Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu avaldus X vastu võla saamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. mai 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (registrikood 80023570), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Jort
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. mai 2021. a määrus osas, millega maakohus määras X menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui 5005 eruot. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tallinn, Pae tn 68 korteriühistult X kasuks menetluskulude hüvitisena lisaks maakohtu kindlaksmääratud menetluskuludele 4605 eurot täiendavalt välja 400 eurot ning viivis täiendavalt väljamõistetud menetluskuludelt seadusjärgses määras (võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teine lause) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebemenetluses tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamiseks.
5.1.Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.2.Määrata X menetluskulude rahaliseks suuruseks 5005 eurot ning mõista need Tallinn, Pae tn 68 korteriühistult X kasuks välja. 5.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 5005 eurolt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõusumisest kuni
2-19-20387 täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.4.Saata määrus menetlusosalistele.
6.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (avaldaja) avaldus X (puudutatud isik) vastu võla saamiseks.
2.Maakohus jättis avalduse 31. detsembri 2020. a määrusega rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määrus jõustus 17. veebruaril 2021.
15.veebruaril 2021 esitas puudutatud isik taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli puudutatud isiku õigusabiteenuste osutamise ajakulu kokku 58,75 tundi, tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku olid puudutatud isiku menetluskulud 5875 eurot.
4.Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskuludele vastu, leides et need on ülemäärased. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 4605 eurot ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus hindas kõigi puudutatud isiku lepingulise esindaja osutatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Maakohus pidas tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks puudutatud isiku lepingulise esindaja järgmisi toiminguid: -
20.05.2020 menetlusdokumendi koostamine ja koos tõenditega esitamine (4 tundi); avaldaja 20.05.2020 tõendite ja vastusega tutvumine (0,50 tundi); 17.08.2020 menetlusdokumendi koostamine (4 tundi); 10.09.2020 töö kohtutoimikuga kohtukantseleis (1 tund); 27.10.2020 tutvumine menetlusdokumendiga (0,50 tundi).
Maakohus vähendas osaliselt puudutatud isiku lepingulise esindaja järgmiste toimingute ajakulu: -
-
07.02.2020 vastuse koostamine ja tõendite komplekteerimine (13 tunni asemel 11,30 tundi); Kirjavahetus avaldaja esindajaga ajavahemikul 16.03.2020–05.05.2020 ja majandamiskulude analüüs 3 tundi – maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu on üksnes kirjavahetuse ajakulu (1 tund), majandamiskulude arvutuste analüüsi ajakulu (2 tundi ulatuses) on põhjendamatu, kuna see toiming ei ole kohtu poolt kontrollitav; 29.09.2020 ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine (6,25 tunni asemel 4,25 tundi);
Maakohus pidas põhjendamatuks juriidilise konsultatsiooni ajakulu kokku 4 tundi, kuna kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas see toimus, kaua kestis ja mida arutati. Kokkuvõttes leidis maakohus, et puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabitoimingud olid vajalikud ja põhjendatud kokku 46,05 tunni ulatuses taotletud 58,75 tunni asemel. Maakohtu hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot põhjendatud. Seega tuleb puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldada osaliselt, s. o 4605 euro ulatuses (46,05 tundi x 100 eurot). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas Harju Maakohtu 25. mai 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks täiendavalt välja menetluskulud 600 eurot. Samuti palus puudutatud isik määruskaebuse rahuldamise korral tagastada tasutud riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus pidas puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu on põhjendamatuks s.o juriidilise konsultatsiooni (4 tundi) ning majandamiskulude arvutuste analüüsi osas (2 tundi). Maakohus pidas neid juriidiliste konsultatsioonide ajakulu põhjendamatuks, kuna nende sisu ja kestus ei ole teada ning majandamiskulude arvutuste analüüs ei kajastu kohtutoimikus. Puudutatud isik selgitas, et juriidiliste konsultatsioonide juures on selgelt kirjas, et esindaja arutas puudutatud isikuga menetluslikku olukorda, samuti on kirjas toimingute kestus. Majandamiskulude arvutuste analüüs oli samuti praeguse menetlusega seotud ja vajalik toiming. Maakohus suunas pooli arutama majandamiskulude kujunemist ja võimalikku kompromissi, avaldaja esitas omapoolsed arvutused, selgitused ja kommunaalteenuste pakkujate arved. Seega tuleks maakohtu määrus selles osas tühistada ning mõista avaldajalt täiendavalt välja 600 eurot. Puudutatud isik palus tagastada talle ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot, kuna puudutatud isiku hinnangul ei piira tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamine ei ole menetluskulude hüvitamine TsMS § 178 lg 4 tähenduses. Riigilõivu tagastamist reguleerib TsMS § 150. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral määruskaebuse esitajale riigilõiv, kui seda ei
2-19-20387 jäeta mõne teise menetlusosalise kanda. Seega on puudutatud isikul õigus taotleda riigilõivu tagastamist.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
8.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes osas, milles maakohus leidis, et menetluskulude nimekirjas esitatud juriidiliste konsultatsioonide ajakulu ning majadamiskulude arvutuste analüüsi ajakulu ei kuulu põhjendatud ja vajalike menetluskuludena hüvitamisele. Puudutatud isiku määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning ringkonnakohus rahuldab selle osaliselt ning tühistab vastavas osas maakohtu määruse.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
12.Kolleegium nõustub osaliselt määruskaebuse väidetega ning leiab, et maakohtu määrus on puudutatud isiku ja tema esindaja nõupidamiste arvestamata jätmise ning majandamiskulude arvutuste analüüs ajakulu arvestamata jätmise osas põhjendamatu. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kollegiumi hinnangul on juriidiliste konsultatsioonide ajakulu siiski 2 tunni ulatuses ülepaisutatud. Praeguse asja sisu ja mahtu arvestades peab kolleegium puudutatud isiku ja tema esindaja juriidilisete konsultatsioonide ajakulu põhjendatuks 2 tunni (kaks ühetunnilist nõupidamist) ulatuses 4 tunni asemel. Kuna praeguses asjas vaieldi korteriühistu majandamiskulude ning nende hüvitamise kohustuse üle, siis on mõistetav, et puudutatud isiku lepinguline esindaja pidi esindamiseks ja oma seisukohtade kujundamiseks vaidlusaluste majandamiskulude kujunemist analüüsima. Seega on majandamiskulude arvutuste analüüsi ajakulu 2 tunni ulatuses ehk tervikuna põhjendatud ning tuleb meneltuskuluna hüvitada.
13.Kokkuvõttes tuleb avaldajalt välja mõista täiendavad menetluskulud kokku 4 tunni (2 tundi nõupidamist ja 2 tundi majandamiskulude arvutamise analüüs) ulatuses ning seega mõista avaldajalt täiendavalt välja 400 eurot (4 tundi x 100 eurot).
2-19-20387
14.Vastuseks määruskaebuse taotlusele tagastada puudutatud isikule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna puudutatud isiku hinnangul ei piira TsMS § 178 lg 4 riigilõivu tagastamist ning riigilõivu tagastamine ei ole menetluskulude hüvitamine, märgib kolleegium järgmist. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluna menetluskulude alaliik ning seega laieneb ka sellele TsMS § 178 lg 4. Seda seisukohta on kinnitatud ka õiguskirjanduses (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 150 lg 1 p 5 kommentaarid, lk 732–733, p 3.2.5.1.). Kuna tegemist on menetluskuluga, siis ei kuulu ka riigilõiv menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tagastamisele ning puudutatud isiku sellekohane taotlus tuleb rahuldamata jätta.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.