Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu avaldus Z. K. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu (registrikood xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Marina Suhnjova, e-post: [email protected] Puudutatud isik: Z. K. (isikukood xxxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Anatoli Jort, e-post [email protected]
Menetluse liik
Ärakuulamine 16.09.2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu avaldus Z. K. vastu võla nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Z. K.lt võlgnevus 671,50 eurot Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu kasuks.
3.Jätta menetluskulud 94 % Z. K. kanda ning 6 % ulatuses Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu kanda.
4.Rahuldada Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning välja mõista Z. K.lt menetluskulu 1551 eurot Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu kasuks.
Rahuldada Z. K. menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ning välja mõista Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistult menetluskulu 69 eurot Z. K. kasuks.
6.Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Tallinn, Kari tn xxxx
korteriühistu menetluskulude nõue resolutsiooni punktis 5 märgitud Z. K. menetluskulude nõudega ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Z. K.lt välja Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud summas 1482 eurot.
7.Saata määrus pooltele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue Tallinn, Kari tn xxxx korteriühistu (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 20.12.2018 avalduse Z. K. (puudutatud isik) vastu 716,50 euro saamiseks. Avaldaja täpsustas oma nõude asjaolusid 18.01.2019 ning 25.06.2019, mil esitas avalduse tervikteksti. Avalduse kohaselt toimus aprillis - mais 2018. aastal elamus Kari tn xxxx küttesüsteemi renoveerimise tööd, mille teostamine otsustati hageja 12.09.2017 üldkoosolekul. Ühistu 12.09.2017 üldkoosolekul arutati tööettevõtjate hinnapakkumisi ja lepingute tingimusi ning üldkoosoleku otsusega valiti tööde teostajaks firma OÜ A. Vastavalt OÜ A hinnapakkumusele oli tööde sisu elamu küttepüstikute ja teraspaneelradiaatorite vahetamine, samuti küttepumba paigaldust ja individuaalse küttearvestuse süsteemi paigaldus. Töövõtja teatas pakkumuses, et korterite siseviimistluse taastamist (pahteldamine, värvimine, muud üldehitustööd) käesolev pakkumine ei sisalda. Sellest tuleneb, et üldkoosoleku osalejad oli teadlikud, et korterites tekkinud siseviimistluse lisatööd peavad korteriomanikud rahastama omal kulul. Samuti elamu korteriomanikel oli selline asjaolu arusaadav, sest korteriühistul on alguses peale kombeks, et seoses elamu remontidega korterites tekkinud siseviimistluse lisatööd peavad korteriomanikud rahastama omal kulul. Korteriühistu ei otsustanud rahastada remondifondist seoses küttesüsteemi vahetamisega korterites tekkinud lisatöid, sh korterites oleva küttepüstikute kinniehitamiste demontaaži ega montaaži kulusid või siseviimistlus töid. Puudutatud isik on korteriomandi nr xxxx omanik. Puudutatud isik pidi üldkoosoleku otsused täitma põhikirja punkti 4.2.1. kohaselt ning täitma teisi õigusaktides ja kodukorrast tulenevad kohustusi põhikirja punkti 4.2.18 kohaselt. Kuna 12.09.2017 üldkoosoleku protokoll ei sisaldanud otsust rahastada remondifondist küttepüstikute kinniehitamiste demontaaži ega montaaži kulud korterites, kus oli tehtud omavolilisi kinniehitusi, siis lasus kinniehituse demontaaži teostamise kohustus korteriomanikel, et tagada tegelik ligipääs küttesüsteemile vahendustööde teostamisel. Puudutatud isik pidi teadma, et tuleb demonteerida projektile mittevastavad küttesüsteemi kinniehitised omal kulul ning et põhikirja punkti 4.1.6. teise lause kohaselt ei saa ta ühistult nõuda kahju hüvitamist, kui korteriomandi omaniku tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu on takistatud ligipääs kaasomandi osa juurde. Samuti juhul, kui tehnosüsteeme või konstruktsioone on korteriomandi omaniku poolt muudetud selliselt, et nad ei ole vastavuses elamu esialgse projektiga. Sellest tuleneb, et
