Tallinn, Kari tn 4 korteriühistu avaldus XX vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. oktoobri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinn, Kari tn 4 korteriühistu (registrikood 80141111), lepinguline esindaja Marina Suhnjova esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Jort Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14. oktoobri 2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
3.Rahuldada Tallinn, Kari tn 4 korteriühistu avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
4.Välja mõista XX-lt Tallinn, Kari tn 4 korteriühistu kasuks menetluskulud 350 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule määruskaebuse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Tallinn, Kari tn 4 korteriühistu (avaldaja) 20.12.2018 avalduse ning 18.01.2019 avalduse täienduse kohaselt palub avaldaja XX-lt (puudutatud isik) välja mõista 716,50 eurot. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 25.06.2019 on avaldaja esitanud kohtule avalduse tervikteksti.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik XXX korteriomanik ja Kari tn 4 korteriühistu liige. 2018. aasta aprillis ja mais teostati Kari tn 4 kortermajas küttepüstikute ja radiaatorite vahetus. 12.09.2017 korteriomanike üldkoosoleku otsusega valiti töid teostama OÜ AGR, kelle hinnapakkumine ei sisaldanud korteris olevate küttepüstikute kinniehitamise demontaaži ja montaaži. Kuna korteris olevate küttepüstikute ja radiaatorite kinniehitamine oli vastuolus projektiga, siis pidid korteriomanikud need lammutama omal kulul. Remonditööde alguses palus avaldaja tagada ligipääsu korterisisestele küttepüsikutele juhul, kui need on kinni ehitatud. Puudutatud isiku korteris oli tööde teostamine takistatud, kuna ligipääsu ei olnud tagatud – korteris olevad küttepüstikud ja radiaator olid elutoas kaetud kipsplaadiga koos viimistluse dekoratiivsete elementidega ja elektrijuhtmetega, ning köögis kipsplaadi ja sisseehitatud köögimööbliga.
3.Tööde graafiku järgi pidi puudutatud tagama 10.05.2018 ja 11.05.2018 ehitajale ligipääsu korterisisestele küttepüstikutele. Puudutatud isik ei taganud tegelikku juurdepääsu, kuna kinniehitusi ei olnud demonteeritud. Seoses sellega pidi tööde teostaja ühendama ülemise ja alumise korruse uued torud puudutatud isiku korterisse jäänud vanade püsikutega, paigaldades ajutise ühenduse. Materjalide maksumus oli 69,10 eurot ja tööde maksumus 135 eurot. Juunis toimus ajutise ühenduse demontaaž, mille maksumus oli 135 eurot. Hageja maksis tööde eest. Puudutatud isiku poolt kohustuse rikkumisega tekkisid hagejal lisakulud, mis ei olnud remontööde eelarvega ettenähtud. Kokku on kohustuse rikkumisega seotud kulud 339,10 eurot, mis tuleb puudutatud isikul hüvitada.
4.Uueks tööde tegemise kuupäevaks lepiti kokku 20. juuni 2018. Avaldaja lasi teostada kipsplaadi ning mööbli lahti ja kokkupaneku ning täitis sellega puudutatud isiku kohustuse. Tööde maksumus oli 377,40 eurot, mis on avaldaja poolt tasutud. Puudutatud isikul tuleb see avaldajale hüvitada käsundita asjaajamise sätete alusel.
5.Kokku palus avaldaja välja mõista 716,50 eurot.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
6.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isikul ei võimaldatud tutvuda töövõtja hinnapakkumisega enne 12.09.2017 üldkoosolekut. Puudutatud isik ei võtnud 12.09.2017 üldkoosolekust osa ja mõistis olukorda nii, et töövõtja hinnapakkumine hõlmab kõike, mis on vajalik küttepüstiku vahetamiseks. Avaldaja andis puudutatud isikule mõista, et teeb kõik vajalikud tööd ise ja kannab seega ka kulutused ise. Puudutatud isik lasi töövõtja töötajad korterisse sisse ja ei takistanud neil tööde teostamist. Samuti on tõendamata käsundita asjaajamise eeldused. Avaldaja ei ole tegutsenud puudutatud isiku kasuks, vaid täitis korteriühistu üldkoosoleku otsust. Puudutatud isik ei ole avaldaja tellitud töid heaks kiitnud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Harju Maakohus rahuldas 14.10.2019 määrusega avalduse osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 671,50 eurot.
