Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepingulised esindajad jurist Pille Martin ja jurist Marie Tsine
vastu võlgnevuse
Kostja O.I (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista O.I-lt B2 Impact OÜ kasuks OÜ Omaraha ja O.I vahel 06.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr S236366669 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 30,25 eurot.
3.Jätta rahuldamata laenulepingust nr S236366669 tulenevad B2 Impact OÜ järgmised nõuded O.I vastu, st põhinõue 757,37 eurot, intressinõue 59,93 eurot, viivisenõue 77,68 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 25 eurot.
4.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded O.I nr 6569181639.
6.Määrata menetluskulude suuruseks 0 eurot. Toimetada otsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. 1
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact hagi O.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus menetleb käesolevas tsiviilasjas hagejale loovutatud kahest laenulepingust tulenevaid nõudeid.
2.31.03.2025 esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista OÜ Omaraha ja kostja vahel 06.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr S236366669 tuleneva võlgnevuse 950,23 eurot, millest põhivõlgnevus 787,62 eurot, intress 59,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 77,68 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Omaraha OÜ kostjale 30.10.2024 teatise, millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 06.08.2024, 06.09.2024 ja 06.10.2024 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu erakorraliselt üles 14.11.2024, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ-le. Kostja põhinõue lepingu ülesütlemise seisuga on 837,62 eurot (laenusumma 1020 eurot tagasimakseid järjestikuste maksegraafikujärgse põhiosa katteks kokku summas 182,38 eurot). Kuivõrd kostja tasus inkassomenetluses 50 eurot, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 787,62 eurot (837,62 eurot – 50 eurot). Laenulepingust tulenev intress arvestatakse laenujäägilt kogu laenuperioodi vältel kokkulepitud intressimääraga 29,29% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 11.08.2024 – 10.12.2024. a eest kokku summas 59,93 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks (perioodil 29.11.2024-31.03.2025) on sissenõutavaks muutunud viivised 77,68 eurot. Hageja selgitas, et Omaraha OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS § 4034 lg 2 sätestatust. Krediidiandja tegi päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning Maksuametisse. Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 964,28 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Omaraha krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Kohus palus hagejal esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu võlgnevuse ümberarvestus, kuid hageja leidis, et see on arusaamatu nõue ning ümberarvestust ei esitanud.
3.Teise tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 6569181639 krediidilimiidiga 2000 eurot sõlmis kostja ESTO AS-ga 27.07.2020. Lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 40,9% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli 59,28% aastas. Kostja on perioodil 27.07.2020 kuni 12.01.2023 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 3853,40 eurot (sh põhiosa 3338 eurot + kiire väljamakse tasu 330 eurot + väljamakse tasu 185,40 eurot). Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud perioodil 05.08.2020 kuni 10.07.2024 kokku summas 5146,28 sh põhiosa 1870,75 eurot, intress 2907,52 eurot, kaardimakse tehingutasu 3,01 2
eurot, kiire väljamakse tasu 330 eurot, kliendilepingu muutmise tasu 15 eurot, meeldetuletustasu 20 eurot. Edaspidi kostja makseid ei teostanud. Kostja viimane tagasimakse oli 10.07.2024 ning peale seda laekumised puudusid. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega: 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024. Kostjat hoiatati 30.10.2024 iseteeninduse kaudu kostja e-posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ning võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõpetati leping alates 14.11.2024 ühepoolselt ülesütlemise teatega. Kostja põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 1467,25 eurot (väljastatud krediiti põhiosas 3338 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks summas 1870,75 eurot). Kuivõrd viimane tagasimakse kostjalt oli teostatud 10.07.2024, siis arvestab hageja intressi viimasele tagasimaksele järgnevast kuupäevast so 11.07.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, 13.11.2024 on kogunenud intress 206,59 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so 40,90% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so 14.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.04.2025 kokku summas 228,32 eurot, edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 02.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot ja sissenõudmisega kaasnenud kulud peale lepingu loovutamist 35 eurot. Krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust järgnevate kliendiga seotud näitajate alusel. Kostja märkis taotluses oma sissetulekuks 900 eurot, pangakonto analüüsi tulemusel arvestas krediidiandja 639,84 euroga kuus. Finantskohustusteks arvestati 100 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohus selgitas hagejale 28.04.2025 kirjas, et jääb jätkuvalt seisukohale, et 27.07.2020 sõlmitud krediidilepingu nr 659181639 sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtule nõude ümberarvestust ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus lahendab esmalt hageja 06.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr S236366669 tuleneva nõude. Kohus selgitas 15.04.2025 kohtumääruses hagejale, et esialgsel hinnangul on hagiavalduses esitatud asjaoludel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus palus hagejal selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist või esitada nõuetekohane ümberarvestus (dtl 252-253). Hageja selgitas puuduste kõrvaldamisel, et tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Omaraha krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (dtl 308). VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt 3
infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
7.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt 4
kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.