puudutatud isik pidi teadma, et taastamistööd peab ta rahastama samuti oma vahenditest, mitte ühistu vahenditest. Puudutatud isik tegi oma korteris omavoliliselt kinniehitusi, nimelt korteris olevad küttepüstikud ja radiaator olid kaetud kipsplaadiga. Elutoas püstikud olid kaetud kipsplaadiga koos viimistluse dekoratiivsete elementidega ja elektrijuhtmetega ning seega puudus vaba ligipääs radiaatori juurde. Köögis asusid püstikud kipsplaadi seina taga, mille kõrval tihedasti seisab köögimööblisse ehitatud külmkapp, seega puudus vaba ligipääs püstikute juurde. Kinniehitusi oli kostja poolt tehtud vastuolus elamu küttesüsteemi projektile. Remonditööde alguseks palus avaldaja tagada ligipääs korterisisestele küttepüstikutele juhul, kui need on kellelgi kinni ehitatud. Küttepüstikute montaažitöö graafiku järgi pidi kostja 10.05 ja 11.05.18 tagama ehitajale ligipääsu oma korterisisestele küttepüstikutele kella 9:00- 19:00. Kostja esindaja ei taganud tegelikku ligipääsu küttepüstiku ja radiaatorile juurde, kinni ehitusi ei olnud demonteeritud. Seoses selle takistusega oli tööettevõtja sunnitud ühendama ülemise ja alumise korruste uued torud korteris nr xxxx jäänud vana püstikutega paigaldades ajutise ühenduse ehk 12 muhvi. Materjalide maksumus on 69,10 eurot ja tööde maksumus 135 eurot (112,50+ k/m 22,50 eurot) Juunis 2018. a selle ajutise ühenduse demontaažitöö maksumus on 135 eurot (112,50+ k/m 22,50 eurot). Hageja maksis ära tööde eest. Ülaltoodust hageja leiab, et kostja kohustuse rikkumise põhjusel (ligipääsu süsteemile mittetagamine) on tekkinud hagejal lisakulud, mis ei olnud remonditööde eelarvega ette nähtud. Kokku kohustuste rikkumisega seotud kulud on 339,10 eurot. Kipsplaadi ja mööbli lahti ja kokku paneku tööde maksumus on 377,40 eurot, mille avaldaja ära maksis. Kokku käsundita asjaajamisega seotud kulud on 377,40 eurot. Avaldaja on täitnud puudutatud isiku kohustusi küttepüstikute kinniehitamiste demontaaži korteris nr xxxx ning teostas nende taastamise. Tööd on tehtud puudutatud isiku kasuks, kelle esindaja on kiitnud asjaajamise heaks. Avaldaja võib oma kulutuse kostjalt nõuda VÕS § 1023 lg 1 alusel, avaldaja ei lubanud kostjale rahastada mainitud töid remondifondist. Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista 716,50 eurot. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja ei võimaldanud puudutatud isikul tutvuda töövõtja hinnapakkumisega enne üldkoosolekut, mis toimus 12.09.2017. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et üldkoosolekul arutati töövõtja hinnapakkumise detaile. Puudutatud isik ei ole 12.09.2017 toimunud üldkoosolekust osa võtnud ja mõistis protokolli sisu ja olukorda niiviisi, et töövõtja hinnapakkumine hõlmab kõiki remondietappe ja töid, mis on vajalikud küttepüstiku vahetamiseks. Puudutatud isik lasi töövõtja töötajad 10.05.2018, 11.05.2018 ja 20.06.2018 korterisse sisse esimesel nõudel võimaldades kasutada korterit küttepüstiku vahetamiseks. Puudutatud isik ei takistanud tööde teostamist. Puudub põhjuslik seos puudutatud isiku tegevuse ja avaldaja kulutuste vahel. Puudutatud isik ei ole lepingupooleks lepingutes, mille avaldaja on sõlminud töövõtjatega. Kahju on tõendamata. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.
3.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter nr xxxx aadressil xxxx (tlk 4-5). Vaidlus puudub, et korterit kasutavad reaalselt A. K. ja J. B.. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et avaldaja on registrisse kantud (tlk 27).
5.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista 716,50 eurot, mis tuleneb avaldaja lisakuludest seoses korteri nr xxxx küttepüstikute vahetamisega. 339,10 eurot on sellest lisakulud seoses ajutise ühenduse paigaldamisega ning 377,40 eurot seoses kipsplaadi eemaldamisega ja mööbli lahti ja kokku panekuga. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule 11.07.2018 kulude tasumiseks arve nr 07-18-13 (tlk 21), kuid puudutatud isik ei ole arvet tasunud. Puudutatud isik on seisukohal, et tal puudub kohustus nimetatud lisakulude eest tasuda.