8.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikule kuulub Tallinnas XXX asuv korter, mida reaalselt kasutavad CC ja YY (Y). Maakohus tuvastas, et 12.09.2017 korteriühistu üldkoosolekul otsustati valida ettevõte, kes teostab küttesüsteemi vahetuse. Puudutatud isik ei ole nimetatud üldkoosoleku otsust vaidlustanud, seega on otsus kehtiv. Koosolekul osalenud SS kirjalikest selgitustest nähtub, et koosolekul tehti teatavaks ettevõtte hinnapakkumine, tööde teostamise tingimused ja maht. Avaldaja põhikirja p 4.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid. Avaldaja on tööde teostamiseks sõlminud lepingu OÜ-ga AGR ning lepingu p 2.4 kohaselt ei kuulunud töö mahu hulka siseviimistluse taastamine ega muude hooldus- ja üldehituslike tööde teostamine (nt torustiku katte- või dekoratiivplaatide eemaldaminepaigaldamine, mööbli teisaldamine jne). Lepingu p 6.2.2 sätestab, et korteriühistu kohustub korraldama ja vabastama juurdepääsu töömaale, sh torudele (eemaldama kapid, katted ja muud segavad esemed). Maakohus leidis, et OÜ AGR kohustuseks ei olnud võimalike takistuste kõrvaldamine püstikule ligipääsuks.
9.Korteriomanikele oli teatatud, et alates 18.04.2018 algavad kortermaja küttepüstikute ja radiaatorite vahetuse tööd ning on ka ära toodud küttepüstikute montaažitööde graafik, mille kohaselt puudutatud isiku korteris pidid tööd toimuma 10. ja 11.05.2018. Teates paluti tagada nii ligipääs korterile, kui ka korterisisestele küttepüstikutele juhul, kui need on kinni ehitatud. Maakohus tugines korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-le 1 ja lg-le 4, samuti asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 5 ning leidis, et puudutatud isikul oli seadusest tulenevalt kohustus tagada juurdepääs korterisisesele küttepüstikule süsteemi renoveerimiseks. Puudutatud isik tagas küll lipipääsu korterisse, kuid mitte korterisisesele küttepüstikule.
10.Kuna ligipääs küttepüstikutele puudus, siis ühendas töövõtja alumise ja ülemise korruse uued torud puudutatud isiku korteri vanade torudega. Maakohus leidis, et ajutise ühenduse loomisega seotud teenused on paratamatud maja küttesüsteemi toimimise ajutiseks tagamiseks. Selliseid kulusid saab lugeda puudutatud isiku tegevusest tingitud kahjuks (lisakuludeks) nii VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 4 kui ka § 128 lg 3 mõttes. Maakohus märkis, et lisakulud ei ole korteriomanike ühiselt kantavad majandamiskulud. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tööd oleks saanud teha odavamalt. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul ka kahju tekkimine põhjuslikus seoses puudutatud isiku tegevusega. Juhul, kui puudutatud isik oleks taganud ligipääsu küttepüstikule, siis ei oleks ajutist ühendust olnud vaja paigaldada ning kulusid seoses ajutise ühenduse paigaldamise ning demonteerimisega ei oleks tekkinud. Maakohus leidis, et põhjendatud on lisakulud seoses ajutise ühenduse loomise ja selle demonteerimisega kokku 294,10 eurot (69,10+112,50+112,50).
