Usaldusisik: M Š (isikukood xxx, e-post: xxx; Võlausaldajad: xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja E A (e-post: xxx); xxx (registrikood xxx, e-post: xxx); xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja B K (e-post: xxx); xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja B K (e-post: xxx; xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja K V (e-post: xxx; xxx (registrikood xxx, e-post: xxx); xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja M P (e-post: xxx; xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja P M; xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja M Š (e-post: xxx.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A P’i (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda vabastamast A P’i (pankrotis) tema pankroti-menetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Vabastada M Š võlgniku usaldusisiku kohustustest.
Avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Edasikaebamise kord 1 (7)
2-12-38466 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 18.10.2013 kohtumäärusega lõpetas kohus A P’i pankroti-menetluse, algatas kohustustest vabastamise menetluse ning määras usaldusisikuks M Ši.
2.Võlgnik esitas 26.02.2019 kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Kohus kuulas 21.05.2019 võlgniku ära ning võttis temalt vande. Kohus määras pikendada kohustest vabastamise menetlust ning määras võlgnikule uue aruande ja taotluse esitamiseks tähtaja 21.05.2020, pärast mida vaadatakse tema avaldus kohustustest vabastamise kohta uuesti läbi.
3.Võlgniku usaldusisiku poolt on 22.05.2020 esitatud kohtule usaldusisiku aruanne koos tõenditega. Kohus on küsinud võlausaldajatelt võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohta.
4.xxx on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole teinud endast kõike olenevat, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on perioodil 2019-2020.a tegelenud aktiivselt online hasartmängude mängimisega ja olles teinud makseid märkimisväärses ulatuses ettevõtetele, mis tegelevad online hasartmängude korraldamisega. Ainuüksi perioodil 01.01.2020-19.05.2020.a on võlgnik teinud selliseid ülekandeid vähemalt 5830,63 euro ulatuses. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku selline käitumine, kus võlgnik leiab suures ulatuses rahalisi vahendeid, et tegeleda kasiinos mängimisega, kuid ei ole võlausaldajatele teinud ühtegi väljamakset, ei ole kooskõlas võlgadest vabastamise menetluse eesmärkidega. Nimetatud summat oleks võinud kasutada võlausaldajate huvides ja võlgnik oleks antud summa eest pidanud tasuma oma kohustusi võlausaldajate ees, mitte tegelema kasiinos mängimisega. Lisaks on teinud võlgnik enda arveldusarvele suures ulatuses rahalisi sissemakseid ja samuti ei nähtu võlgniku väljavõttest, et võlgnik kulutaks raha toidule. See tekitab kahtlust, et võlgnik varjab osaliselt enda sissetulekuid, sest kohustustest vabastamise menetluses peaks võlgniku rahaline käitumine olema selgelt läbipaistev ja arusaadav, mida see antud juhul ei ole. Lisaks on võlgnik andnud kohtuistungil kohtule valeinfot, et ei tegele enam hasartmängude mängimisega.
5.Võlausaldaja xxx on välja toonud, et võlausaldajal on võlgniku vastu nõue summas 802,09 eurot, mille katteks on võlgnikult laekunud menetluse jooksul 6,70 eurot. Võlgnik ei ole piisavalt näinud kohustustest vabastamise menetluses vaeva, et võla-usaldajate aastatetagused võlad, mis olid jätkuvalt viie aasta peale ajatatud, tagastada. Eel-toodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
6.xxx toob välja, et võlausaldaja tunnustatud nõue oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 12 107,87 eurot. Alates kohustustest vabastamise menetluse algusest on nõue katteks laekunud kaks makset kogusummas 255,46 eurot. xxx on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. Eeltoodut arvesse võttes on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 lg 1 toodud kohustust piisava hoolekusega ja nõuetekohaselt. Lisaks usaldusisiku poolt esitatud aruandes on välja toodud, et võlgnik on tegelenud hasartmängudega perioodil 01.01.2019 -19.05.2020, mis on võlausaldaja hinnangul piisav alus, et lõpetada kohustustest vabastamise menetlus seoses sellega, et võlgnik on süüliselt rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi (PankrS § 175 lg 2 p 2). Lähtudes ülal2 (7)
