine praktika kortermajades) jagatakse üldelekter korterite vahel võrdselt, mitte korterite suuruse järgi aga iga KÜ üldkoosolek määrab arvete metoodika loomulikult ise. Kohtule jääb siiski arusaamatuks kuidas suurema korteri omanik kasutab üldelektrit (trepikoda, kelder jne) rohkem kui väiksema korteri omanik. Kohus leiab, et - mida lihtsam on arvutus metoodika seda läbipaistvam ja arusaadavam ja kontrollitavam on see kõigile osapooltele, võrdne jagamine kõigi korterite vahel oleks selge ja kontrollitav.
45.Avaldaja pole esitanud kohtule korteriühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud metoodikat ühiskasutuses oleva elektrienergia arvestamise kohta, mis lükkab ümber puudutatud isiku kahtlused ja etteheited. Kohtule pole esitatud KÜ üldkoosoleku poolt kinnitatud üldelektri arvutamise metoodikat. Kohus jääb varem märgitu juurde, et korteriühistu liikmetele tuleb üldelektri kulu arvestada ja arved esitada kõigile liikmetele ühtse metoodika järgi koheldes kõiki liikmeid võrdselt vastavalt KÜ põhikirjas fikseeritud KÜ liikmete enamuse tahtele. Samuti tuleb ruutmeetri põhisel arvutusel KÜ selgeks teha milline on korteriühistu liikmete selge tahe, kas ruutmeetrite põhisel arvestusel võetakse aluseks eluruumi suurus või elamispinna suurus, kohus on käsitlenud seda teemat eespool. Eelnevat arvestades jätab kohus KÜ nõude üldelektri eest summade väljamõistmiseks R Slt rahuldamata. Vee soojendamine
46.Vee soojendamise arved on puudutatud isik tasunud osaliselt (t 2 p 2.6 tabel). Viimane on selgitanud, et tasu vee soojendamise eest on puudutatud isikul tasutud vastavalt veemõõtjate näitudele ja avaldaja arvetel kajastatud vee soojendamise tariifidele (I 2223, 34-35) ja lähtudes hea usu põhimõttest. Viimane leiab, et avaldaja ei ole selgitanud oma lähteandmeid ja kuidas tariifid on kujunenud sh kuidas avaldaja on teisendanud teenuse pakkuja tariifid, mis on toodud mõõtühikus eurot/MWh ja tuletanud selle mõõtühiku eurot/m3. Avaldaja pole selgitanud mis temperatuurini on ta vett soojendanud ehk kui palju soojusenergiat kulus vee soojendamiseks igas kuus (I 36 p 36 ja 78-80). Puudutatud isik on kohtule esitanud tõendid, et ta on esitanud nõutud veenäidud (I 87-89). Sellega on ümberlükatud avaldaja väited et puudutatud isik pole esitanud veemõõtjate näitusid ja avaldaja on pidanud kasutama viimaseid puudutatud isiku andmeid. Puudutatud isiku faktiline veetarbimine on kajastatud nn lipikutel ning esitatud 2016 a KÜ postkasti, koopiad on kohtutoimikus (I 87-89), näidud on dubleeritud ja kirjas ka maksekorralduste selgitustes millega tasuti kommunaalkulusid (I 22-23). Puudutatud isik leiab, et tal on tekkinud juba ettemaks.
47.Avaldaja seisukoht – vee soojendamine: vastavalt tarnija tariifile jagatuna korteriomandi kasutuses oleva pinna suurusele (m2) järgi (2 p 2.7).
48.Kohtul pole võimalik kontrollida vee soojendamise arvutuse metoodikat ja põhjendatust kuna põhikirja punkt 4.2 g) sõnastus on vastuolulise tekstiga (vt eelpool kohtu selgitusi) ja puudutatud isiku vastuväitele punkti võltsituse tõttu (korteriühistu pole sellise tekstiga sõnastust üldkoosolekul vastu võtnud) jäetakse see põhikirja punkt kohtu poolt tähelepanuta. Kuna vee soojendamine on põhikirjas seotud pinna suurusega ja põhikirja sõnastus on ebaselge pole kohtul võimalik vee soojendamise metoodika alusel KÜ tehtud arvestusi kontrollida.
