Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

pankrotimenetluse lõpetamise kohta

kulutused büroole (elekter, arvuti, printer, paljundus, paber jne) 220 eurot kulutused transpordile 60 eurot kulutused telefonile 40 eurot. Nimetatud kulutused on kinnitatud 21.06.2013.a. Harju Maakohtu määrusega. Jaotise alusel pole võlausaldajatele raha välja makstud, sest pankrotipesas on puudunud vara. Andmed iga võlausaldaja nõude osas, mille osas võlausaldaja pole raha saanud (eurodes): Bigbank AS – XXX - 12 107,87 AS Krediidikassa – XXX - 1 910,31 Swedbank AS – Liivalaia 8, 15040 Tallinn - 12 014,80 Swedbank Liising AS - Liivalaia 8, 15040 Tallinn - 4 987,99 ERA Liisingu Inkassoteenused AS - Tartu mnt 24-15, Tallinn 10127 - 428,20 MCB Finance Estonia OÜ – Narva mnt. 13, Tallinn 10151 - 694,03 Elion Ettevõtted AS – Endla 16, 15033 Tallinn - 2 501,25 Placet Group OÜ – Jõe 3. 10151 Tallinn - 802,09 PlusPlus Capital AS – Jõe 3 - 565,44 Pandieseme müügist laekumisi ei ole, kuna on puudunud pandiese. Müümata pankrotivara ei ole, samuti ei ole võlgnikul teistelt isikutelt vara saada. Pankrotimenetluses on kohtuvaidlused puudunud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib pidada töö kaotust ja võimatust leida uut töökohta. Üle jõu käivad laenud. Halduri käsutuses olevatel andmetel pankrotimenetlusega seotud kuriteo tunnustega teod puuduvad. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Töökoha kaotamise järel on võlgnik pidevalt otsinud tulutoovat tegevust, et leida vahendid võlgade kustutamiseks. Käesolevaks ajaks on ta töökoha leidnud, kuid tulutoovama töökoha otsingud jätkuvad. Võlgniku eelnevas tegevuses puuduvad pankrotihalduri hinnangul Pankrotiseaduse §-s 171 lg 2 toodud asjaolud, mis takistaks kohut algatamast võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku kohustustest vabastamine aitaks võlgnikku asuda tegutsema tulutoovama tegevusega, sest pankrotis olles ei sõlmi paljud tööandjad temaga töölepingut. Tulusema töö saamisel oleks võlgnikul suurem väljavaade rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotihaldur toetab võlgnik XXX (pankrotis) kohustustest vabastamist.

viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Liina Nõmmik on 18.09.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 20.09.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot 10 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on tunnustatud üheksa võlausaldaja nõuded. Vaidlused nõuete või nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: BIGBANK AS 12 107,87 eurot; AS Krediidikassa 1 910,31 eurot; Swedbank AS 12 014,80eurot; Swedbank Liising Aktsiaselts 4 987,99 eurot; ERA Liisingu Inkassoteenused 428,20 eurot; MCB Finance Estonia OÜ 694,03eurot; Elion Ettevõtted Aktsiaselts 2 501,25 eurot; Placet Group OÜ 802,09 eurot ja PlusPlus Capital AS 565,44 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Liina Nõmmik tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot ja palub määrata tasu suuruseks koos sotsiaalmaksuga 893,76 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 893,76 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Liina Nõmmiku töötasuks 893,76 eurot. Pankrotimenetluse kulud summas 320 eurot on kinnitatud Harju Maakohtu 21.06.2013 määrusega. Mistõttu need teistkordset kinnitamist ei vaja. PankrS § 150 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Kuivõrd kohus käesoleva määrusega määrab halduri tasu riigi vahenditest menetlusabi korras 397 eurot ulatuses ning TsMS § 183 lõike 2 kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, jätab kohus halduri taotluse pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks suuremas ulatuses menetlusabi korras riigi vahenditest rahuldamata. XXX(pankrotis) on oma pankrotiavalduses Harju Maakohtule esitanud taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik omab töökohta ning igakuist sissetulekut. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur toetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajate üldkoosolek teinud ettepaneku valida võlgniku usaldusisikuks Maksim X , kes on esitanud ka vastava kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vastamise menetlus ja nimetada XXXusaldusisikuks Maksim X . Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.