7.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja toob hagiavalduses välja, et analüüs teostati krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika alusel. Kohus leiab, et ainuüksi selliste automatiseeritud lahenduste kasutamine ei pruugi võimalda analüüsida laenuvõtja võimalikku riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ümberarvestust esitanud ei ole.
8.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
9.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Omaraha OÜ kostjale 30.10.2024 teatise, millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 06.08.2024, 06.09.2024 ja 06.10.2024 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu erakorraliselt üles 14.11.2024. Kohtule nähtub, et perioodil 06.12.2023-06.08.2025 on sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed kokku summas 495,90 eurot. Kostja on sellel perioodil tasunud krediidiandjale kokku 429,65 eurot. (dtl 84-90). Kui kostja poolt tehtud maksed krediidiandjale lugeda põhinõude katteks, ei olnud kostja lepingu ülesütlemise seisuga 14.11.2024 krediidiandja ees võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt ei ole laenuleping lõppenud ja kostjalt saab välja mõista üksnes käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksete põhiosa. Kui käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud (kuni 06.08.2025 osamakseni) osamaksete summast (459,90 eurot) lahutada kostja poolt teostatud maksete summa (429,65) on kostja põhivõlg hageja ees 30,25 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. 5
Kuivõrd hageja ei ole kohtule ümberarvestust viivise ja intressi osas esitanud, saab kohus kostjalt välja mõista üksnes seadusjärgse viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Järgnevalt lahendab kohus kostja ja ESTO AS vahel 27.07.2020 sõlmitud lepingust nr 6569181639 tuleneva nõude.
11.Kohus selgitas hagejale 28.04.2025 e-kirjas (dtl 301), et jääb jätkuvalt seisukohale, et 27.07.2020 sõlmitud krediidilepingu nr 659181639 sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule küll kostjalt küsitud pangakonto väljavõtte, kuid üksnes konto väljavõtte küsimisega ei täideta vastutustundliku laenamise põhimõtte kriteeriume. Saadud pangakontot tuleb ka analüüsida. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja maksevõimet lähtuvalt järgmistest andmetest: pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kostja sissetulekuks 639,84 eurot kuus. Samas on kohustuste osas lähtunud hageja kostja poolt esitatud andmetest, ehk kohustustest suurusega 100 eurot. Krediidiandja ei ole nende suurust kontrollinud kostja pangakontot analüüsides. Kohtule nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostjal on igakuised kohustused Inbank AS ees (keskmiselt 34,43 eurot kuus), Coop Finants AS ees (4,46 kuni 204,13-eurot), TF Bank AB ees (52,5+54,86 eurot), Bondora AS ees (123 eurot). Lisaks nähtub, et kostjal on igakuine kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 67 eurot. Arvestades nende kohustuste suurust ning asjaolu, et krediidiandja ei ole nendega laenu andes arvestanud, on kohtu hinnangul laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et olukorras, kus krediidiandja kasutab kostja maksevõime hindamisel automatiseeritud hindamissüsteemi, kannab krediidiandja süsteemi puuduste riski. Kohus palus hagejal selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada nõude ümberarvestus. Hageja selle nõude osas täiendusi esitanud ei ole.
12.Kohus jääb seisukohale, et ESTO AS on kostjale laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi.
14.Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti põhiosas 3338 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud perioodil 05.08.2020 kuni 10.07.2024 kokku summas 5146,28 eurot. Seega on kostja teinud krediidiandjale makseid suuremas ulatuses kui oli krediidiandja nõue. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja ja ESTO AS vahel 27.07.2020 sõlmitud lepingust nr 6569181639 tulenevad nõuded rahuldamata.
15.Kohus selgitab, et kuivõrd krediidiandjad on saatnud tühiseid lepingu ülesütlemise teatisi, ei pea kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista menetluskulusid meeldetuletuskirjade saatmise ja lepingute ülesütlemise teadete saatmise osas. Seega jätab kohus ka need nõuded rahuldamata.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude üksnes marginaalses ulatuses, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 6
17.Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, puuduvad väljamõistetavad menetluskulud ja kohus määrab menetluskulude suuruseks 0 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.