11.Avaldaja on korraldanud puudutatud isiku korteris mööbli lahti ja kokkupaneku, et tagada juurdepääs küttepüstikule. Mööbli lahtitegemise ja kokkupanemise eest pidi avaldaja tasuma 377,40 eurot. Maakohus tugines käsundita asjaajamise sätetele (VÕS § 1018, 1023 lg 1). Maakohus oli seisukohal, et korteriühistul ei ole kohustust eemaldada ümberehitusi korterist tasuta. 31.05.2018 kirjast puudutatud isikule nähtub, et korteriomanikule on tema kohustusi selgitatud. See, et kirjas on märgitud, et korteri nr 13 kasutajad on nõus, et ühistu töötajad ise teevad lahti ligipääsu korteris asuvate tehnosüsteemide juurde, ei anna alust järeldada, et avaldaja ei võiks selle eest tasu nõuda. Ka 14.05.2018 e-kirjast nähtub, et võimalikud lisatööd võivad maksma minna ca 800 eurot. Samuti on YY (Y) 15.05.2018 ekirjas leidnud, et ühistu peab palkama ehitajaid, kes on suutelised kõike tegema. Kohtu
hinnangul on seega väljendatud nõusolekut käsundita asjaajamiseks. Seega on käesoleval juhul korteriühistu tellinud töid, mis on olnud vajalikud puudutatud isikule küttepüstikute vahetamiseks. Küttepüstikuid ei saanud enne vahetada, kui oli tagatud ligipääs nendele. Kohtu hinnangul on nimetatud tööd ka heaks kiidetud, kuna pretensioonid puudutatud isikul nimetatud tööde kohta puudusid (tl 105). Seega on avaldaja nõue summas 377,40 eurot põhjendatud ja kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
12.Menetluskulud jättis maakohus 94% osas puudutatud isiku kanda ja 6% osas avaldaja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, mõistis puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulu 1551 eurot, tasaarvestas selle avaldajalt välja mõistetud menetluskuluga 69 eurot ning mõistis lõpuks puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud summas 1482 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
13.Maakohtu määrusele esitas 29.10.2019 määruskaebuse puudutatud isik, kes palus maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt jätta avaldus rahuldamata.
14.Avaldaja on 31.05.2018 kirjavahetuses ise kinnitanud, et korteriühistu töötajad teevad lahti ligipääsu korteris asuvate tehnosüsteemide juurde, millega andis avaldaja mõista, et teeb kõik vajalikud tööd ise ära ja võtab kõik kulud enda kanda. Arvesse tuleb võtta ka töövõtulepingu p 6.2.2, mille järgi on korteriühistu kohustunud korraldama ja vabastama juurdepääsu radiaatoritele ja küttetorustikule. Seega tuleb lepingust kohustus avaldajale, mitte puudutatud isikule. Maakohus ei ole jälginud uurimisprintsiipi ning välja selgitanud, kuidas oli kortermajas remonditööde teostamine korraldatud. Avaldaja teated ligipääsu tagamise kohustusest ei asenda korteriühistu otsust. Korteriomanike üldkoosolek pole pannud korteriomanikule kohustusi seoses kõnealuste remonditöödega. Maakohus pole kõiki puudutatud isiku esitatud tõendeid hinnanud. Puudutatud isik täitis oma KrtS § 31 lg 1 p 3 kohustust, kuna andis otsese valduse eriomandi esemele üle. Avaldaja ei ole tegutsenud puudutatud isiku kasuks, vaid on täitnud korteriühistu üldkoosoleku otsust. Puudutatud isik ei ole lisatöid heaks kiitnud. Lisatööde tellimine haakub avaldaja põhieesmärgi ja olemusega ning avaldaja kohustusega, mis tulenesid üldkoosoleku otsustest ja töövõtulepingust. Seega on maakohus valesti kvalifitseerinud lisatööde tellimise avaldaja tegevusena puudutatud isiku kasuks VÕS § 1018 tähenduses.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
15.Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus muutmata.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul oli kohustus tagada juurdepääs korterisisestele küttepüstikutele süsteemi renoveerimiseks. See tuleneb KrtS § 31 lg 1 p-st 3 ja lg-st 4 ning AS § 72 lg-st 5. Samuti korteriühistu põhikirja punktist 4.2.14, mille
kohaselt on ühistu liige kohustatud lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteriomandis. Korteriomanikele teatati, et alates 18.04.2018 algavad küttepüstikute ja radiaatorite vahetuse tööd ning esitati graafik, mille kohaselt pidid korteris nr 13 toimuma tööd 10.05.2018 ja 11.05.2018. Teates paluti tagada ligipääs nii korterile kui ka korterisisestele küttepüstikutele juhul, kui need on kinni ehitatud (tl 6). Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et küttepüstikud olid kinni ehitatud juba algselt maja valmimisel. Seega on need kinni ehitatud korteri omaniku poolt, mistõttu ei saa puudutatud isik väita, et ligipääsu tagamine küttepüstikutele ei ole korteriomaniku kohustus. Tähtsust ei oma puudutatud isiku väide, et töövõtulepingu p 6.2.2 järgi võttis korteriühistu kohustuse tagada juurdepääs küttetorustikule. Asjaolu, et korteriühistu võttis sellise kohustuse töövõtja ees, ei tähenda, et puudutatul isikul puudus kohustus tagada küttepüstikule juurdepääs korteriühistu ees. 11.05.2018 akti kohaselt ei olnud ligipääs tagatud, kuna küttepüstikud ja radiaator elutoas olid kaetud kipsplaadiga ja köögis köögimööbliga (I kd tl 7). Eeltooduga on tõendatud, et puudutatud isik rikkus kohustust tagada juurdepääs küttepüstikutele, mistõttu mõistis maakohus põhjendatult puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitisena välja ajutise ühenduse montaaži, demontaaži ja materjali kulu kokku summas 294,10 eurot.