8(14)
Kuna korteriühistu liige R. S ei ole kohustatud ebaselge metoodikaga kontrollimatut KÜ arvet aktsepteerima ega seda tasuma jätab kohus avaldaja nõude R S vastu vee soojendamise eest tasu nõudes rahuldamata. Küte
49.Küttearved on puudutatud isiku poolt tasutud osaliselt (I 2 p 2.6 , 2.7). Puudutatud isik vaidlustab kulude suuruse ja tariifid avaldaja arvetel ning alternatiivsetes arvutustes sh korteri elamispinnale, eluruumide üldpinnale ja ainukasutuses olevale pinnale.
50.Avaldaja leiab, et küte arvutatakse vastavalt eelmise kuu eest tarnija esitatud arvele jagatuna korteriomandi kasutuses oleva pinna suuruse (m2) järgi ( I 2 p 2.6, 2.7). Puudutatud isik on tasunud kütte eest osaliselt ja see on tõendatud ( I 22-23, 34-35).
51.Kohus märgib - vastavalt põhikirja punktile 4.2. g) – kütmisele kuluva soojusenergia puhul – ühistuliikme ainuisikuliselt kasutatava pinna suuruse järgi - tuleb sarnaselt eelpool märgitule jätta võltsituse vastuväite tõttu tähelepanuta. Korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud sõnastus (KÜ liikmete enamuse tahe) ei ühti sõnastusega põhikirjas. Kohus ei saa asuda korteriühistu liikmete asemele ja hakata nn nende soovi ja kokkuleppeid tuletama. Kohus jätab avaldaja nõude kütte eest tasumata summa osas mis on esitatud puudutatud isiku R S vastu rahuldamata. Prügivedu
52.Avaldaja märgib, et puudutatud isik prügiveo eest tasunud pole (I 2.6). Prügiveo kulude arvestus teostatakse põhikirja p 4.2 punkt g) prügivedu – eluruumide omanike arvestuse aluseks on ainuisikuliselt kasutatava pinna suurus, mitteeluruumide kasutajad tasuvad faktoloogilisel – või lepingulisel alusel.
53.Avaldaja leiab, et prügivedu tuleb arvutada eelmise kuu eest esitatud tarnija arvele jagatuna korteriomandi kasutuses oleva pinna suuruse (m2) järgi (I 2 pöördel).
54.Puudutatud isik vaidlustab prügiveo kulude suuruse ja tariifid avaldaja arvetel, kõikides alternatiivsetes arvutustes. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei järgi põhikirja, korteriühistu vastuvõetud otsust ega kohtule esitatud metoodikat. Avaldaja arvutused ega alternatiivsed arvutused ei kinnita avaldaja enda väiteid. Avaldaja pole arvestanud rentnike kuludega prügiveo osas ega nendega arvestanud arveid koostades. Kuna avaldaja arvutused pole läbipaistvad siis eluruumide omanike kulude suurus on ebaselge, samuti nn ainuisikuliselt kasutatavate pindade suurus on ebaselge.
55.Kohus märgib sarnaselt eelpool selgitustele, et kuna puudutatud isik on esitanud põhikirja punkti 4.2 punkt g) võltsituse vastuväite ja kuna kohus leiab ka ise et sõnastus põhikirja punktis 4.2 on ebaselge ega vasta korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud sõnastusele korteri pinna suuruse määramise osas – tuleb põhikirja punkt 4.2 jätta tähelepanuta. Kuna kohtul pole võimalik asuda korteriühistu liikmete asemele ja otsustada prügiveo kulu arvutamise metoodikat ja pole teada korteriühistu liikmete tahe tuleb jätta avaldaja nõue R S vastu prügiveo arvetest tekkinud nõude osas rahuldamata.
9(14)
Veevarustus ja kanalisatsioon
56.Avaldaja on märkinud avalduse punktis 2.6 ja 2.7 (t 2) et puudutatud isik on tasunud vee ja kanalisatsiooni eest osaliselt märkega „ heitvesi“ , põhikirja järgi tuleb vee ja kanalisatsiooni eest tasuda järgmiselt - vesi ja kanalisatsioon - vastavalt eelmise kuu eest tarnija esitatud arvele jagatuna korteriomandi kasutuses oleva pinna suuruse (m2) järgi (I 2 p 2.7).