6.Tsiviilasja materjalide kohaselt toimus 12.09.2017 korteriühistu üldkoosolek (tlk 74-79). Üldkoosoleku päevakorras oli m.h ka firma valimine küttesüsteemi vahetamiseks. Protokollist nähtuvalt on maja küttesüsteemi vahetuse pakkumised esitanud kolm firmat ning üldkoosoleku p-s 1 on otsustatud ühehäälselt valida firma, kes garanteerib pakutud hinna kuni 2018 maikuuni ning sõlmida firmaga leping tööde teostamiseks. Korteriühistu põhikirja p 4.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid (tlk 52-56). Puudutatud isik ei ole 12.09.2017 otsust vaidlustanud ega toonud kohtule välja asjaolusid, mis kinnitaksid, et nimetatud otsus ei kehti. Kohus selgitab, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik. Samuti on korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kohustuslikud ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud, et tal ei oleks võimaldatud tutvuda küttesüsteemi vahetamiseks esitatud hinnapakkumistega enne üldkoosolekut või et üldkoosolekul ei oleks olnud hinnapakkumised arutamisel. Vastupidiselt koosolekul osalenud V. L.i kirjalikest selgitustest nähtub, et nimetatud koosolekul tehti teatavaks kolme firma poolt esitatud pakkumused, nendes toodud ligikaudne hind, tööde teostamise tingimused ja maht ning, et tasu nimetatud tööde eest pidi toimuma remondifondi vahenditest (tlk 116, tõlge tlk 118).
Kohtu hinnangul ei ole protokoll stenogramm ega pea sõnasõnaliselt ega detailset arutletut kajastama. Protokollist on näha, et välja on toodud hinnapakkumised ning otsus, keda valida.
7.Avaldaja on sõlminud töövõtulepingu OÜ-ga A, kelle kohustuseks oli lepingu p 2.1.1 kohaselt xxxx asuvas korterelamus küttesüsteemi renoveerimine vastavalt projektile ja hinnapakkumisele (tlk 88-90). Lepingu p 2.4 kohaselt ei kuulunud töö mahu hulka siseviimistluse taastamine ega muude hooldus- ega üldehituslike tööde teostamine (näit. soojussõlme reguleerimine, šahtiseinte ehitus, ripplagede ja torustiku katte- või dekoratiivplaatide eemaldamine-paigaldamine, pahteldamine, värvimine, muud viimistlustööd, mööbli teisaldamine jne). Lepingu p 6.2.2 sätestab, et korteriühistu kohustub korraldama ja vabastama juurdepääsu töömaale, sh torudele (eemaldama kapid, katted ja muud segavad esemed); radiaatorite ja küttetorustiku ümber võiks olla ca 1 meetri laiune töötsoon; samuti rakendama omalt poolt meetmeid, et kaitsta oma vara ehitustolmu ja liigsete vigastuste eest. Viidatud punktidest saab järeldada, et OÜ A kohustuseks ei olnud võimalike takistuste kõrvaldamine püstikutele ligipääsuks.
8.Korteriomanikele on teatatud, et alates 18.04.2018 algavad kortermaja küttepüstikute ja radiaatorite vahetuse tööd ning on ka ära toodud küttepüstikute montaažitööde graafik, mille kohaselt korteris nr xxxx pidid tööd toimuma 10 ja 11.05.2018 (tlk 6). Teates paluti tagada nii ligipääs korterile, kui ka korterisisestele küttepüstikutele juhul, kui need on kinni ehitatud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud teade ei oleks talle olnud kättesaadav.