2-12-38466 toodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
7.Võlausaldajad xxx ja xxx on seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgniku taotlus jätta rahuldamata ja võlgnik kohustustest vabastamata. Usaldusisiku aruanne perioodi 19.10.2013-31.12.2018 kohta kajastab, et võlgniku sissetulek on olnud kuus keskmiselt 307,90 eurot, samas kui võlgniku kulud on keskmiselt 559 eurot kuus. Seega peaksid võlgniku kulud olema suuremad kui tulud. Võlgniku 21.05.2019 ärakuulamise protokolli kohaselt on kohus võlgnikult küsinud xxx ja xxx tehtud maksete kohta, mille osas võlgnik on maininud, et on mänginud internetis hasartmänge ning enam sellega ei tegele. Usaldusisiku viimasele aruandele lisatud pangakonto väljavõtete kohaselt on võlgnik teinud ka 2020. aastal ja 2019. aastal väljamakseid xxx. Samas on võlgnik aruandes toonud välja, et kogu sissetulek on kulunud laste ülalpidamiseks. Võlausaldajatele jääb selgusetuks, kuidas võlgnikul on sellisel juhul võimalik teha vastavaid väljamakseid xxx asuvale kontole. Võlausaldajad peavad vajalikuks märkida, et kohustustest vabastamise menetluse peamine eesmärk on võla-usaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine, mida võlgnik ei ole sellise käitumisega täitnud. Võlgnikule on alates 04.05.2020 määratud ka hasartmängu keeld, mis ilmestab, et võlgnik jätkuvalt on tegelenud hasartmängude mängimisega. 2016.a alustas võlgnik tööd xxx, kuid võlausaldajatele tehtud väljamaksed on minimaalsed. Mistahes infot ega tõendeid tulusama töö otsimise kohta esitatud pole endiselt esitatud. Ka pole võlgnik esitanud ülevaadet, mida ta on teinud, et xxx-na suuremat sissetulekut teenida. Võlgnik on võlausaldajale xxx teinud väljamakseid kokku summas 253,90 eurot: 02.01.2017 summas 153,60 eurot ning 18.02.2019 sumas 100,30 eurot. Usaldusisiku 2013-2018 aruande kohaselt on võlgnik teinud xxx-ile ka väljamakse 200,40 eurot, kuid antud välja-makset võlausaldajale ei kajastu. Võlgnik on võlausaldajale xxx teinud väljamakseid kokku summas 105,74 eurot: 30.12.2016 summas 63,94 eurot ning 18.02.2019 summas 41,80 eurot. Usaldusisiku 2013-2018 aruande kohaselt on võlgnik teinud xxx-ile ka väljamakse 83,40 eurot, kuid antud väljamakset võlausaldajale ei kajastu. Võlausaldajad on seisukohal, et võlgniku eelkirjeldatud tegevus/tegevusetus on olnud raskelt hooletu, sest võlgnikku on korduvalt teavitatud temal lasuvatest kohustustest ja tõendamis-koormisest, kuid võlgniku tegevus pole sellest muutunud. Seega on võlgnik süüliselt rikkunud seadusest tulenevat kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate õigusi, kelle nõuded on endiselt suures ulatuses rahuldamata. Seetõttu tuleb võlgnik jätta täitmata kohustustest vabastamata.
8.xxx toob välja, et võlgnik ei ole hüvitanud võlgnevust xxx ́le. Võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole piisavalt rakendanud jõupingutusi, et tulutoovat tegevust (tööd) leida.
9.Võlausaldaja xxx teatab, et tema nõuet võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul täielikult täitnud ei ole. Võlausaldaja leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ilma kohustustest vabastamiseta, kuivõrd võlgnik ei ole üles näidanud huvi enda kohustusi vähendada.
10.Võlausaldaja xxx toob välja, et võlgnik märgib aruandes, et tema keskmine neto sissetulek kuus oli 582,25 eurot. Aruandes märgitud perioodi 01.01.2019 - 19.05.2020 pidi Võlgnik loovutama võlausaldajatele 436,69 eurot igakuiselt. Võlgnik ei ole seda teinud. 23.02.2019 tasus võlgnik xxx-ile vaid 12,26 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõtte järgi raiskas võlgnik suured summad hasartmängudele, mida võlgnik saaks loovutada võlausaldajatele. Pangakonto järgi ei ole arusaadav miks kõik lastega seotud kulud ja eluaseme kulud kannab võlgnik ise. Võlausaldaja on seisukohal, et A P rikkus PankrS § 175 3 (7)
2-12-38466 lg 2 p 2, s.t PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ülaltoodu alusel on xxx seisukohal, et A P suhtes tuleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta ta kohustustest vabastamata.