57.Puudutatud isik vaidlustab arvestatud vee koguse avaldaja poolt esitatud arvetel ning kõikides alternatiivsetes arvutustel. Avaldaja andmed on fiktiivsed , ei ühti puudutatud isiku esitatud andmetega. Valed on avaldaja väited, et puudutatud isik ei ole esitanud veemõõtjate näitusid ja avaldaja on kasutanud viimaseid puudutatud isiku esitatud andmeid. Puudutatud isiku faktilised vee tarbimise andmed on kajastatud lipikutel, mis on esitatud 2016 aastal korteriühistu postkasti. Kohtule on esitatud tõenditena koopiad
(I 87-89)
teatistest. Veemõõtjate näidud on dubleeritud ja on kirjas ka maksekorralduste selgitustes kommunaalkulude tasumisel (I 22-23). Maksekorralduste selgitused on nähtavad nii maksetegijale kui ka maksesaajale st KÜ le. Avaldaja on saanud puudutatud isiku maksekorraldustega tutvuda ja seetõttu pidanud nägema ka selgitusi maksekorraldusel, mis sisaldasid veenäitusid. Avaldaja nõue vee ja kanalisatsiooni eest pole põhjendatud sest puudutatud isik tasub veevarustuse ja kanalisatsiooni eest vastavalt faktilisele tarbimisele. Tarbitud soe ja külm vesi on puudutatud isikul tasutud vastavalt veemõõtjate näitudele ja avaldaja arvetel kajastatud tariifidele (I 22-23, 34-35).
58.Kohus tuvastas, et põhikirjas on punktis (eeldusel kui see kehtiks) 4.2 punktis metoodika g) aga veega varustamine ja kanalisatsiooni puhul – korterisiseste mõõteriistade näidud, tarnija tariifi alusel. Eelnev erineb aga avaldaja avalduses kohtule on selgitus arvutus metoodika kohta aga vt punkti avalduses – 2.7 – vastavalt eelmise kuu eest tarnija esitatud arvele jagatuna korteriomandi kasutuses oleva pinna suuruse (m2) järgi. Seega kohtu hinnangul tegemist põhimõtteliselt erinevate hoopis teise metoodikaga kui põhikirjas.
59.Kohus leiab, et kuna põhikirja punkt 4.2. punkt g) - tuleb vastuolulise sõnastuse ja sisu tõttu ning põhjusel et see ei vasta korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuse täpsele tekstile ja puudutatud isiku poolt võltsimise vastu väitele - jätta tähelepanuta. Korteriühistu liige ei pea ebaselget arvet tasuma, KÜ peab lähtuma põhikirjast või seadusest, KÜ juhatusel on selgitamise kohustus, korteriühistu liikmetele esitatava igakuise kogu arve metoodika peab olema korteriühistu liikmetele ühesugune ja KÜ enamuse otsusega kinnitatud (va rentnikud, rendilepingu tingimused (arvutuse metoodika) olema selged ja läbinähtavad. Avaldaja pole tõendanud nõuet R S vastu vee ja kanalisatsiooni eest tasu saamiseks, seetõttu tuleb see nõue jätta rahuldamata. Hooldus ja remondifond
60.Avaldaja on avalduses punktis 2.6 märkinud, et arved remondifondi tasumise ja hooldus ja haldus – eest on puudutatud isikul R Sl tasumata. Avalduse punktis 2.7 alapunktis remondifond ja hooldus ja haldus on märgitud arvutuste kohta ühesugune metoodika – vastavalt üldkoosoleku poolt vastu võetud määrale korteriomandi kasutuses oleva pinna suuruse (m2) järgi ( I 2 ).
10(14)
61.Puudutatud isik R S vaidlustab kulude suurust ja tariife avaldaja arvetel ning kõikidel alternatiivsetel arvutustel põhinevatel metoodikatel. Viimane leiab, et hooldus ja remondifondi tariifide vastuvõtmine kuulub korteriomanike üldkoosoleku pädevusse.
62.Kohus tuvastas et korteriomanikele on 11.04.2016 KÜ juhatus teavitanud soovist kokku kutsuda 27.04.2016 korteriühistu üldkoosolek (I 112) nimetatud teates on märgitud üldkoosoleku päevakord ehk teemad ja küsimused mida soovitakse üldkoosolekul arutada ja otsustada. Kohus ei leia nimetatud päevakorras remondi ega hooldusfondi tariifide kohta juhatuse soovi üleüldse seda teemat korteriühistu liikmetega üldkoosolekul 27.04.2016 arutada.