9.KrtS § 31 lg 1 p 3 sätestab, et korteriomanik on kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. KrtS § 31 lg 4 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. KrtS § 12 lg 2 sätestab, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriühistu kui juriidilise isiku liikmetele kehtib ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kohus viitab täiendavalt ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 32, mille järgi juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus selgitab, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks saab olla ka elamu küttesüsteemi renoveerimine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isikul oli seadusest tulenevalt kohustus tagada juurdepääs korterisisesele küttepüstikule süsteemi renoveerimiseks. Käesoleval juhul on tõendatud, et puudutatud isik tagas küll ligipääsu korterisse, kuid ei ole taganud ligipääsu korterisisesele küttepüstikule. Nimetatut tõendab m.h 11.05.2018 koostatud akt, mille kohaselt oli korterisse nr xxxx tagatud sissepääs korterisse, kuid ei tagatud ligipääsu küttepüstiku juurde (tlk 7). Aktist tulenevalt olid küttepüstikud ja radiaator elutoas kaetud kipsplaadiga, köögis köögimööbliga. Kuna puudus ligipääs küttepüstikutele, siis ühendas OÜ A alumise ja ülemise korruse uued torud korteri vanade torudega. Nimetatu nähtub OÜ A 23.05.2018 e-kirjast (tlk 8), milles m.h on samuti kinnitatud, et korteris nr xxxx köögis puudus ligipääs küttepüstiku juurde ning
püstakud asusid kipsplaadi seina taga, mille kõrval tihedasti seisis köögimööblisse ehitatud külmkapp. Samuti elutoas olid püstikud kaetud kipsplaadiga ning puudus ligipääs radiaatori juurde (on olemas viimistluse dekoratiivsed elemendid ja elektrijuhtmed).
10.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul olid ajutise ühenduse loomisega seotud teenused paratamatud maja küttesüsteemi toimimise ajutiseks tagamiseks. Selliseid kulusid saab lugeda puudutatud isiku tegevusest tingitud kahjuks (lisakuludeks) nii VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 4 kui ka § 128 lg 3 mõttes. Kohus märgib, et lisakulud ei ole korteriomanike ühiselt kantavad majandamiskulud. Avaldaja on esitanud arve puudutatud isikule küttepüstikute vahetamise ja ajutise ühenduse eest kokku summas 339,10 eurot (tlk 21). Samas nähtub esitatud dokumentidest, et ajutise ühenduse tööde maksumuseks kujunes algselt 181,60 eurot (s.o materjal 69,10 eurot + tööd 112,50 eurot; lk 10). Lisaks tuli ajutine ühendus hiljem demonteerida ning selle maksumuseks on kujunenud esitatud dokumentide kohaselt 112,50 eurot (tlk 17). Puudub vaidlus, et korteriühistu on nimetatud tööde eest OÜ-le A tasunud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud lisakulud seoses ajutise ühenduse loomise ja selle demonteerimisega kokku 294,10 eurot.
11.Kohtul ei ole alust kahelda lisakulude maksumuses. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tööd oleks saanud teha odavamalt. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ka kahju tekkimine põhjuslikus seoses puudutatud isiku tegevusega. Juhul, kui puudutatud isik oleks taganud ligipääsu küttepüstikule, siis ei oleks ajutist ühendust olnud vaja paigaldada ning kulusid seoses ajutise ühenduse paigaldamise ning demonteerimisega ei oleks tekkinud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isikult kostja kasuks välja mõista lisakulud seoses ajutise ühenduse paigaldamisega summas 294,10 eurot.
12.Samuti on avaldaja palunud puudutatud isikult välja mõista küttepüstikute ja radiaatori kinni ehitatud kipsplaadi eemaldamise ja köögis sisseehitatud mööbli lahti ja kokku paneku tööde kulutused summas 377,40 eurot. Hageja tugineb nõude alusena käsundita asjaajamise sätetele. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks
õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS §-le 1023 lg 1, mis sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kohus selgitab, et käsundita asjaajamiseks peetakse teise isiku kasuks millegi tegemist ilma lepingust või seadusest tuleneva aluseta selle isiku soodustamise eesmärgil. Isik võib teise isiku asja ajamiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega või anda kestvussuhtes kolmandale isikule korraldusi tegude tegemiseks, mis soodustavad teist isikut.