11.Kohus kuulas 25.11.2020 toimunud kohtuistungil võlgniku ära ning võttis temalt vande. Võlgnik selgitas, et tema sissetulekud on olnud sedavõrd väikesed, et pole olnud võimalik rohkem võlgu tasuda. Võlgnik märkis, et on tasunud võlausaldajatele selle aja jooksul 700 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on ka kaks kooliealist xxx (xxx ja xxx aastased), kogu saadud raha kulub pere peale. Abikaasa ei tööta. Võlgnik ütles, et on mänginud ka internetis hasartmänge, olles sealjuures ka võitnud, kuid aasta jooksul on võlgnik maha mänginud raha summa ca 285 eurot. Võlgnik lisas, et on mänginud seepärast, et on lootnud võita, et tasuda võlgnevusi. Tööst saadud sissetulekutega on see võimatu. Võlgnik palub vabastada teda tasumata kohustustest. Oma sissetulekute suuruseks nimetas võlgnik ca 670 - 800 eurot. Ta töötab garaažis, mille on võtnud üürile ning kus tegeleb auto keevitustööga (läbitud vastav koolitus). Kliente pole väga palju, neid ei jätku piisava sissetuleku teenimiseks. Võlgnik on püüdnud otsida ka muud tööd, aga ei ole õnnestunud. Raha kulub üürile, maksudele ja arvete maksmisele. Maikuuks oli võlgnik kogunud ca 1500 eurot, et võlausaldajatele maksta. Enne töötas ta reklaamiga tegelenud äriühingus, kust teda koondati. Kogu kogutud raha kulus maksude ja muude elamiskulude maksmiseks. Usaldusisik tõi täiendavalt välja, et tema hinnangul on võlgnik teinud temast sõltuva, et rohkem teenida ja võlgu tasuda. Võlgnik on mänginud ka hasartmänge, kuid seda selleks, et on soovinud võita raha võlgade tasumiseks. Usaldusisik toetab taotlust, et võlgnik vabastataks tasumata kohustustest. Kohus määras teha määrus, millega otsustab võlgniku kohustustest vabastamise. Kohtumääruse põhjendused
12.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 ütleb, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
13.Käesoleval juhul on A P’i suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus 18.10.2013. Kohus on PankrS § 175 lg 51 alusel pikendanud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist. Kuna käesoleval juhul on möödunud seitsme pikkune tähtaeg menetluse algatamisest, siis tuleb kohtul otsustada võlgniku kohustustest vabastamine. Tulenevalt PankrS § 175 lg 3 on kohus enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist ära kuulanud võlgniku ning samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
14.PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, 4 (7)
2-12-38466 millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
15.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
16.PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11).
17.Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 18.10.2013. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik ajavahemikus 19.10.2013-22.09.2014 aktiivselt otsinud alalist tööd, aga ei leidnud. Antud ajavahemikus töötas ajutiselt 4 kuu jooksul (1.09.2013-1.01.2014) xxx juures abitöölisena, kus töötasu oli 320 eurot kuus. Väljamakseid võlausaldajatele ei tehtud. Vahemikus 22.09.2014-07.09.2015 võlgnik ei töötanud ega väljamakseid võlausaldajatele ei teinud. 16.12.2015 toimunud ärakuulamisel on võlgnik selgitanud, et on proovinud leida tööd, kuid igal pool nõutakse varasemat tööstaaži ja makstakse alguses ainult miinimumpalka. Võlgnik on erialalt kokk, pagar ja kondiiter, kuid ei tööta sel erialal enam rohkem kui 10 aastat. Ajavahemikus 20.01.2016-31.12.2016 on võlgnik aruande kohaselt töötanud xxx-na, kasum oli 4844,47 eurot ning võlausaldajatele välja-maksmiseks läks 460 eurot. Ajavahemikus 01.01.2017-31.12.2017 töötas võlgnik samuti xxx, puhas kasum oli 4115,38 euro, kuid võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Aja-vahemikus 01.01.2018-31.12.2018 töötas võlgnik endiselt xxx. Antud ajavahemikus oli puhas kasum pärast maksude välja maksmist 3500.98 eurot, millest võlausaldajatele välja-maksmiseks läks 300 eurot. 21.05.2019 ärakuulamisel on võlgnik välja toonud, et on maksnud võlausaldajatele kokku 1060 eurot. Võlgnik on selgitanud, et pärast seda, kui ta registreeris end xxx-ks on asjad hakanud tasapisi liikuma, on tekkinud kliente ning on saanud ka natuke tulu. Keskmiseks töötasuks perioodil 2013 kuni 2019 algus on kujunenud kätte veidi üle 300 euro. Sellest pole olnud võimalik olulises määras võlgnevuse tasuda, kuna peret tuleb ka ülal pidada. Kohtule 22.05.2020 esitatud aruande kohaselt töötas võlgnik ajavahemikus 01.09.2019-19.05.2020 xxx juures xxx töötasuga 560 eurot kuus. Aja-vahemikus 01.01.2019-31.12.2019 töötas võlgnik xxx ning antud ajavahemikus oli puhas kasum 4137,99 eurot. Ajavahemikus 01.01.2020-19.05.2020 töötas võlgnik xxx ning puhas kasum oli summas 1163,92 eurot.