63.Sama korteriühistu kordus teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumise teates (I 133) milles on mh vigane ja muutmata teate koostamise ja avaldamise kuupäev all servas 11.04.2016 kutsutakse KÜ juhatuse poolt kokku korduva teistkordne korteriühistu üldkoosolek 12.05.2016 - on teemadeks pakutud sama valik teemasid mis 27.04.2016 a esmasel üldkoosolekuks ja ka selles päevakorras puudub igasugune viide soovile arutada remondi ja hooldusfondi tariifide küsimust.
64.Samas on korteriühistu põhikirjas selge märge punktis 4.2 f) - tasuma regulaarselt kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast ja ettenähtud määras sihtotstarbelisi makseid, et katta maja üldise teenindamise kulusid (järgneb kohtu hinnangul mitteammendav näitlik loetelu ..jne)...Maksete arvestamise metoodika kinnitab korteriühistu üldkoosolek.
65.Kohus leiab, et remondi ja hooldustasu on sihtotstarbeline makse põhikirja mõistes ja põhikirjaga on määratud kohustus arutada ja kinnitada maksete arvestamise metoodika korteriühistu üldkoosolekul. Kohus pole tuvastanud korteriühistu päevakorras vastava teema arutamise planeerimist korteriühistu üldkoosolekul, ega otsust millega korteriühistu üldkoosolek on selles küsimuses otsuse vastu võtnud. Tariifide arvestamise metoodika peab olema korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud nii nagu teisi olulisi küsimusi korteriühistu üldkoosolekul vastu võetakse ja sellise tekstiga et see on kõigile korteriühistu liikmetele ja ka kohtule vajadusel arusaadav, läbipaistev ja kontrollitav. Käesoleval juhul see metoodika läbipaistev ja kontrollitav pole. Remondi ja hooldusfond pole kolmandate isikute tariifidega seotud seega tuleb korteriühistu liikmetele teema arutelust eelnevalt teada anda KÜ üldkoosoleku päevakorras ja arutada seda reaalselt korteriühistu üldkoosolekul, otsus metoodika ja tariifide määra osas hääletusele panna, protokollis täpselt fikseerida nii metoodika kui ka tariifide suurus ja alles seejärel saab juhatus seda korteriühistu liikmete suhtes rakendada. Hetkel pole kohtule esitatud tõendeid et KÜ juhatus oleks seda selliselt rakendanud. Arvestades eeltoodut jätab kohus KÜ nõude R S vastu esitatud nõude hooldus ja remondifondi summade sissenõudmiseks rahuldamata. Üldvesi
66.Avaldaja märgib avalduse punktis 2.6 (I 2 tabel) et R.S pole tasunud 2016 a üldvee eest esitatud arveid. Punktis 2.7 selgitab avaldaja üldvee arvestust ja viitab põhikirja punktile 4.2 g). Üldvesi vastavalt eelmise kuu eest tarnija esitatud arvele maja üldmõõtja näidu alusel, millest arvestatakse maja kõikide korteriomanike poolt edastatud näitude summa ning vahe jagatakse korteriomandi kasutuses oleva pinna suuruse (m2) järgi.
67.Puudutatud isik vaidlustab kulude suuruse ja tariifid avaldaja arvetel ning kõikides alternatiivsetes arvutustes. Viimane leiab, et avaldaja ei järgi korteriühistu üldkoosolekul 06.08.2013 a vastuvõetud metoodikat. Avaldaja arvutustes pole 11(14)
arvestatud rentnike vee tarbimist ja on jäetud selgitamata kuidas kujuneb orienteeruv vee kulu maja hooldamiseks ja mis alusel avaldaja seda arvestab oma arvutustes. Seetõttu pole üldvee kulude summa läbipaistev. Ainuisikuliselt kasutatavate pindade suurus on ebaselge.