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik ligipääsu küttepüstikule taganud ega ise vajalikke korraldusi selleks teinud. Avaldaja seevastu on puudutatud isiku eest korraldanud korteris nr xxxx mööbli lahti ja kokkupaneku, et tagada juurdepääs küttepüstikule. Avaldaja on tellinud korteri nr xxxx jaoks mööbli demontaaži ja montaaži tööd G OÜ-lt ning on tasunud teostatud tööde eest 377,40 eurot (tlk 19, 19 pöördel). Tööde kohta on esitatud teostatud tööde akt (tlk 20). Nimetatud asjaolude, s.o tööde tegemise ja nende tasumise osas puudub ka vaidlus. Puudutatud isik on oma vastuväidetes märkinud, et tema ei ole volitanud kedagi sõlmima tema nimel mistahes tehinguid. Kohus selgitab, et avaldaja nõue tugineb puudutatud isiku asemel kohustuse täitmisest ning sellest tekkinud kahju hüvitamise nõudest (VÕS § 1023 lg 1), mitte puudutatud isiku nimel tehingute tegemisest. Samuti puudutatud isiku väited sellest, kas ja kuidas oli korraldatud teistes korterites võimalike kipsplaatide demonteerimine, ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
14.Kohus on seisukohal, et korteriühistul ei ole kohustust eemaldada ümberehitusi korterist tasuta. Kohtu hinnangul saab nimetatut järeldada ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-11 p 35, milles kohus on rõhutanud, et korteriomanikul ei pruugi olla õigust taastada senist olukorda, kui see takistab kaasomandieseme torustiku ühist valdamist ja kasutamist ning sellist kulude hüvitamist ei saa nõuda. 31.05.2018 kirjast puudutatud isikule nähtub, et korteriomanikule on tema kohustusi selgitatud (tlk 16). See, et kirjas on märgitud, et korteri nr xxxx kasutajad on nõus, et ühistu töötajad ise teevad lahti ligipääsu korteris asuva tehnosüsteemide juurde, ei anna alust järeldada, et avaldaja ei võiks selle eest tasu nõuda. Ka 14.05.2018 e-kirjast nähtub, et võimalikud lisatööd võivad maksma minna ca 800 eurot (tlk 101). Samuti on J. B. 15.05.2018 e-kirjas leidnud, et ühistu peab palkama ehitajaid, kes on suutelised kõike tegema (tlk 101). Kohtu hinnangul on seega väljendatud nõusolekut käsundita asjaajamiseks. Seega on käesoleval juhul korteriühistu tellinud töid, mis on olnud vajalikud puudutatud isikule küttepüstikute vahetamiseks. Küttepüstikuid ei saanud enne vahetada, kui oli tagatud ligipääs nendele. Kohtu hinnangul on nimetatud tööd ka heaks kiidetud, kuna pretensioonid puudutatud isikul nimetatud tööde kohta puudusid (tlk 105). Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, et takistusi ei olnud vaja kõrvaldada tööde tegemiseks või et takistusi oleks saanud kõrvaldada odavamalt. Kohtu hinnangul on seega G OÜ esitatud arvega tõendatud tööde maksumus. Seega on avaldaja nõue summas 377,40 eurot põhjendatud ja kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
14.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 716,50 eurot.
15.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 716,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et kohus rahuldab avalduse osaliselt, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud 94 % ulatuses puudutatud isiku kanda ja 6 % ulatuses avaldaja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Avaldaja on kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 1870 eurot. Avaldaja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: 20.12.2018 avalduse koostamine selle tõendite kogumine ja konsultatsioon kliendiga 3,5 h, avalduse täpsustamine 0,5h; 18.01.2019 kostja 20.12.2018 vastuse analüüs 1h; 18.03.2019 avaldaja seisukoht kostja 20.12.2018 vastusele ja täiendavate tõendite esitamine 1,5 h; 29.05.2019 kohtuistungi ettevalmistus 0,5h; 30.05.2019 kohtuistungil esindamine 1h; 25.06.2019 hagiavalduse tervikliku teksti ja täiendavate tõendite kogumine ja esitamine kohtu nõudel 5h; 18.08.2019 puudutatud isiku seisukohtadega ja lisatud tõenditega tutvumine ja analüüs 1h; 19.08.2019 avaldaja seisukoha koostamine ja täiendavate tõendite esitamine 2h; 15.09.2019 kohtuistungi ettevalmistus 1h; 16.09.2019 kohtuistungil osalemine 1,7h. Avalduse koostamise, avalduse vastuse analüüsimise ning seisukoha esitamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 6,5 tundi (s.o teenused perioodil 20.12.2018 kuni 18.03.2019). Kohus leiab, et esmased toimingud menetluses võivad olla ajakulukamad, kuna vajalik on välja selgitada õiguslik positsioon menetluses, suhelda kliendiga ning koguda tõendeid. Seega on menetluskulude nimekirjas märgitud aeg kohtu hinnangul mõistlik ja usutav. 30.05.2019 toimus asjas kohtuistung kell 10.00 kuni 10.55. Istungiks ettevalmistamine on vajalik sellel osalemiseks. Seega on kohtu hinnangul istungiks ettevalmistamine ja osalemine põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses. Hagiavalduse tervikliku teksti ja täiendavate tõendite kogumise ja esitamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Tegemist on dokumendiga, mis kordab ka avaldaja varasemalt esitatud seisukohti. Seega ei ole tervikteksti esitamine kohtu hinnangul kuigi ajakulukas.