18.Võlausaldajad on seisukohal, et võlgnikku ei tohiks täitmata jäänud kohustustest vabastada, kuivõrd võlgnik on rikkunud süüliselt mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust, s.t. võlgnik ei ole pingutanud piisavalt, et teenida suuremat tulu. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised 5 (7)
2-12-38466 on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on kohtule avaldanud, et on omandanud koka, kondiitri ja pagari eriala, kuid pole neil ametikohtadel pikka aega töötanud. Võlgnik on läbinud keevitaja kursused ning tegelenud autoremondiga. Võlgnik on 2016. aasta algul registreerinud end xxxna. Enne xxx-na töötamise alustamist ei olnud võlgnikul õnnestunud pikka aega tööd leida ning seda tema selgituste kohaselt põhjusel, et tal puudus töökogemus ning et tema suhtes oli välja kuulutatud pankrot. xxx-na töötamise osas on võlgnik selgitanud, et töötab garaažis, mille on võtnud üürile ning kus tegeleb auto keevitustööga. Kliente pole väga palju, neid ei jätku piisava sissetuleku teenimiseks. Võlgnik on püüdnud otsida ka muud tööd, aga see ei ole õnnestunud. Kohus märgib, et käesoleval juhul on menetlus kestnud üle seitsme aasta ning võlgnik on võlausaldajate kogunõuete summast (mis on üle 36 000 euro) tasunud selle aja jooksul ca 700 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohtule esitanud veenvaid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, miks ta ei ole olnud võimeline leidma tulutoovamat töökohta. Võlgnik oli menetluse algatamise ajal 29-aastane. Asjast ei nähtu, et võlgnikul esineks mingeid takistusi (näiteks tervislikke), mis takistaksid tal mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid võlgnik peab andma endast menetluse kestel parima, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Kohus nõustub, et olukorras, kus võlgniku ülalpidamisel on ka alaealised lapsed, tuleb väljamaksete puhul arvestada täitemenetluse seadustikus sätestatud piirangutega, kuid sellest olenemata ei ole võlgnik menetluse kestel näidanud, et ta proovib anda endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks.
19.Lisaks on asjas leidnud tuvastamist, et võlgnik on menetluse kestel tegelenud hasartmängude mängimisega. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtuvalt on ta teinud korduvalt makseid erinevatele välismaistele äriühingutele. Kohus on võlgnikult 21.05.2019 ärakuulamisel nimetatud maksete kohta küsinud. Võlgnik on selgitanud, et on mänginud internetis hasartmänge, kuid enam sellega ei tegele. 22.05.2020 esitatud usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikule alates 04.05.2020 seatud hasartmängukeeld. Arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik ka pärast 21.05.2019 toimunud ärakuulamist jätkanud igakuiselt erinevas suuruses maksete tegemist välismaistele hasartmängu teenust pakkuvatele ettevõtetele. Selline regulaarne tegevus on jätkunud kuni 22.05.2020 usaldusisiku aruande esitamiseni ning huvitaval kombel ka pärast 04.05.2020 kehtima hakanud hasartmängukeelu seadmist. Kohus on seisukohal, et selline regulaarne tegevus on vastuolus kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi ja PankrS § 173-s ettenähtud kohustustega. Pidev hasartmängude mängimine kahjustab olulises määras võlausaldajate huve, kuivõrd võlgnik on ise väitnud, et tema sissetulekud ei võimalda tal võlausaldajatele väljamakseid teostada.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on süüliselt (vähemalt raske hooletusega) rikkunud PankrS § 173 ette nähtud kohustusi ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada ning jätta PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.