68.Kohus leiab, et üldvee arvutamise metoodikat reguleerib korteriühistu põhikirja punkt
4.2.g), kuna nimetatud põhikirja punkti sõnastus on vastuoluline, esitatud on võltsituse vastuväide põhjusel et korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud sõnastus ei vasta sõnastusele mis kanti registripidaja kaudu põhikirja punkti siis tuleb jätta see põhikirja punkt tähelepanuta. Kohus nõustub, et kui puudutatud isikule on esitatud nõue tasuda teatud teenuse eest peab ta saama arve esitaja poolt selge ja põhjaliku selgituse kuidas konkreetselt millise metoodika alusel on temale esitatud arvel märgitud summa arvutatud. Orienteeruvat arvet puudutatud isik kohustatud tasuma pole. Tasude arvutamise metoodikat pole võimalik ei seadusest ega põhikirjast tuletada, metoodika on vajalik korteriühistu üldkoosoleku otsusega väga täpselt reglementeerida sh andmete kogumise viisi ja vajadusel igale korteriühistu liikmele läbipaistvuse huvides tutvustada. Milllisel moel kogutud lähteandmeid korteriühistu liikmele tutvumiseks esitatakse on KÜ liikmete enamuse kokkuleppe küsimus. Iseenesest paigaldades vajalikud veemõõturid, kogudes korteriomanikelt, rentnikelt ja kortermaja enda üldvee mõõturi näitude ja vee tarnija näitude andmete esitamine ei tohiks olla KÜ juhatusele ülemäära koormav, kuna arvete esitamiseks korteriomanikele tuleb need andmed nii või teisiti koguda. Kohtule pole teada kas kortermaja enda üldvee kasutamise kohta on eraldi mõõtur paigaldatud või mitte, kui on siis andmete kogumine ei saa olla orienteeruv vaid väga täpne. Samuti märgib kohus nagu eelpool üldelektri puhul, et korteriühistu liikmed otsustavad ise millise metoodika nad valivad, kuid kohtu jaoks tundub ebamõistlik miks peaks üldelektri arvutamise aluseks võtma korterite ruutmeetrid (pinna suuruse), eluliselt - kas suurema korteri omanik kasutab üldvett ja üldelektrit rohkem kui väikese korteri omanik? Kohus leiab ja üldine praktika on lihtsam juhatusele ja kõigile liikmetele läbipaistvam ja arusaadavam on jagada jagamisele kuuluvat üldvett ja üldelektrit kõigi korteriomanike vahel võrdselt, mitte arvutuse aluseks võtta korteri pinna suurust aga nagu kohus märkis, millise metoodika korteriühistu üldkoosoleku enamus valib jääb selle korteriühistu liikmete enamuse otsustada, kuid see otsus peab olema selge konkreetne kontrollitav ja õiguspärane. Arvestades eeltoodut jätab kohus korteriühistu esitatud nõude välja mõista R Slt võlgnevus üldelektri eest rahuldamata. Liftitasu
69.Avaldaja kinnitab, et puudutatud isik R S on tasu lifti eest tasunud. Puudutatud isik R S kinnitab, et ta on kõik nõutud tasud lifti eest tasunud.
70.Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et korteriühistu juhatus peaks esitama korteriühistu üldkoosolekule arutamiseks ja kinnitamiseks põhimõtted, millistel alustel korteriühistu annab rendile mitteeluruume või näitena alternatiivselt korteriühistu üldkoosolek otsustab ja selle ka kinnitab, et jätab edaspidi rendilepingute läbirääkimised ja rendilepingu tingimused juhatuse otsustada. Korteriühistu üldkoosoleku õiguspärased arutatud läbi hääletatud kinnitatud otsused on korteriühistu liikmetele ja korteriühistu juhatusele täitmiseks kohustuslikud.
71.Samuti tuleb korteriühistu juhatusel korteriühistu üldkoosolekule eraldi päevakorra punktina esitada arutada hääletada ja otsustada kuidas hüvitatakse võimalikud
12(14)
kohtukulud mis tekivad korteriühistul erinevatest kohtumenetlustest. Vaikimisi korteriühistu juhatus seda üldkoosolekuga arutamata ise lahendada ei saa.