Vastaspoole esitatud dokumentidega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on 18.08.2019 toimingud, s.o puudutatud isiku seisukohtadega ja lisatud tõenditega tutvumine ja analüüs, mõistlikud ja põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab, et tegemist ei olnud mahuka dokumendiga. 19.09.2019 on avaldaja esitanud täiendava seisukoha kohtule. Arvestades esitatud seisukoha sisu ja mahuga, loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisel 1 tund. 16.09.2019 toimus asjas istung kell 10.00 kuni 11.41. Istungiks ettevalmistamine on vajalik, kuid mitte kuigi ajakulukas tegevus, arvestades, et tegemist ei olnud esmase istungiga ning avaldaja on eelnevalt menetluse dokumente analüüsinud. Arvestades eeltooduga on kohtu hinnangul istungiks ettevalmistamise ja osalemise ajakulu põhjendatud kokku 2,5 tundi. Seega on esindaja osutatud teenused põhjendatud kokku 16 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasuks oli 100 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 1600 euro ulatuses, millest 94 % moodustab 1504 eurot. Nimetatule lisandub riigilõiv summas 50 eurot, millest 94 % moodustab 47 eurot. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 1551 eurot.
19.Järgnevalt hindab kohus puudutatud isiku menetluskulusid. Puudutatud isiku poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad puudutatud isiku menetluskulud lepingulise esindaja kuludest summas 1150 eurot. Esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: 17.02.2019 tutvumine hagiavaldusega ja selle lisadega, menetlusdokumendi analüüs 2 h; 17.02.2019 vastuse koostamine ja kohtule saatmine 2,5 h; 03.06.2019 tutvumine 18.03.2019 menetlusdokumendiga, selle lisadega ja 19.03.2019 vastuse koostamine 1h; 03.06.2019 ettevalmistus 30.05.2019 kohtuistungiks 1 h; 03.06.2019 osavõtt 30.05.2019 kohtuistungist 1h; 16.09.2019 tutvumine 15.06.2019 menetlusdokumendiga ja lisadega 1h; 16.09.2019 28.07.2019 vastuse koostamine, komplekteerimine ja saatmine kohtule 0,25h; 16.09.2019 19.08.2019 menetlusdokumendiga tutvumine 0,25h; 16.09.2019 ettevalmistus 16.09.2019 kohtuistungiks 0,5h; 16.09.2019 osavõtt 16.09.2019 kohtuistungist 2h. Tutvumine hagiavaldusega ning sellele vastuse koostamine menetluses on vajalikud õigusliku positsiooni kujundamiseks ning vastuväidete esitamiseks. Kohtu hinnangul on selleks kulunud aeg mõistlik ja usutav 4,5 tunni ulatuses. Esmased toimingud menetluses võivad olla kohtu hinnangul ka ajakulukamad. Vastaspoole esitatud dokumentidega tutvumist ja neile seisukohtade koostamist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga, loeb kohus 18.03.2019 menetlusdokumendiga tutvumise ja sellele 19.03.2019 vastuse koostamise ning 15.06.2019 menetlusdokumendiga tutvumise ja sellele 28.07.2019 vastuse koostamise ja 19.08.2019 menetlusdokumendiga tutvumise põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tunni ulatuses. 30.05.2019 toimus asjas kohtuistung kell 10.00 kuni 10.55. 16.09.2019 toimus asjas istung kell 10.00 kuni 11.41. Istungiteks ettevalmistamine on vajalik nendes osalemiseks. Arvestades eeltooduga on kohtu hinnangul istungiteks ettevalmistamine ja osalemine põhjendatud kokku 4,5 tunni ulatuses. Seega on esindaja osutatud teenused põhjendatud kokku 11,50 tundi. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasuks oli 100 eurot tund. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud põhjendatud
1150 euro ulatuses, millest 6 % moodustab 69 eurot. Seega kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 69 eurot.
20.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1482 eurot (1551 - 69). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.