19.Maakohus on mõistnud puudutatud isikult VÕS § 1023 lg 1 alusel avaldaja kasuks välja ka 377,40 eurot, mis on kulud, mida avaldaja kandis mööbli lahtivõtmise ja kokkupaneku korraldamise eest puudutatud isiku korteris. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et täidetud on VÕS § 1018 lg 1 sätestatud käsundita asjaajamise eeldused. Nimetatud tööd olid vajalikud puudutatud isikule kaasomandina kuuluvale küttepüstikule ligipääsu saamiseks küttepüstiku väljavahetamise eesmärgil. Seega tegutses avaldaja puudutatud isiku kasuks. Küttepüstikutele ligipääsu tegemine ja hiljem mööbli kokkupanemine vastas puudutatud isiku huvile ja tema tegelikule tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Lisaks tuvastas maakohus, et puudutatud isik kiitis nimetatud tööd heaks (YY (Y) 21.06.2018 e-kiri, tl 105) (VÕS § 1018 lg 1 p 1). Puudutatud isik on määruskaebuses seisukohal, et maakohus ei ole tuvastanud korteri kasutajate õigust teda esindada. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik on volitanud YY osalema 02.05.2018 korteriühistu üldkoosolekul (tl 50). Puudutatud isiku poolt tsiviilasjas esitatud seisukohtadest nähtub, et ta teadis, et majas toimub küttesüsteemi vahetus, samuti teadis ta, et selleks on vaja juurdepääsu tema korterisse. Asja materjalidest ilmneb, et küttesüsteemi renoveerimisega seonduvalt on avaldaja suhelnud YY-ga, mitte puudutatud isikuga. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Ringkonnakohus leiab, et YY käitumine mõjutas avaldajat uskuma, et temale on puudutatud isiku poolt volitus antud, samuti pidi puudutatud isik teadma, et YY tegutseb puudutatud isiku nimel ja ta talus seda. Seega on puudutatud isik YY kaudu tööd heaks kiitnud. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja oli lubanud mööbli lahtivõtmise ja kokkupaneku teha tasuta. Avaldaja 31.05.2018 kirjast puudutatud isikule ja YY-le tuleneb küll, et avaldaja lubas korraldada need tööd, kuid sellest ei järeldu, et avaldaja lubas need teha tasuta (I kd tl 16). Varem oli avaldaja 14.05.2018 selgitanud, et need tööd võivad minna maksma 800 eurot (I kd tl 101). Eeltoodust tuleneb lisaks veel ka see, et avaldaja oli puudutatud isikut teavitanud asjaajamisele asumisest (VÕS § 1020).
Ülaltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult puudutatud isikult mõistnud välja mööbli lahtivõtmise ja kokkupaneku kulu 377,40 eurot.
20.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas ja kuidas oli teistes korterites korraldatud kipsplaatide demonteerimine.
21.Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
22.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust. Samuti puudub alus muuta maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
23.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1).
24.Avaldaja 20.11.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus moodustavad kokku 350 eurot 3,5 tunni eest. Esindaja on teinud määruskaebemenetluses järgmiseid toiminguid: maakohtu määrusega tutvumine – 0,70 tundi, määruskaebuse analüüs – 1,30 tundi, vastuse koostamine – 1,50 tundi. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskuludele vastu vaielnud.
25.Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on põhjendatud ning esindaja tunnihind ei ületa keskmist tunnihinda. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ja menetluskulu 350 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.