72.Kokkuvõtlikult märgib kohus, et korteri ühistu põhikiri tuleb kinnitada korteriühistu üldkoosolekul vastavalt seadusest tuleneva korra alusel. Korteriühistu üldkoosolek otsustab millised küsimused otsustakse seaduse alusel ja millised küsimused erinevalt seadusest KÜ põhikirjaga. Kui korteriühistu üldkoosolek on avaldanud tahet teatud küsimust reguleerida nn erikokkuleppega põhikirjas siis ei saa seda küsimust lahendada seaduse alusel. Korteriühistu põhikiri on kohustuslikus korras järgimiseks nii korteriomanikele kui ka korteriühistu juhatusele. Korteriühistu juhatus saab iseseisvalt otsuseid vastu võtta neid korteriühistu üldkoosolekul kinnitamata, kui selline õigus on antud kas seadusega või sellise õiguse on neile antud korterühistu üldkoosolek. Kohus selgitab et vahel on ebamõistlik teatud sagedasti esinevate küsimuste lahendamiseks kokku kutsuda igakordselt korteriühistu üldkoosolek seda eriti kortermajas kus on 100 korterit siis on lubatud korteriühistu üldkoosolekul teatud küsimuste otsustamine anda püsivalt kuni uue korra otsuse vastuvõtmiseni KÜ üldkoosoleku pool, korteriühistu juhatusele, kuid selline volitus tuleb anda konkreetselt selle küsimuse lahendamiseks ja teatud kindlate teemade ja küsimuste otsustamiseks (va juhtumid kus seadus sätestab et seda küsimust saab ainult korteriühistu üldkoosolek otsustada). Korteriühistu üldkoosoleku päevakord peab olema konkreetne, et korteriomanikud saaksid eelnevalt koguda vajalikku informatsiooni ja saaks vajadusel nn ette valmistada end teemad osas mis tulevad korteriühistu päevakorras arutamisele ja hääletamisele. Päevakorras teemad – nn muud küsimused - on kohtu hinnangul problemaatiline kuna ei ava päevakorra teema täpset sisu mida selle punkti all hakatakse arutama või hääletama, sellist päevakorra punkti tuleks kohtu hinnangul vältida. Küsimusi mida pole eelnevalt KÜ üldkoosoleku päevakorras kajastatud saab KÜ üldkoosolekul arutada, otsustada ja kehtestada ainult siis kui KÜ üldkoosolekust võtavad osa 100% kõik KÜ liikmed.
73.Korteriomanik ei pea ainuüksi arve esitamisel tasuma summasid mille kujunemine on talle ebaselge, korteriühistu juhatus peab vastama ja selgitama mõistlikus ulatuses korteriomanike päringutele mõistliku või põhikirjas kokkulepitud ajajooksul. Korteriomaniku päringud ei tohiks muutuda korteriühistu juhatusele ülemäära koormavaks. Korteriühistu üldkoosoleku päevakord, protokollid ja vastuvõetud otsused (sh kohal viibijate nimekiri ja hääletamise tulemused) peavad olema õiguspärased täpsed nii andmete osas kui ka sõnastuses. Käesoleva tsiviilasja raames on kohus tuvastanud, et korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sõnastus ei vasta registripidaja juures kinnitatud põhikirja muudatuse täpsele tekstile. Tuleb jälgida et põhikirja punktid ja tekstid poleks mitmetimõistetavad ja vastuolulised, mis annavad aluse korteriomanikele keelduda ebaselge määratluse tõttu korteriühistu poolt koostatud ja esitatud arvete tasumisest.
74.Kohus leiab, et korteriühistu juhatus peaks revideerima nii sisu kui ka teksti osas olemasolevat korteriühistu põhikirja punkt punkti haaval, esitama need Korteriühistu üldkoosoleku päevakorras arutamiseks ja vajadusel esitama need täpsustamiseks ja hääletamiseks üldkoosolekule. Vältimaks teksti ja tõlke vigu ning arusaamatuste ärahoidmiseks kasutama väljendeid ja sõnakasutust mis välistab mitmetimõistetavuse. Samuti kaaluma kulude arvutamise metoodikat (üldelekter, üldvesi) mida oleks lihtne jälgida et tagada arvutuskäigu läbipaistvus, lihtsustada metoodikat ja kulude jaotust ja suhtuda kõigisse korteriomanikesse võrdselt. Ei ole õiguspärane, õiglane ega mõistlik rakendada osade korteriomanike suhtes erinevat metoodikat (nt korteriomanike suhtes kes vaidlevad ühte korteri pinna arvutust ja teised kes ei vaidle teistsugust korteri pinna arvutust) arvete koostamisel.
13(14)
/digiallkirjastatud/ Fred Fisker Kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.