Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-19-20208

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 66,05 eurot, viivised 60,31 eurot ja sissenõude kulu 25 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 66,05 eurot tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17. detsembrist 2019. Hageja esitas 17. novembril 2020 kohtule täiendava arvestuse, millega muutis põhinõude ja viivise arvestust. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 62,10 eurot, sissenõutavad viivised 56,78 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 62,10 eurot tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17. detsembrist 2019. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti E AS (teenuse osutaja) ja kostja vahel liitumisleping kliendinumbriga 8394172, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade, (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi eest 1. märts kuni 31. märts 2016 arve 01. aprillist 2016 nr 2015033151 arve summale 21,67 eurot, tasumise tähtaeg 18. aprill 2016; perioodi eest 1. aprill kuni 30. aprill 2016, arve 01. maist 2016 nr 2015254933, arve summale 20,14 eurot, tasumise tähtaeg 18. mai 2016 ning perioodi eest 1. mai kuni 31. mai 2016, arve 01. juunist 2016 nr 2015508460, arve summale 24,24 eurot, tasumise tähtaeg 18. juuni 2016. Lepingu 2(7)

2-19-20208 sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt teenuse osutaja üldtingimuste p-le 7.10 on teenuse osutajal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt üldtingimustele p.5.2.2 kohustus kostja tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks. Vastavalt üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel. Kostja on vastavalt lepingule kasutanud teenuseid arvetel märgitud ulatuses, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Teenuse osutaja on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01. veebruaril 2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest, kuid käesoleva ajani ei ole kostja kohustust tasunud. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 66,05 eurot, viivised 60,31 eurot. Sissenõudjal on õigus nõuda ja kostjal lasub üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7. kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01. aprillil 2018, 01. mail 2018 ja 01. juunil 2018 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu on hagejal õigus nõuda 01. aprilli 2018 võlateatise eest 15 eurot ning 01. mai 2018 ja 01. juuni 2018 kummagi võlateatise eest 5,00 eurot s.t. kokku 25 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 eurot ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et on kõik liitumislepingust tulenevad kohustused tähtaegselt täitnud. Kostja selgitas, et sõlmis interneti lepingu E AS-iga ja ostis E-lt Mint 54 euro eest järelmaksuga 3 kuud, mida ta on korralikult tasunud. Samuti märkis kostja, et külastades Elisa kontorit on talle tehtud teatavaks asjaolu, et kostja on võlgu terve aasta eest, kuid kostja ei ole sõlminud aastast lepingut. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid kohustuse täitmise kohta, kuid kostja tõendeid kohtule ei esitanud. Kostja palub kohaldada aegumist 168,24 euro võlgnevuse osas, kuna kolm aastat on möödunud. Kostja väitel on AS Plus Plus võõrandanud nõude kohtutäiturile ning kostja tasub seda 10 euro kaupa kuus. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on esitanud hagiavalduses nõude, mis tuleneb E AS (teenuse osutaja) ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga 8394172, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja märgib, et pooltevaheline liitumisleping nr 4152645 sõlmiti 15. septembril 2015 telefoninumbri XXX teenindamiseks, liitumislepingu nr 4152645 lisa 4152687, osamaksetega vara müügileping 3(7)

2-19-20208 sõlmiti samuti 15. septembril 2015 seadme Huawei E3372 USB LTE modem soetamiseks, mille alusel väljastati arved nr 2015033151, 2015254933 ja 2015508460, kliendinumber 8394172. Hageja selgitab, et liitumislepingu nr 4152645 lisa 4152687, osamaksetega vara müügileping, mis sõlmiti 15. septembril 2015 seadme Huawei E3372 USB LTE modemi soetamiseks, kokku 54 eurot, on kostja poolt tasutud kolme osamaksega ning hageja ei ole selles osas nõudeid esitanud. Arvetelt nr 2015033151, 2015254933 ja 2015508460 on nähtav teenuse osutamine telefoninumbri XXX teenindamiseks, seega ei ole tegemist aastase lepinguga, nagu kostja oma vastuses märgib, vaid tegemist on tähtajatu teenuse osutamiseks sõlmitud liitumislepinguga nr 4152645, mille alusel teenindati telefoni numbrit XXX. Ülaltoodu alusel on hageja nõue kostja vastu tõendatud ja hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt E AS (teenuse osutaja) ja kostja vahel sõlmitud telefoniteenuse liitumislepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist vastavalt teenuse osutaja poolt kostjale esitatud arvetele. Kostja hagi õigeks ei võta. Kohus leiab, et hageja väited on tõendatud liitumislepinguga nr 4152645, millest selgub, et E AS ja kostja on 15. septembril 2015 sõlminud liitumislepingu kliendinumbriga 8394172 telefoninumbri XXX teenindamiseks. Kostja on lepingu sõlminud isiklikult. Lepingu lisaks on üldtingimused, mille kohaselt kostja kohustus tasuma lepingu alusel saadud teleteenuse eest vastavalt teenusepakkuja poolt esitatud arvetele (p 7.1. ja 5.2.2.). Lisaks kohustus kostja tasuma sissenõudmiskulud, kui kostja jätab arved õigeaegselt tasumata (p 5.2.3.) ning tasuma maksetega viivitamisel viivist määras 0,07% päevas tasumata summalt (p7.10.). Samuti arvetega nr 2015033151, 2015254933 ja 2015508460, millest selgub, et teenusepakkuja on väljastanud kostjale arved perioodi eest 1. märts kuni 31. märts 2016, arve 01. aprillist 2016 nr 2015033151 summale 21,67 eurot, tasumise tähtaeg 18. aprill 2016; perioodi eest 1. aprill kuni 30. aprill 2016 arve 01. maist 2016 nr 2015254933 summale 20,14 eurot, tasumise tähtaeg 18. mai 2016 ning perioodi eest 1. mai kuni 31. mai 2016, arve 01. juunist 2016 nr 2015508460 summale 24,24 eurot, tasumise tähtaeg 18. juuni 2016, arved on seotud telefoninumbriga 56856505. Nõude loovutamist hagejale tõendab nõude loovutamise teatis 05. veebruarist 2018. Võlgnevuse sissenõudmise kulusid tõendavad võlanõuded 01. aprillist 2018, 01. maist 2018 ja 01. juunist 2018 ning hagihoiatus 15. augustist 2018. Kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõttes. Kostja ei tõendanud kohtule, et kostja oleks arved nr 2015033151, 2015254933 ja 2015508460 kohaselt tasunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning VÕS § 101 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

