Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. novembri 2019 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
0 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask esindajad ringkonnakohtus Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2019 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistmata õigusabikulud 192 eurot ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni õigusabikulude summas 192 eurot tasumiseni.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja õigusabikulud 192 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni õigusabikulude summas 192 eurot tasumiseni.
Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 20.11.2019 tagaseljaotsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.2.Mõista kostjalt XX hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 6 916,61 eurot, intressid 694,62 eurot ja seisuga 16.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 1 128,76 eurot.
4.3.Mõista kostjalt XX hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (6 916,61 eurot) 0,043288 % päevas alates 17.05.2019 kuni XX poolt põhinõude kohase täitmiseni.
4.4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine 4.5 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.6 Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 550 eurot, mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust summas 550 eurot. 4.7 Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa, so 550 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). 4.8 Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja õigusabikulud 192 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni õigusabikulude summas 192 eurot tasumiseni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluse käik ja hagi aluseks olevas asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16.05.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6916,61 eurot, intressid 694,62 eurot, viivised 1128,76 eurot ning edasiulatuva viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu 550 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Luminor Bank AS (laenuandja) 11.07.2017 tarbimislaenu lepingu nr 09320341526, mille alusel andis laenuandja kostjale tarbimislaenu summas 7000 eurot, intressimääraga 15,80% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15. kuupäevaks alates 15.08.2017 kuni 15.07.2022. Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu lõpetas laenuandja laenulepingu. Laenuandja loovutas 23.07.2018 oma nõude kostja vastu hagejale.
3.Kostja hagile ei vastanud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi 20.11.2019 tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6916,61 eurot, intressi 694,62 eurot ning 16.05.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1128,76 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 0,043288% päevas alates 17.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 550 eurot ning seadusjärgse viivise menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
5.Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole õigusabikulu välja mõista, kuna antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Seejuures ei ole maakohtu hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Maakohus leidis, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leidis kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi viie lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub 05.12.2019 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja lepingulise esindaja kulud välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi) mõistlikud ja põhjendatud. Apellandil tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida laenulepingut, teha arvestus võlanõude summade väljaselgitamiseks ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagiavalduse esitamine eeldab ka õigusalast analüüsi. Äriregistri kohaselt on hageja tegevus investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. PlusPlus Legal OÜ tegevus on muud juriidilised toimingud. Hagejal ei ole juriste ja ta ei saa ennast ise esindada. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud 192 euro ja sellelt arvestatava viivise osas välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja õigusabikulude väljamõistmise nõue selles osas rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.
11.Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ning talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse ning tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.
12.Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt tagaseljaotsuse, ei tulene TsMS § 657 lõikest 2, et ringkonnakohus peaks käesoleval juhul saatma tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Antud juhul ei tühista ringkonnakohus maakohtu otsust hagi nõude osas, vaid menetluskulude osas, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes õigusabikulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
13.Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.
14.Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt on esindajal kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 2 tundi. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Praegusel juhul on tegemist nn tüüphagiga, mille koostamisel on esindaja tööks eelkõige nõude suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi lisade komplekteerimine.
15.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Arve kohaselt on esindaja töötunni hind 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna õigusabi pole osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot (koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
16.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 192 eurot (96×2), mis tuleb koos viivisega (TsMS § 177 lg 4) kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.