4(7)

2-19-20208 Kohus järeldab, et kostjal on hageja ees liitumislepingust nr 4152645 tulenev täitmata kohustus telefoniteenuse eest kokku 62,10 eurot (kolme arve summa teenuse eest ja meeldetuletuse tasu 21+19+17,10+5=62,10). Kostja esitas aegumise vastuväite. Kohus ei nõustun kostja vastuväitega, et hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Telefoniteenuste kasutamiseks sõlmitud tähtajatust liitumislepingust tulenevad kohustused on korduvad kohustused. Vastavalt TsÜS § 154 lg 1, korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik arve esitab. Kohus viitab Riigikohtu 12. novembri 2008 lahendile tsiviilasjas 3-2-1-95-08, milles Riigikohus on jõudnud järeldusele, et: „/.../. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 16. jaanuarist 2003 kuni 24. maini 2003 (tl-d 44-53, viimase arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003). Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2003. a lõppemisest. Siinkohal märgib kolleegium, et kohtud ei ole aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Mõlemad kohtud on leidnud, et aegumistähtaeg algas 31. detsembril 2003. Tähtaegade alguse ja lõppemise korral on aga oluline ka kellaaeg, seega oleks tulnud otsustes märkida aegumistähtaja algus ja lõppemine ka kellaajaliselt. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2006 kell 24.00.“.

Hageja viidatud liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude arvete maksmise tähtpäevad oli vastavalt 18. aprillil 2016, 18. mail 2016 ja 18. juunil 2016, seega algas aegumistähtaeg kõigi arvetel märgitud kohustuste osas 01. jaanuaril 2017 ning aegumistähtaeg lõppeks 31. detsembril 2020. Hagiavaldus on kohtule esitatud 18. detsembril 2019. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt hagi esitamisega aegumine peatus. Kohus järeldab, et hageja nõue ei ole aegunud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel summas 62,10 eurot (põhinõue). Hageja on arvestanud põhiosa võlgnevuselt viivist lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,07% päevas. Sissenõutav viivis kuni 16. detsember 2019 kokku kolme arve eest moodustab 56,78 eurot. 5(7)

2-19-20208 Kostja viivise arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja esitatud viivise arvestusega (kohtule esitatud 17. novembril 2020). Vastavalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on taotlenud hagiavalduses välja mõista kostjalt edasiulatuva viivise kuni põhinõude 62,10 eurot tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17. detsembrist 2019. Lähtuvalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus nõustub, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist täitmata jäänud kohustuselt (põhinõudelt 62,10 eurot) kuni 16. detsembrini 2019 summas 56,78 eurot ja edasiulatuvalt viivist täitmata põhinõude osalt alates 17. detsembrist 2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,07% päevas. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on põhjendatud VÕS § 113 2 lg 2 p 1, mille kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 25 eurot, mis vastab seaduses sätestatud piirnormidele. Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja TsMS § 367 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks (põhinõude) 62,10 eurot, sissenõutava viivise kuni 16. detsembrini 2019 (kaasa arvatud) 56,78 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 25 eurot, kokku 143,88 eurot, ning viivised tasumata põhinõudelt (seisuga 18. detsember 2020 moodustab tasumata põhinõue 62,10 eurot) alates 17. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,07% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagi hind Hageja esitas hagiavalduses nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 66,05 eurot, sissenõutavad viivised 60,31 eurot ja sissenõude kulu 25 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 17. detsembrist 2019 tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni viivisemääras 0,07% päevas. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 168,24 eurot (66,05+60,31+25+16,88). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. 6(7)

2-19-20208 Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.